Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Terror Euroopa südames

    Mille nimel? Nii seisab sildil, mis on Pariisis ühes sündmuskohas kuuliauku pandud roosi küljes.Foto: Reuters/Scanpix

    Reedene veresaun Pariisis oleks võinud juhtuda mis tahes Euroopa linnas – julgeolekuekspertide sõnul on end Islamiriigiks nimetav terrorirühmitus ISIS strateegiat muutnud ja eesmärgiks võtnud võimalikult suure ohvrite arvuga terrorirünnakud.

    Mida sellise vägivallaga kokkuvõttes saavutatakse, sõltub eurooplaste reageeringust.
    Telepilt Pariisist näitas nädalavahetusel pikkades järjekordades seisvaid inimesi, kes ootasid võimalust terrorirünnakutes kannatada saanute abistamiseks verd loovutada, keeldudes hirmule alla vandumast. Samas oli rea poliitikute reaktsioonidest selge, et Euroopa praegu ühe suurima probleemi – pagulasprobleemi – lahendamine läheb juhtunu järel veelgi vaevalisemaks.
    Poola täna ametisse asuva parempopulistliku valitsuse Euroopa minister teatas juba, et reedeste sündmuste järel ei saa Poola enam kinni pidada eelmise valitsuse lubadusest võtta vastu 7000 pagulast. Ehk teisisõnu – Poola kavatseb taganeda suurte raskustega sündinud kokkuleppest ELi riikide vahel ära jagada 160 000 pagulast, kellest paljud on kodust lahkuma sundinud just ISISe terror.
    Pariisi järel ei ole kokkuleppe elluviimine poliitiliselt enam võimalik, väitis Konrad Szymanski. Võimalik oleks see vaid siis, kui pagulaste taust oleks täielikult kontrollitud.
    Prantsusmaa paremäärmusliku rahvusrinde juht Marine LePen, kes on arvestatav kandidaat 2017. a presidendivalimistel, nõudis terrorirünnakute järel Schengeni viisaruumist lahkumist ja riigipiiride taastamist.
    “Öelgu Euroopa Liit mida tahes, Prantsusmaa peab uuesti ja lõplikult saavutama kontrolli oma riigipiiride üle,” ütles LePen laupäeval ajakirjanikele. “Ilma piirideta pole võimalik ei julgeolek ega kaitse.”
    Mitu riiki tugevdas nädalavahetusel julgeolekumeetmeid.
     
    Mida teeb Merkel?
    Järjest suurema dilemma ees on Pariisi sündmuste järel Saksamaa kantsler Angela Merkel. Hoolimata Saksa avaliku arvamuse suurenevast survest ja kasvavast vastuseisust Merkeli oma parteis, on kantsler jätkanud oma avatud uste poliitikat ja keeldunud pagulaste saabumist kuidagi piirama. “Laviini” eest on hoiatanud isegi rahandusminister Wolfgang Schäuble.
    Uut püssirohtu said Merkeli poliitika vastased teadetest, et üks end Pariisis õhkinud enesetaputerrorist võis Euroopasse saabuda Süüria pagulasena. Sündmuskohalt leiti pass, mille Kreeka ametivõimud oktoobri alguses registreerisid. Tegemist võib olla võltsinguga, kuid sellega on uuesti alla joonitud kartused, et pagulastega koos tulevad üle piiri ka terroristid.
    Saksamaa siseminister Thomas de Maiziere kutsus siiski üles neid kahte teemat lahus hoidma. “Seda, kuidas me pagulaskriisiga tegeleme, ei tohiks siduda terrorismi teemaga,” tsiteeris teda agentuur Bloomberg.
    Baieri liidumaa poliitikud seevastu nõudsid karmimat piirikontrolli, et oleks teada, kes riiki sisenevad.
    Merkel ise oma nädalavahetusel tehtud avaldustes poliitika muutusest märku ei andnud, kutsudes kogu Euroopat rõhutatult oma väärtuste järgi joonduma. “Vastakem terroristidele sellega, et elagem enesekindlalt oma väärtuste järgi ja tugevdades neid väärtusi kogu Euroopas,” ütles Merkel.
    Pariisi veresaun oli lääneriikidele meeldetuletus, et terroriste pole võimalik hoida n-ö nende enda piirkonnas.
    “Islamiriigi sõnum nende rünnakutega näib olevat see, et nende haare on globaalne ning ühtki vaenlast ei säästeta,” ütles Bloombergile Pariisis asuva Araabia Reformialgatuse  vanemteadur Lina Khatib. “Järgmised rünnakud võivad kahjuks toimuda kus iganes.”
    Ka Islamiriik ise teatas sotsiaalmeedia vahendusel, et Pariis on alles algus.
    Eriti pani analüütikuid muretsema, et värskeim rünnak näitas täiesti uut organiseerituse taset. Need mured kajastusid ka nädalavahetusel toimunud USA presidendikandidaatide järjekordse debati muutunud fookuses – oluliselt kõrgemale kohale kerkisid riigi julgeoleku küsimused. President Barack Obama terroristide “ohjeldamise” poliitika sai kõva kriitikat – eriti vabariiklaste arvates on vaja palju agressiivsemat vastust.
    Esimese võimaluse uut strateegiat arutada annab eile Türgis alanud G20 riikide valitsusjuhtide kahepäevane kohtumine, kus on kohal nii Barack Obama, Angela Merkel kui ka Venemaa president Vladimir Putin.
    Tavaliselt arutatakse G20 kohtumistel majandusteemasid, kuid seekord on eraldi tähelepanu all infovahetuse parem korraldamine, terroristide rahakraanide kinnikeeramine ja piirikontrolli tõhustamine.
    Teekaart Süüriale
    G20 kohtumise eel arutasid suurriikide välisministrid laupäeval Viinis võimalusi Süüria kodusõja lõpetamiseks. Pariisi sündmuste survel suudeti lõpuks kokku leppida teekaart, mis peaks tooma relvarahu ja viima 2017. a valimisteni, ent tõsised erimeelsused jäid alles. Endiselt pole üksmeelt, mis saab Süüria diktaatorist Bashar al-Assadist, keda toetavad Moskva ja Teheran.
    Türgis täna jätkuvalt G20 riikide kohtumiselt oodatakse kiiremini eraldi üksuse käivitamist, mille eesmärk on takistada terroriorganisatsioonide rahastamist ning nafta müüki mustal turul, mis on samuti terroriorganisatsioonide oluline rahaallikas. Lisaks kavandatakse abinõusid, mis piiraksid terroristide võimalusi kasutada internetti ja tehnoloogiat terroritegudele õhutamiseks.
    “Meie eesmärk peab olema koordineerida oma tegevust Da’eshi vastu (Islamiriigi teine nimetus – toim),” ütles G20 kohtumisel Euroopa Ülemkogu juht Donald Tusk, nimetades ülioluliseks ka koostööd Venemaaga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kakskeelse Eesti visa, aga pöördumatu lõpp
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Vene kodanike sisenemist Eestisse piiratakse juba tuleval nädalal
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.