Sirje Rank • 16 november 2015

Terror Euroopa südames

Mille nimel? Nii seisab sildil, mis on Pariisis ühes sündmuskohas kuuliauku pandud roosi küljes.  Foto: Reuters/Scanpix

Reedene veresaun Pariisis oleks võinud juhtuda mis tahes Euroopa linnas – julgeolekuekspertide sõnul on end Islamiriigiks nimetav terrorirühmitus ISIS strateegiat muutnud ja eesmärgiks võtnud võimalikult suure ohvrite arvuga terrorirünnakud.

Mida sellise vägivallaga kokkuvõttes saavutatakse, sõltub eurooplaste reageeringust.

Telepilt Pariisist näitas nädalavahetusel pikkades järjekordades seisvaid inimesi, kes ootasid võimalust terrorirünnakutes kannatada saanute abistamiseks verd loovutada, keeldudes hirmule alla vandumast. Samas oli rea poliitikute reaktsioonidest selge, et Euroopa praegu ühe suurima probleemi – pagulasprobleemi – lahendamine läheb juhtunu järel veelgi vaevalisemaks.

Poola täna ametisse asuva parempopulistliku valitsuse Euroopa minister teatas juba, et reedeste sündmuste järel ei saa Poola enam kinni pidada eelmise valitsuse lubadusest võtta vastu 7000 pagulast. Ehk teisisõnu – Poola kavatseb taganeda suurte raskustega sündinud kokkuleppest ELi riikide vahel ära jagada 160 000 pagulast, kellest paljud on kodust lahkuma sundinud just ISISe terror.

Pariisi järel ei ole kokkuleppe elluviimine poliitiliselt enam võimalik, väitis Konrad Szymanski. Võimalik oleks see vaid siis, kui pagulaste taust oleks täielikult kontrollitud.

Prantsusmaa paremäärmusliku rahvusrinde juht Marine LePen, kes on arvestatav kandidaat 2017. a presidendivalimistel, nõudis terrorirünnakute järel Schengeni viisaruumist lahkumist ja riigipiiride taastamist.

“Öelgu Euroopa Liit mida tahes, Prantsusmaa peab uuesti ja lõplikult saavutama kontrolli oma riigipiiride üle,” ütles LePen laupäeval ajakirjanikele. “Ilma piirideta pole võimalik ei julgeolek ega kaitse.”

Mitu riiki tugevdas nädalavahetusel julgeolekumeetmeid.

 

Mida teeb Merkel?

Järjest suurema dilemma ees on Pariisi sündmuste järel Saksamaa kantsler Angela Merkel. Hoolimata Saksa avaliku arvamuse suurenevast survest ja kasvavast vastuseisust Merkeli oma parteis, on kantsler jätkanud oma avatud uste poliitikat ja keeldunud pagulaste saabumist kuidagi piirama. “Laviini” eest on hoiatanud isegi rahandusminister Wolfgang Schäuble.

Uut püssirohtu said Merkeli poliitika vastased teadetest, et üks end Pariisis õhkinud enesetaputerrorist võis Euroopasse saabuda Süüria pagulasena. Sündmuskohalt leiti pass, mille Kreeka ametivõimud oktoobri alguses registreerisid. Tegemist võib olla võltsinguga, kuid sellega on uuesti alla joonitud kartused, et pagulastega koos tulevad üle piiri ka terroristid.

Saksamaa siseminister Thomas de Maiziere kutsus siiski üles neid kahte teemat lahus hoidma. “Seda, kuidas me pagulaskriisiga tegeleme, ei tohiks siduda terrorismi teemaga,” tsiteeris teda agentuur Bloomberg.

Baieri liidumaa poliitikud seevastu nõudsid karmimat piirikontrolli, et oleks teada, kes riiki sisenevad.

Merkel ise oma nädalavahetusel tehtud avaldustes poliitika muutusest märku ei andnud, kutsudes kogu Euroopat rõhutatult oma väärtuste järgi joonduma. “Vastakem terroristidele sellega, et elagem enesekindlalt oma väärtuste järgi ja tugevdades neid väärtusi kogu Euroopas,” ütles Merkel.

Pariisi veresaun oli lääneriikidele meeldetuletus, et terroriste pole võimalik hoida n-ö nende enda piirkonnas.

“Islamiriigi sõnum nende rünnakutega näib olevat see, et nende haare on globaalne ning ühtki vaenlast ei säästeta,” ütles Bloombergile Pariisis asuva Araabia Reformialgatuse  vanemteadur Lina Khatib. “Järgmised rünnakud võivad kahjuks toimuda kus iganes.”

Ka Islamiriik ise teatas sotsiaalmeedia vahendusel, et Pariis on alles algus.

Eriti pani analüütikuid muretsema, et värskeim rünnak näitas täiesti uut organiseerituse taset. Need mured kajastusid ka nädalavahetusel toimunud USA presidendikandidaatide järjekordse debati muutunud fookuses – oluliselt kõrgemale kohale kerkisid riigi julgeoleku küsimused. President Barack Obama terroristide “ohjeldamise” poliitika sai kõva kriitikat – eriti vabariiklaste arvates on vaja palju agressiivsemat vastust.

Esimese võimaluse uut strateegiat arutada annab eile Türgis alanud G20 riikide valitsusjuhtide kahepäevane kohtumine, kus on kohal nii Barack Obama, Angela Merkel kui ka Venemaa president Vladimir Putin.

Tavaliselt arutatakse G20 kohtumistel majandusteemasid, kuid seekord on eraldi tähelepanu all infovahetuse parem korraldamine, terroristide rahakraanide kinnikeeramine ja piirikontrolli tõhustamine.

Teekaart Süüriale

G20 kohtumise eel arutasid suurriikide välisministrid laupäeval Viinis võimalusi Süüria kodusõja lõpetamiseks. Pariisi sündmuste survel suudeti lõpuks kokku leppida teekaart, mis peaks tooma relvarahu ja viima 2017. a valimisteni, ent tõsised erimeelsused jäid alles. Endiselt pole üksmeelt, mis saab Süüria diktaatorist Bashar al-Assadist, keda toetavad Moskva ja Teheran.

Türgis täna jätkuvalt G20 riikide kohtumiselt oodatakse kiiremini eraldi üksuse käivitamist, mille eesmärk on takistada terroriorganisatsioonide rahastamist ning nafta müüki mustal turul, mis on samuti terroriorganisatsioonide oluline rahaallikas. Lisaks kavandatakse abinõusid, mis piiraksid terroristide võimalusi kasutada internetti ja tehnoloogiat terroritegudele õhutamiseks.

“Meie eesmärk peab olema koordineerida oma tegevust Da’eshi vastu (Islamiriigi teine nimetus – toim),” ütles G20 kohtumisel Euroopa Ülemkogu juht Donald Tusk, nimetades ülioluliseks ka koostööd Venemaaga.

Hetkel kuum