Kaisa Gabral • 19 november 2015

Koos terrorismiohvrite arvuga paisuvad ka kulud

Nigeeria sõdurid valmistuvad Boko Harami vastaseks võitluseks.  Foto: Scanpix/Reuters

Terrorirünnakutes surma saanud inimeste arv on hüppeliselt kasvanud, ülesmäge on roninud ka terrorismi poolt põhjustatud kahjud, mis pikas plaanis õõnestavad ka riikide majandusi.

Eelmisel reedel toimus Pariisis mitu terrorirünnakut, kus sai surma 129 inimest. Sadu inimesi vaagub veel haiglas elu ja surma vahel.

President Francois Hollande on neid sündmusi kirjendanud kui sõjategevust ISISe poolt. Toimus kolme rühma koordineeritud tegevus Pariisi erinevates paikades.

Prantsuse politsei on tänaseks teinud üle 150 politseireidi üle kogu Prantsusmaa, et leida veel kahtlustatavaid. Reide on korraldatud ka Belgias ja Brüsselis.

Terrorismi tõttu surma saanud inimeste arv on kasvanud 80%. Eelmisel aastal hüppas number kokku 32 658 peale, kui surma sai 500 inimest 11 rahvusest.

Globaalse terrorismi indeksit koostava instituudi andmetel põhjustasid möödunud aastal 51% surmadest terroristid, kes kuuluvad Boko Harami nimelisse islamirühmitusse. See grupeering tegutseb peamiselt Nigeerias.

Bloomberg kirjutas, et möödunud reedel toimunud Pariisi terrorirünnakud olid pärast 9/11 terrorirünnakuid USAs aastal 2001 ühed kulukaimad. Ehk siis kahjud olid ühed suurimad.

Rahu ja majanduse teemasid uuriva instituudi raporti järgi läks terrorism möödunud aastal maksma 49,5 mln eurot – jämedalt võttes on see Bulgaaria sisemajanduse kogutoodang - ja see on viimase aja kalleim rünnakutelaine ühele riigile. 11. septembri terrorirünnakud läksid USA-le maksma 48,20 miljardit eurot, ainuüksi New Yorgi peale kulus sellest 13,10 miljardit eurot.

Põhiliselt on terrorirünnakute all kannatanud viis riiki: Afganistan, Iraak, Pakistan ja Süüria, kus registreeriti 78% surmadest. Peaaegu 10 000 inimest suri rünnakutes Iraagis, samal ajal tõusis surmade arv Nigeerias aga üle 7500. Kuid terrorismi leviala on laienenud.

Pariisi veresaun oli Euroopa pöördepunkt

Globaalset terrorismi indeksit koostav instituut kogub andmeid alates 1997. aastast, nad võtsid luubi alla 165 riiki, mis moodustavad 99,5% maailma populatsioonist. Selleks, et terrorismile mingi hind (kulu riigile) panna, analüüsivad nad rünnakuid, vigastusi, surmasid ja varalisi kahjusid, mis on tekkinud terrorirünnakute tõttu. Arvutustes ei arvestata turvameeste arvu või kõrgeid kindlustusmakseid. Samuti ei ole viimases raportis kajastatud hiljutisi terrorirünnakuid Pariisis - need kulud ja ohvrid lisatakse järgmise aasta raportisse, koos jaanuaris toimunud tulistamisega Charlie Hebdo toimetuses.

Terrorismiteemalise mõttekoja asutaja Steve Killelea ütles Bloombergile, et terrorismi märkimisväärne kasv annab tunda kogu maailmas. “Pariisi vahejuhtum on Euroopas pöördepunktiks. See näitab, et ISISel on võimekus organiseerida keerukaid ja surmavaid rünnakuid Euroopas,” lausus Killelea.

Tugevad seosed terrorismiga on Killelea sõnul ka praegusel pagulaskriisil ja konfliktidel maailmas. Riikides, kus on rohkem pagulasi, on tema meelest suurem oht konfliktideks ja terrorismiks.

“Kõigel sellel, mis on toimunud, on mõju ka Prantsusmaa SKP-le. Sest kui kõige selle tulemusena hoitakse linna näiteks 48 tundi liikumatuna, siis sellel on kindlasti pikem mõju,” märkis Killelea ja lisas, et see võib lüüa ka teiste riikide majandusi.

Islamiriik, kes võttis vastutuse rünnakute eest Pariisis ja Beirutis, samuti Vene lennuki õhkimise eest Egiptuses, on nüüd Afganistanis Talibani gruppe n-ö üle võtmas ja neist on saamas kõige surmavam terrorirühmistus, kes ainuüksi möödunud aastal tappis rohkem kui 20 000 inimest.

Ka Prantsuse president Francois Hollane on Islamiriiki nimetanud maailma suurimaks terrorismitehaseks.

 

Foto: Miguel Alvarez Aparicio
Hetkel kuum