Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi võib pagulaskriisis ohverdada oma pühad lehmad

    Grupp pagulasi MalmösFoto: Scanpix/Reuters

    Suur pagulaste sissevool Rootsi seab riigi valitsuse keeruliste poliitiliste valikute ette ja võib nõuda nii mõnegi püha lehma ohverdamist.

    Nende seas on Rootsis 90ndate kinnisvara- ja panganduskriisi järel kehtestatud ranged eelarvereeglid, mis viimati õigustasid end 2008. a vallandunud globaalses majandus- ja finantskriisis, tagades valitsusele eelarves marjaks ära kulunud manööverdamisruumi.
    Nüüd nõuab pretsedenditu pagulaste sissevool Rootsi valitsuselt lahendust, kuidas seonduvad kulutusi rahastada.
    Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson kaalub võimalust taotleda parlamendilt eelarvekulutuste ülempiiri ehk lae tõstmist, mida pole tehtud 1997. aastast, mil Rootsi ranged eelarvereeglid kehtestas. Need said toona paika, et võla võtmise ahvatlustele paremini vastu panna.
    Siin toetab rahandusministrit Rootsi üks tunnustatumaid majanduseksperte, Stockholmi ülikooli professor Lars Calmfors, kes varem juhtis valitsuse eelarvepoliitika üle järelevalvet teostavat nõukogu. „Praegu tuleb leppida suurema defitsiidiga,“ ütles Calmfors hiljuti Rootsi majanduslehele Dagens Industri (DI). Kui praegu hakata lisakulude katteks makse tõstma või pensione ja lastetoetusi kärpima, riskib see suurendada vastuseisu valitsuse pagulaspoliitikale.
    Ka Rootsi SEB ja Nordea panga peaanalüütikud Robert Bergqvist ja Andreas Wallström toetavad seda. „Praegu on kriisiolukord ja see nõuab erakorralisi abinõusid,“ ütles Bergqvist DI-le, tõdedes, et „hulk pühasid lehmi läheb kiirkorras tapale“.
    Wallström hoiatas, et sama probleem tekib valitsusel eelarvelaega 2017. aastal. Oluline on anda signaal, et kõrvalekalle on ajutine.
    Katteta kulutused
    Läinud nädalal pagulastega seotud kulude tarvis vastu võetud lisaeelarves loobus Rootsi valitsus ka teisest põhimõttest, mis nõuab, et igasugune valitsuse kulude suurendamine peab olema kaetud kas kärbetega kuskilt mujalt või maksude tõstmisega.
    Olukorras, kus Rootsi riigile antakse laenu negatiivse intressimääraga, on eksperdid seda aktsepteerinud. Andersson tahab aga põhimõtte laiemalt kasutusele võtta, et rahastada võlaga avaliku sektori investeeringuid. Samal eesmärgil on Andersson juba varem soovitanud loobuda ülejäägis eelarve nõudest (1% SKPst) ja piirduda eelarve tasakaalus hoidmisega.
    Valitsuse  eelarvepoliitika järelevalvenõukogu juht professor John Hassler ministriga nõus ei ole. „Isegi kui eelarveülejäägi eesmärk asendatakse tasakaalus eelarve sihiga, ei tohi loobuda põhimõttest, et kõigil kulutustel peab kate olema,“ kommenteeris Hassler teemat agentuurile Bloomberg. „Muidu riskib Rootsi võlakoorem jälle kasvama hakata.“
    Hassler põhjendas oma seisukohta sellega, et nii suure hulga pagulaste ühiskonda integreerimise kõiki kulutusi on raske ette näha. Hinnanguliselt saabub neid tuleva aasta lõpuks riiki kuni 350 000.
    Rootsi riigi võlakoorem on praegu 44% SKPst ja prognoosi järgi kahanemas.
    Reitinguagentuur Moody’s ütles äsja, et Rootsi võlakoorem kasvab madalalt tasemelt ja nii ei ohusta see riigi tippreitingut. Küll on aga tõenäolised probleemid taolise inimtulvaga toimetulekul – kuidas nad ühiskonda integreerida.

    Rootsi võtab vastu rohkem pagulasi kui ükski teine riik Euroopa Liidus, kui võtta aluseks pagulaste arv elaniku kohta.

    Tuleva aasta lõpuks võib valdavalt Süüriast ja Afganistanist riiki saabunud asüülitaotlejate osakaal moodustada Rootsi elanikkonnast üle 3%.

    Üksi tuleval aastal ulatuvad täiendavad kulud sellest Rootsi migratsiooniameti hinnangul enam kui 6,5 miljardile eurole.

    Tööturul on kõrged barjäärid
    Siit hargneb debatt pagulaste sisenemisest Rootsi tööturule. Rootsi riigikontrolli andmeil oli 2003. a pagulasena riiki saabunutest kümne aasta pärast tööga hõivatud vaid 53%. Nii kritiseerib Dagens Industri praeguse valitsuse kurssi, mis on vähendanud maksusoodustusi majapidamisega seotud teenuste ostjatele. Koristamine näiteks. Kui see maksusoodustus eelmise valitsuse ajal tuli, tõi see hulga mustalt tehtud tööd põranda alt välja. Eriti praegu oleks pagulaste jaoks vaja lihtsamaid töökohti juurde. Debatt on aga väändunud hoopis sinna, et milleks rikastele – kes neid teenuseid ostavad – taolisi maksusoodustusi anda.
    Pagulaste palkamisel võib probleemiks saada ka Rootsi suhteliselt kõrge palgatase isegi n-ö kõige madalamal tasemel, kui pole veel kogemust ega oskusi. Noortele vanuses 18-24 tagatud brutopalk oli mullu 22 800 Rootsi krooni  (2448 eurot) kuus, mis on vaid 13% madalam kõigi töötajate mediaanpalgast, näitab Rootsi tööandjate konföderatsiooni uuring.
    Rootsi tööminister Ylva Johansson ei pea eriliste oskusteta töötajate palgataseme alandamist õigeks mudeliks, eelarvepoliitika järelevalvenõukogu juht Hassler leiab aga, et ilmselt tuleb ka Rootsi ühiskonnas hakata aktsepteerima sügavamaid palgalõhesid. Sajad tuhanded pagulased ei saa jääda toetustest elama.
    Seda minister juba tunnistas, et valitsusel ei õnnestu ilmselt täita üht oma peamist valimislubadust, et aastaks 2020 on Rootsi madalaima tööpuudusega riik Euroopa Liidus. Ning et pagulaste turv on suur väljakutse nii tööturu- kui ka hariduspoliitikale.
    Mida taoline inimeste tulv tähendab Rootsi ülekuumenenud eluasemeturule, võtab SEB peaökonomist Bergqvist kokku ühe sõnaga: „Hirmutav.“
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.