Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi laseb eelarvedistsipliini lõdvemaks

    Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson ja peaminister Stefan LöfvenFoto: Scanpix/Reuters

    Rootsi valitsus ja suuremad opositsiooniparteid jõudsid kokkuleppele, et leevendavad rangeid eelarvedistsipliini nõudeid, mis võimaldab valitsusel majandust täiendavalt stimuleerida.

    Kokkuleppe järgi lastakse allapoole eelarve ülejäägis hoidmise nõuet. Seaduse järgi peab riigieelarve majandustsükli jooksul jõudma ülejääki, mis ulatub 1%-le SKPst. Nüüd langetati see nõue 0,33%-le, vahendab agentuur Bloomberg.
    Riigivõla tase ankurdati 35%-le SKPst. Kui see tase viie protsendipunkti võrra ühele või teisele poole liigub, tuleb valitsusel parlamendi ees aru anda ja tegevusplaan lauale panna. Uued reeglid hakkavad kehtima 2019. aastast.
    „Rootsi majandusele on see väga hea, et eelarvepoliitika ümber valitseb stabiilsus,“ ütles rahandusminister Magdalena Andesson. „Lähiajal ei tähenda see midagi sellist nagu lisaraha eelarves, kuid pikemas perspektiivis tähendab see, et me saame rohkem kulutada tervishoiule, infrastruktuurile, elamispindadele ja raudteede ehitusele.“
    Karmid eelarvereeglid kehtestati Rootsi 1990. aastate panganduskriisi järel. Ülemaailmse finantskriisi oludes on Rootsi viimastel valitsustel olnud aga raske neid reegleid täita. Mitu majanduseksperti on väitnud, et arvestades demograafilisi protsesse, sh suurt pagulaste tulva riiki, on võimalik neid reegleid leevendada. Samuti on kritiseeritud, et nii range raam ei võimalda valitsusel – oludes, kus raha hind on väga madal – teha vajalikke investeeringuid infrastruktuuri ja haridusse.
    Madalam ülejäägi nõue võib pikemas perspektiivis tähendada kulutamiseks täiendavalt 25 miljardit Rootsi krooni aastas. Ütles riikliku majandusuuringute instituudi NIER eelarvepoliitika osakonna juht Erik Höglin.
    Suurima opositsioonipartei majandusteemade kõneisik Ulf Kristersson ütles, et peamine põhjus eesmärgi leevendamiseks oli Rootsi ühiskonna muutuv demograafia ning et riik on suutnud võlataseme 1990. aastate 70%-lt alla tuua veidi rohkem kui 40% tasemele SKPst. Samuti oli Brexitist tekkinud turbulentsis vaja üksmeelt ilmutada.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Universaalteenuse hinnasõjas läksid elektrimüüjad senti saagima
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele

Rikaste TOP

Vaata, kes on Eesti 500 jõukamat inimest

Rikaste TOP: võitjaks kerkis uus miljardär
1
Markus Villig1,108 miljardit
2
Taavet Hinrikus1,023 miljardit
3
Kristo Käärmann1,020 miljardit
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad lood

Raadiosaated
Obskuurne majandus: lühikesed mehed opereerivad end edu nimel pikemaks
... ja seda selleks, et saada paremat palka.
... ja seda selleks, et saada paremat palka.
Kõik raadiosaated
Inflatsioon
Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kõik inflatsiooni artiklid
Arvamus
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Majandustulemused
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
KÕIK MAJANDUSTULEMUSED
Juhtimine
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kõik juhtimise artiklid
Ukraina
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Kõik Ukraina artiklid
Triniti õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Auvere needus: Eesti kalleim elektrijaam on igal kolmandal päeval remondis Ees ootab taas 45päevane seisak
Võistuehitus LNG-laeva nimel. "Kui me ei saa tööd tähtajaks valmis, oleksin enda ja meeskonna peale vihane"
Rikas Robert ja vaene Jaan küsisid pangast nõu: kuhu panna 100 000 ja 10 000 eurot? Suur eksperiment Eesti pankades!
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Kõik Äripäeva artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid

Rikaste TOP

Vaata, kes on Eesti 500 jõukamat inimest

Rikaste TOP: võitjaks kerkis uus miljardär
1
Markus Villig1,108 miljardit
2
Taavet Hinrikus1,023 miljardit
3
Kristo Käärmann1,020 miljardit
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad lood

Raadiosaated
Instagrami sisu loomine on nagu trennis käimine
"Digiturunduse praktikumi" saates on külas Instagrami mentor Katriin Mangus, kes räägib Instagrami erinevatest sisuvormidest ja lisategevustest, mis aitavad tulemust tuua.
"Digiturunduse praktikumi" saates on külas Instagrami mentor Katriin Mangus, kes räägib Instagrami erinevatest sisuvormidest ja lisategevustest, mis aitavad tulemust tuua.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.