Rootsi laseb eelarvedistsipliini lõdvemaks

Kokkuleppe järgi lastakse allapoole eelarve ülejäägis hoidmise nõuet. Seaduse järgi peab riigieelarve majandustsükli jooksul jõudma ülejääki, mis ulatub 1%-le SKPst. Nüüd langetati see nõue 0,33%-le, vahendab agentuur Bloomberg.

Riigivõla tase ankurdati 35%-le SKPst. Kui see tase viie protsendipunkti võrra ühele või teisele poole liigub, tuleb valitsusel parlamendi ees aru anda ja tegevusplaan lauale panna. Uued reeglid hakkavad kehtima 2019. aastast.

„Rootsi majandusele on see väga hea, et eelarvepoliitika ümber valitseb stabiilsus,“ ütles rahandusminister Magdalena Andesson. „Lähiajal ei tähenda see midagi sellist nagu lisaraha eelarves, kuid pikemas perspektiivis tähendab see, et me saame rohkem kulutada tervishoiule, infrastruktuurile, elamispindadele ja raudteede ehitusele.“

Karmid eelarvereeglid kehtestati Rootsi 1990. aastate panganduskriisi järel. Ülemaailmse finantskriisi oludes on Rootsi viimastel valitsustel olnud aga raske neid reegleid täita. Mitu majanduseksperti on väitnud, et arvestades demograafilisi protsesse, sh suurt pagulaste tulva riiki, on võimalik neid reegleid leevendada. Samuti on kritiseeritud, et nii range raam ei võimalda valitsusel – oludes, kus raha hind on väga madal – teha vajalikke investeeringuid infrastruktuuri ja haridusse.

Madalam ülejäägi nõue võib pikemas perspektiivis tähendada kulutamiseks täiendavalt 25 miljardit Rootsi krooni aastas. Ütles riikliku majandusuuringute instituudi NIER eelarvepoliitika osakonna juht Erik Höglin.

Suurima opositsioonipartei majandusteemade kõneisik Ulf Kristersson ütles, et peamine põhjus eesmärgi leevendamiseks oli Rootsi ühiskonna muutuv demograafia ning et riik on suutnud võlataseme 1990. aastate 70%-lt alla tuua veidi rohkem kui 40% tasemele SKPst. Samuti oli Brexitist tekkinud turbulentsis vaja üksmeelt ilmutada.