Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investeeringud tuleb kännu tagant lahti saada

    aekivitoodete Tehase OÜ juhatuse esimees Vladimir LibmanFoto: Julia-Maria Linna

    Ettevõtjad ja poliitikud peavad praegu kõige olulisemaks seda, kuidas suurendada Eestis investeerimisaktiivsust, selgus kolmapäeval toimunud Delovõje Vedomosti konverentsil Edu Võti 2016.

    „Aastate jooksul on ellu jäänud need ettevõtted, kes on kasumi investeerinud ettevõtlusesse, mitte ei ole võtnud seda dividendina välja,“ rääkis Paekivitoodete Tehase OÜ juhatuse esimees Vladimir Libman. Ta nimetas positiivseks näiteks Eesti üht suurimat tööstuskontserni BLRT. „Investeerida tuleb siis, kui majanduses on langus ja koondatakse inimesi,“ soovitas Libman.
    Libmanile kuulub Paekivitoodete Tehase OÜs enamusosalus. Lisaks on aga ettevõttel ka arvukalt väikeosanike. Libman ütles, et tema juhitavas ettevõttes on olnud aktiivsemad investeerimisperioodid 1998-1999, 2008. ja 2013. aastal. Ka järgmisel aastal kavatsetakse investeerida üle 2 miljoni euro. „Halbadel aastatel peab investeerima uude tehnoloogiasse, vähendades mõistlikult töötajate arvu, kuid samas hoides ettevõttes spetsialiste, et järgmise tõusu ajal saaks suurendada tootmismahtu,“ soovitas Libman. 
    Teine oluline teema tema ettekandes oli valitsuse töö ja ministrite haridus. „Kompetentne valitsus on see, mida juhivad kõrgharidusega inimesed, kellel on haritud abilised. On väga õudne, kui ministril ei ole kõrgharidust ja tema abilistel ei ole elukogemust,“ rääkis Libman oma kogemusele tuginedes. Tal on olnud ministritega kokkupuuteid viimased 30 aastat, aga väga palju positiivseid näiteid ta tuua ei osanud.
    Kinnsivara kui investeering
    Eestisse on taas hakanud investeerima ka seni peamiselt Ukrainas tegutsenud ettevõtja Hillar Teder. Tema alustas mõni aasta tagasi kinnisvara arendamisega Tallinnas Admiraliteedi basseini ääres. „Tallinna sadama ala näeb välja nagu Dubai, nii palju kraanasid on,“ lausus konverentsil esinenud Teder. „Äriga on nii, et kõigepealt peab see välja tulema näppude peal ja siis võib selle sisestada Excelisse,“ märkis ta. 
    Admiraliteedi basseini äärse arenduse Porto Franco investeeringu suurus on 160 miljonit eurot ja rajatava rendipinna kogumaht on 75 000 ruutmeetrit. „Katastroofiline stsenaarium oleks siis, kui renditulu teeniksime 10 eurot ruutmeetri kohta kuus ehk aastatulu 9 miljonit eurot. Reaalne on teenida 15 eurot ruutmeetri kohta ja optimistlik ootus on umbes 20 eurot,“ rääkis Teder. 
    Tederi sõnul on inimesed viimasel ajal taas hakanud rohkem investeerima kinnisvarasse, sest usutakse, et kinnisvara pakub kaitset raha väärtuse vähenemise vastu. Kinnisvarainvesteeringuid on tõuganud tagant ka ebastabiilsus Venemaal. „Eestisse on jõudnud Ukraina ja Venemaa raha,“ märkis Teder. Ta oli arvamusel, et kinnisvara atraktiivsus lähiajal ei vähene, sest sellest aastast võivad ka pensionifondid 100% rahast paigutada kinnisvarasse varasema 10% asemel. „Pensionifondide jaoks on investeerimine kinnisvarasse huvitav,“ tõdes Teder, kelle sõnul on juba märgata Soome pensionifondide huvi kinnisvarasse investeerimise vastu. 
    Ka Tallinna sadamaala arengu puhul on oluline roll just soomlastel. „Mitte iga soomlane ei tea, kus asub raekoda, aga iga soomlane teab, kus asub Viru hotell, seega investeerida sadama ja hotelli vahele on mõistlik,“ sõnas Teder. 
    Riik panustab investeeringutesse
    Konverentsil esinenud rahandusminister Sven Sester kinnitas, et ka riik on aktiivne investeerija ning järgmisel aastal riigi investeeritud summad on viimaste aastate suurimad ja kasvavad ka tulevikus.
    Sesteri sõnul on valitsuse üks oluline eesmärk vähendada administratiivset koormust. „Bürokraatia on nagu tolm, mis koguneb sinna, kus keegi eriti ei liigu. Bürokraatiat jääb vähemaks, kui sellega tegeleda. Vahel tuleb teha ka suurpuhastust,“ rääkis Sester.
    Ta puudutas enda ettekandes ka maksude teemat. Riik arendab elektroonilisi teenuseid, mis lihtsustavad raamatupidajate tööd. Eesmärk on muuta maksude maksmine võimalikult lihtsaks. „Meie eesmärk on hoida maksud madalad, mis võimaldaks ettevõtetel teha investeeringuid ning luua uusi töökohti,“ märkis Sester. 
    Rahandusminister rääkis, et oluline on ka see, kuidas muuta kapital ettevõttele kättesaadavamaks ning hoida intressimäärad madalal. „Kui küsite, mis olukorras on Eesti ja kuidas me vaatame tulevikku, siis mina olen optimistlik. Meie noored on haritud ja neil on hea keeleoskus, meie erasektor töötab hästi, meie riik pakub võrreldes teiste riikidega heal tasemel teenuseid, meie e-riik on hästi arenenud. Meie maksupoliitika on konkurentsivõimeline ning me saame seda veel paremaks muuta,“ loetles Sester Eesti edutegureid.
    Kokkuvõtteks tõdes Sester oma ettekandes, et mõistlikud investeeringud tulevad sinna, kus on haritud ja ettevõtlikud inimesed. Ministri sõnul on vaja võtta eeskuju start-up'idest, nagu TransferWise, Uber ja Taxify.
    Maksu- ja tolliameti juht Marek Helm täiendas rahandusministrit ning märkis, et maksuameti plaanitavad investeeringud on suunatud IT-lahendustele. Loomisel on uus e-maksukeskkond, mis lihtsustab maksude maksmist ja ka tagastamist, sest kogu info ja maksuametiga suhtlus toimub ühes kohas. Helmi sõnul soovivad nad tegevused ühendada ehk ühes kohas oleksid andmete esitamine, maksude maksmine, kasutaja tuvastamine, juhtimise volitused, suhtlemine maksumaksjaga, samuti funktsioonid tarbijagruppidele.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Balti börsinädal algas punase värviga
Balti koondindeks Baltic Benchmark alustas uut nädalat 0,7 protsendise taandumisega.
Balti koondindeks Baltic Benchmark alustas uut nädalat 0,7 protsendise taandumisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Soomlased imestavad: Eesti robotid vallutavad maid
Eestlaste robotid vallutavad Soomes maid, kirjutab Helsingin Sanomat.
Eestlaste robotid vallutavad Soomes maid, kirjutab Helsingin Sanomat.