Äripäev • 30. november 2015 kell 10:00

Eesti sotsiaalsüsteem sai kiita

Eesti sotsiaalsüsteem sai kiita.  Foto: Arno Saar

Eestil on hiilgav haridussüsteem, hea pensionisüsteem ja emapalk, hinnatakse värskes Euroopa Liidu raportis.

Eesti saavutas ELi riikide sotsiaalsüsteemide võrdluses kõrge 10. koha. Raportis kirjutatakse, et oleme Euroopa parimate seas, hiilates eriti hariduses. Halvemuselt kolmas oleme aga tervishoiusüsteemi poolest.

Haridus eeskujulik

Raportis kirjutatakse, et Eesti haridussüsteem on kvaliteetne, näiteks tuuakse PISA test, kus saavutasime Soome järel teise koha. Keskmine Eesti õpilane sai testis 3 punkti vähem kui Soome õpilane, kuid Euroopa Liidu keskmisest lapsest said siinsed õpilased koguni 34 punkti rohkem. Valitsuse hariduspoliitika sai hindeks 9, võimalik oli 10.

Halvema poolena märgitakse, et liiga palju 18-24aastaseid kukub koolist välja, 11,4%. Selles arvestuses oleme Euroopas 20. kohal. Kui Eesti tahab säilitada konkurentsivõimelist tööjõuturgu, tuleb need noored haridussüsteemis hoida, antakse raportis suunis.

Kiidusõnad pensionisüsteemile

Raporti koostajad andsid Eesti pensionisüsteemile hindeks 7 punkti 10st. Perekonna- ja keskkonnapoliitika eest saime 9 punkti 10st. Kiidetakse Eesti emapalka, mis olevat OECD riikide seas üks heldemaid.

Kiidetakse valitsust, mis on kogu kriisi vältel hoidnud liidu väikseimat riigivõla taset. Praegune riigivõlg on 9,7% SKPst, millega edestame teisel kohal olevat Luksemburgi 15 protsendipunktiga. Kreekas aga on riigivõlg lausa 177,2%.

Kiita saame ka kasvuhoonegaaside väikese hulga pärast, kuid muretsema paneb see, et kui teistel riikidel on kasvuhoonegaaside hulk pigem vähenenud, siis Eestis näitab see kasvutrendi.

Väljakutse

Raportis rõhutatakse, et kuigi vaesusrisk on Eestis väiksem kui ELis keskmiselt, on sissetulekud maapiirkondades palju väiksemad kui linnades. Puudub tõhus regionaalpoliitika, mistõttu lahkub tööjõuline elanikkond maalt, kuid see paneb perekonnad raskesse olukorda ja tähendab suuri väljaminekuid.

Üldine pilt

Üldisemalt järeldab raport, et kasinuspoliitika vaimus pole valitsused pidanud esmatähtsaks mahajäänuid aidata – majandus võib küll kasvada, kuid abivajajatel sellest kasu ei ole. Vaesusriskis on 26 miljonit last ja alla 18aastast, kogu populatsioonist on ohus 24,6% ehk umbes 122 miljonit inimest. Euroopal on veel pikk maa minna, enne kui jõutakse kriisieelsesse heaoluühiskonda.

Märgitakse, et sotsiaalne lõhe Lõuna- ja Põhja-Euroopa vahel kasvab. Kriisist lüüa saanud riigid on endiselt hädas: Kreekas on vaesusriskis 36% elanikest. Hispaanias on see protsent 29,2 ja Portugalis 27,5, kusjuures olukord on neis riikides mullusest halvem.

Isegi hea sotsiaalsüsteemiga riigid Rootsi, Taani ja Soome ei ole jõudnud tagasi sellele tasemele, kus nad olid enne kriisi. See näitab, et ainuüksi tugevast majandusest piisa kodanike heaks käekäigust.

Raportit saab täismahus lugeda siit.

Hetkel kuum