Eliisa Matsalu • 7. detsember 2015 kell 4:00

Eesti flirdib mõttega kehtestada veel üks maks

Rahandusministri Sven Sesteri sõnul tuleks finantstehingute maksu kehtestamisel silmas pidada, et maksubaas oleks lai ja maksumäärad madalad. Teised maksu pooldajad kipuvad olema vastupidise lähenemise poolt.  Foto: Andres Haabu

Euroopa finantstehingute maksu kehtestamine viiks Eestist miljoneid eurosid investeeringuid ja rikuks riigi konkurentsivõimet, leiavad ettevõtjad. Valitsus jätkab maksu kehtestamise aruteludega, kuid nõustub, et praegused maksutingimused neile ei sobi.

Finantstehingute maks tuleb homme arutlusele Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel. Eesti rahandusminister Sven Sester ütles, et Eesti jätkab maksuga liitumise aruteludega, ent liituvad sellega vaid juhul, kui finantsetehingute maks ei tule nii kitsapiiriline, nagu enamik teisi maksu pooldavaid riike praegu soovivad.

Finantsvaldkonna ettevõtteid koondav FinanceEstonia esitas koos Ameerika Kaubanduskojaga Eesti valitsusele pöördumise, et me loobuks Euroopa finantstehingute maksust (FTT). Ettepanekuga on liitunud ka näiteks Teenusmajanduskoda ja Pangaliit.

Vastasel juhul jääb Eesti ilma miljoneid eurosid väärt investeeringutest, kapitaliturgude areng pidurdub ja kogu Euroopa konkurentsivõime väheneb. Veelgi enam – pöördumisele alla kirjutanud organisatsioonide sõnul võib finantstehingute maks mõjutada Eesti SKPd negatiivselt ligi 2% ehk ligi 400 miljonit eurot.

FinanceEstonia nõukogu liige, Inbanki ühe asutaja Priit Põldoja sõnul on finantstehingute maks laiem mure kui vaid finantssektori peavalu. „Finantsvaldkond on majanduse vereringe, mis võimaldab kommertsil toimida. Ükspuha, mis maks sellele peale pannakse, on see tegelikult maks kogu majandusele,“ selgitas ta. Põldoja lisas, et finantstehingute maksustamine ei aita mitte kuidagi majanduse arengule kaasa. „Samuti paneks see need riigid, kus maks kehtestatakse, teistega võrreldes ebasoodsasse olukorda,“ märkis ta.

FinanceEstonia ja Ameerika Kaubanduskoja pöördumises kirjutati, et seni on finantstehingute maksu kehtestamise soovi avaldanud 11 Euroopa Liidu liiget, ent paljud on selle maksu vastu – teiste seas ka Eestit ümbritsevad Rootsi, Soome, Taani, Poola, Läti ja Leedu. See tähendab, et maksu pooldamine tooks Eesti majandusele kahju, kuna oleks regioonis ainus selle maksuga riik. Tehingud liiguksid lihtsalt teistesse liikmesriikidesse, sest plaanitavat maksu ei ole võimalik ettevõtetel enda kuludesse kanda.

Milleks finantstehingute maks?

Maksu on kritiseerinud pangad ja maaklerfirmad. Nende sõnul mõjub maks negatiivselt investeeringutele, mida Euroopa majandus praegu väga vajab. Peale Eesti kaaluvad finantstehingute maksu kehtestamist Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Austria, Belgia, Kreeka, Portugal, Slovakkia, Sloveenia ja Hispaania.

Kehv mõju kogu Euroopale

Pöördumises on kirjas, et konkurentsimoonutuste vältimiseks tuleks finantstehingute maks kehtestada kas kõigis 27 Euroopa Liidu riigis või siis mitte üheski. Suurim risk on see, et Euroopa konkurentsivõime väheneb veelgi, kuna finantseerimiskulud suurenevad ja globaalselt liigub raha vähem Euroopasse ja rohkem muudesse regioonidesse. See tähendab, et börsidel, varahaldusfirmadel ja muudel kauplemisplatvormidel on hallata vähem raha ning seetõttu ka vähem võimalusi investeerida ja uusi töökohti luua.

Alla kirjutanud organisatsioonid on veendunud, et FTT tehingute maksustamise kava tekitab Euroopa Liidu turuosaliste hulgas üleüldist ebakindlust ja mõjutab Eestis investeerimisotsuste tegemist. Paljud väärtpaberite kauplemiskeskuste ärid võivad uksed sulgeda või kontori Eestist ära viia. Näiteks oleks reaalne oht, et Eesti turul kannataksid tugevate majanduslike raskuste käes Admiral Markets ja NASDAQ Tallinna Börs.

Eesti Panga asepresident Madis Müller ütles, et kui Eesti kehtestaks lähipiirkonnas ainsana finantstehingute maksu, oleks sel pigem negatiivne mõju.  Foto: Andres Haabu

Eesti Pank jagas valitsusele soovitusi

Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri sõnul on finantstehingute maksu tõhususe seisukohast tähtis, et see kehtestataks samadel alustel kõigis suuremates finantskeskustes globaalselt ja Euroopa tasemel terves Euroopa Liidus. Nimelt on kauplemine finantsturgudel äärmiselt mobiilne tegevusala ning maksustatav tegevus võib vastasel juhul lihtsasti regulatsiooni ulatusest välja kolida. Seetõttu on Mülleri sõnul Eesti Pank valitsusele soovitanud taolise maksu kehtestamise soovi korral maksubaasina käsitleda vaid olemuselt spekulatiivse lühiajalise kauplemisega seotud tehinguid ning mitte maksustada pikema horisondiga investeerimistegevust. Seda eelkõige lähtudes arusaamast, et täiendav maksukoorem jääks vastasel juhul lõppinvestoritest säästjate ja pangaklientide kanda, mitte pankade või muude vahendajate kanda.

Müller lisas, et kui Eesti kehtestaks ainsa riigina lähiregioonis finantstehingute maksu, siis tõenäoliselt oleks selle kogumõju majandusele pigem negatiivne. „Teenitav otsene maksutulu tulenevalt Eesti väärtpaberituru väiksusest jääks ilmselt marginaalseks, kuid maksu võimalik negatiivne efekt võib avalduda pärssiva mõjuna finantssektori ettevõtete arengule,” selgitas ta. Finantstehingute maksu mõju täpsem määratlemine nõuab Mülleri sõnul aga spekulatiivsete eelduste tegemist ja Eesti Pank ei ole selle kohta numbrilist analüüsi koostanud.

Valitsus jätkab arutelusid

Eelmisel nädalal teatas valitsus pöördumisest hoolimata, et Eesti jätkab finantstehingute maksu aruteludega, kuid nad pole praeguste maksuettepanekutega rahul. Rahandusminister Sven Sester selgitas, et Eesti on juba 2011. aastast saati olnud seisukohal, et liitub finantstehingute maksuga, kuid vaid juhul, kui tingimused on Eestile sobivad. „Näiteks maksubaas on võimalikult lai ja maksumäär madal. Praegu valitsus seda seisukohta ei muuda,“ ütles ta.

Sester tunnistas, et paljud teised Euroopa Liidu riigid tahavad nii riikide võlakirjade kui ka aktsiate maksubaasi hoopis vähendada, mistõttu on Eesti seisukoht praegu vähemuses. „Maksubaasi vähendamine tekitab kindlasti meile probleeme, sest sedasi võib protsessi haldamine muutuda kallimaks kui maks ise. Eesmärk pole ka kindlasti meie finantssektori halvamine. Kõik see tekitab küsimuse, kas me oleme algsetest eesmärkidest liialt kaugenenud, ja kas Eesti peaks sellest projektist hoopiski eemalduma,“ selgitas Sester. „Jätkame oma seisukohtade kaitsmist sel teemal. Kuigi pean tunnistama, et oleme mitme riigiga eriarvamusel."

Tasub teada

Miks on FinanceEstonia ja Ameerika Kaubanduskoja arvates FTT kehtestamine majanduslikult kahjulik:

- Euroopa konkurentsivõime väheneb veelgi seoses suurenenud finantseerimiskuludega ja globaalselt liigub raha vähem Euroopasse ja rohkem muudesse regioonidesse.

- FTT mõju on Eesti majandusele ja nn tarkade töökohtade bilansile ebasoodus, kuna oleks FTT-tsooni ainus liikmesriik regioonis. Seega liiguksid tehingud teistesse liikmesriikidesse, sest plaanitavat FTT maksu ei ole võimalik ettevõtetel enda kuludesse kanda.

- FTT rakendumine teatud väärtpaberitehingutele (aktsiad ja tuletistehingud, sh valuutad), on suunatud tavapärase investeerimise ja säästmise vastu.

- FTT maksu kehtestamine töötab selgelt vastu Euroopa praegusele initsiatiivile kapitaliturgude arengu vallas, mis on üheks Junkeri valitsuse prioriteediks.

- Nasdaq grupi ja Admiral Marketsi näitel, kes tegutsevad finantssektoris oluliste väärtpaberite ja (valuutade)tuletistehingute vahendajatena, võib välja tuua konkreetse majandusliku mõjuna töökohtade ning investeeringute kaotuse Eesti finantssektoris, mille negatiivne mõju tööjõumaksude ja palkade näol on märkimisväärne. Lisaks jäävad ära investeeringud, mis ulatuvad miljonitesse eurodesse.

- FTT rakendamine mõjutab negatiivselt ka Eestis tegutsevate Põhjala pankade tegevust kohalikul finantsturul.

- Rahandusministeerium on prognoosinud Eesti 2015. a majanduskasvuks 2%. Kui võtta Eesti SKP suuruseks 19,5 miljardit eurot (2014), siis FTT negatiivne mõju SKP kasvust on ligi 2%.

Hetkel kuum