Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sõerd: maksutulu kergitavad erakorralised dividendid

    Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (Reformierakond).Foto: Raul Mee

    Põhiline osa maksutuludest laekub ilma igasuguse maksuameti sekkumiseta ning positiivne on see, et varimajandus on Eestis taandumas, kommenteeris riigikogu liige ning endine maksuameti juht Aivar Sõerd.

    "Lisaks ka täiendavad meetmed on vähendanud maksude tasumisest kõrvalehoidumist, näiteks töötajate registri loomine aitas vähendada ümbrikupalkade osakaalu. Käibemaksukogumine paraneks veelgi, kui lõpuks luuakse eeltäidetud käibedeklaratsioonid," lausus Sõerd.
    Sõerdi sõnul ei tohiks ka unustada seda, et selle aasta maksukoormuse näitajat tõstab ka Swedbanki erakorraliselt dividendilt laekuv tulumaks. "Meie turul tegutsevad Skandinaavia päritolu kommertspangad, millised on oma koduturgudel aastaid maksnud heldelt dividende, on asunud viimaks dividende maksma ka oma tütarettevõtetest kohalike pankade kasumitelt Eesti kaudu," märkis ta. 
    Eesti maksukoormus oli 32,9 protsenti, aasta varem (2013) oli see 31,5 protsenti, prognoosi kohaselt kasvab see järgmisel aastal 33,4 protsendini. "Eestile sobiv maksukoormus võiks olla vahemikus 32-33 protsenti SKP suhtes," märkis Sõerd. 
    Vaja on eksporti
    Põhiline tegur, mis mõjutab maksude paremat laekumist on Sõerdi sõnul ikkagi praegune majanduskonjunktuur. "Meie majanduskasvu veab sisenõudlus ja eriti kiiresti on kasvanud näiteks just tööstuskaupade jaemüük. Käibemaksu kasvu toetabki eelkõige jaemüügi kasv. Teiseks kiire 6-7 protsendine palgakasv ja kõrge tööhõive, mis on saavutamas ajaloolist maksimumi. Siit tuleb kiire tulu- ja sotsiaalmaksu kasv," selgitas ta. "Tänu olukorrale tööjõuturul on tarbijate kindlustunne kõrge ja ka reaalsissetulekud on kiiresti kasvanud."
    Ta lisas, et iseasi muidugi see, kas me soovime seda, et põhiliseks majanduskasvu allikaks on sisenõudluse kasv ja samal ajal on tööstustoodang languses, samuti eksport. "Ekspordi kasv näiteks mõjub vastupidiselt käibemaksulaekumistele ja eksportivad ettevõtted maksavad suhteliselt vähem käibemaksu võrreldes siseturule orienteeritud teenuste ja kaupade müüjatega," selgitas ta. "Aga majanduse arenguks ja üldiseks sissetulekute kasvuks on vaja just eksportivaid ettevõtteid."
    Maksude parem laekumine on Sõerdi hinnangul tore, aga murelikuks peaks tegema hoopis selline olukord, kus palgad kasvavad tootlusest kiiremini, majanduskasvu veab sisenõudlus ning samal ajal tööstustoodang ja eksport ei kasva.
    "Arvan, et enamik majandusanalüütikutest ja maksupoliitikutest on nõus sellega, et vähendada tuleks tööjõumaksusid," märkis Sõerd. "Kuna meie maksutulude struktuur on selline, kus suurem osa sellest ongi tarbimismaksud ja tööjõumaksud, siis praeguse konjunktuuri olukorras, kus kiiresti kasvab sisetarbimine ja palgad ning hõive näitajad püsivad kõrged, siis peavadki majanduskasvust kiiremini kasvama nii käibemaksutulud kui ka tulu- ja sotsiaalmaksulaekumised."
    Majanduslikku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD värskest ülevaates liikmesriikide maksutrendidest nimetatakse Eestit ära riikide hulgas, kus maksukoormuse tõus oli eelnenud aastaga võrreldes üks suuremaid.
    Eesti maksukoormus oli 32,9%. Rahandusministeerium põhjendas, et maksukoormus on tõusnud, kuna maksu- ja tolliamet kogud maksud paremini kokku. Kui samade määrade juures makse paremini koguda ja tulude kasv on kiirem kui SKP kasv, kasvab ka maksutulu suhtena SKPsse.
    Tänane Äripäev kirjutab, et ettevõtjad on maksukoormuse kasvu pärast mures. OECD riikide hulgas on Eesti maksukoormuse poolest umbes keskel, kuid paistab silma maksukoormuse hoogsa kasvuga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
TextMagic kasvatas poolaastaga müügitulu 30% Poolaastal saadeti läbi platvormi 137 miljonit SMSi
TextMagicu müügitulu oli 2022 I poolaastal 6,40 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2021. aasta I poolaastaga 30%. Ettevõtte puhaskasum oli poolaastal 2,2 miljonit eurot.
TextMagicu müügitulu oli 2022 I poolaastal 6,40 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2021. aasta I poolaastaga 30%. Ettevõtte puhaskasum oli poolaastal 2,2 miljonit eurot.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Mölder: suured kulutused tehakse selles koalitsioonis, tulude pool jääb uuele valitsusele Kokkuvõte riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungist
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 654 eurole jätab riigieelarve ilma 82 miljonist, kuid selle võrra jääb inimestele rohkem raha kätte. Tervise- ja tööministri ettepanek töötuskindlustusmakse tõstmiseks pole aga veel valitsussegi jõudnud.
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 654 eurole jätab riigieelarve ilma 82 miljonist, kuid selle võrra jääb inimestele rohkem raha kätte. Tervise- ja tööministri ettepanek töötuskindlustusmakse tõstmiseks pole aga veel valitsussegi jõudnud.
Nädala lood: ehitajad koondavad ja müüvad tehast, rõivamüüja läks pankrotti
Lõppeval nädalal jõudsid Äripäeva uudistesse majatootjate, saunatootjate ja teede-ehitajate raskused. Selle kõrval lugesid Äripäeva tellijad isukalt elektri hinnast kõnelevaid artikleid ning püüdsid koos ülejäänud turuga aru saada, kas börsid on taas tõusma pööranud või on see lõks.
Lõppeval nädalal jõudsid Äripäeva uudistesse majatootjate, saunatootjate ja teede-ehitajate raskused. Selle kõrval lugesid Äripäeva tellijad isukalt elektri hinnast kõnelevaid artikleid ning püüdsid koos ülejäänud turuga aru saada, kas börsid on taas tõusma pööranud või on see lõks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.