Suur osa rõdudest kehvas seisus

Artikkel

- Uudised
- Lennart Käämer
- 15. detsember 2015 kell 5:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suur osa rõdudest kehvas seisus
Probleemiks on eelkõige vanemate hoonete rõdud, buumiaegsete ehitiste ehitusvigade mõjud pole rõdudel veel eriti tuntavad.Foto: Andras Kralla, Äripäev
Enamik Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe hoonete rõdudest vajaks rohkemal või vähemal määral remonti.
Teada on ka juhtumeid, kui paar rõdupiiret on Lasnamäe paneelmajadel lahti tulnud ning alla kukkunud, kirjutab 16. detsembri Äripäev ehituse rubriigis.
OÜ Rõduklaasid juhataja Janek Prantsi hinnangul on probleemiks just vanemad hooned, millest enamik vajaks remonti. Buumiaegsed ehitised on seevastu veel suhteliselt uued, mistõttu projekteerimis- ja ehitusvigade mõjud pole rõdudel veel eriti tuntavad.OÜ Tõnu Jõgi Inseneribüroo omaniku, ehitusinsener Tõnu Jõgi sõnul esineb aga ka buumiaegsetes ehitistes ebapiisavaid kinnituslahendusi, kuigi harva. "Sagedamini on neid nõukogudeaegsetes hoonetes ja seda nii rõdupõrandate kui ka -piirete puhul," märkis ta."Neid vigu on mitteasjatundjal väga raske avastada, kuna visuaalselt on enamasti kõik korras, samas kinnitus võib olla kas ohtlikult nõrk või ilmastiku käes kiiresti amortiseeruv,” rääkis Jõgi.Nõukogudeaegsete hoonete puhul esinevad Jõgi sõnul ohtlikud olukorrad mitmete ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel. „Varisemisohtlikke põrandaid tuleb ette suhteliselt harva. Raudbetoonist rõdupõranda korral ei ole vaja karta, et põrand võiks ilma mingite eeltunnusteta kogu täiega alla kukkuda. See tõenäosus on pea olematu,” sõnas Jõgi, lisades, et betoon annab oma probleemidest märku mõranemiste või praoga eraldatud piirkonna äravajumisega.Jõgi sõnul on tüüpilisemad probleemid piirdekonstruktsiooni vigastused ja kinnituste lahtitulekud. Teine sagedasem probleem on rõdu betoonist põrandaplaadi serva ulatuslik lagunemine, mille tagajärjel võivad betoonitükid lahti murduda ja kukkudes tekitada varalist kahju või ka olla ohtlikud all viibivatele inimestele. Põrandaplaadi lagunemist on visuaalselt lihtne avastada ja hinnata. Piirete korrasoleku hindamiseks ei piisa sageli ainult visuaalsest hindamisest, vaid tuleks ka piireid proovida lahti kangutada ja kinnitused üle koputada.„Mõistlik oleks kahtluse korral piirde kontrollimine jätta spetsialisti hooleks, kuna katkise piirde kontrollimine võib osutuda ohtlikuks tegevuseks,” manitses Jõgi.
Kõige keerulisem puitrõdudega
Tõnu Jõgi, OÜ Tõnu Jõgi Inseneribüroo omanikKõige keerulisem on puitkandekonstruktsiooniga rõdu ohutuse hindamine. Suurema ristlõikega puittalad võivad pinnalt olla kõvad, kuid seest pehkinud. Petlikud võivad võhikule olla ka puitelementide kinnitussõlmed. Ohu määra suurendab asjaolu, et puitkonstruktsioonid võivad variseda ilma ohu eeltunnusteta.
Seetõttu tuleks juhul, kui puitrõdu puhul tekib kahtlusi, hindamiseks kaasata puitkonstruktsioonide remondikogemusega spetsialist.
Terasest rõdu ohutuse hindamine vaatluse teel on enamasti võrdlemisi lihtne. Tuleb üle kontrollida kinnituste seisund ja kas kuskil pole korrosioon elementide ristlõiget oluliselt vähendanud. Tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, et vahel võib värvi all olla ulatuslik eemaldamata roostekiht, mis jätab teraselemendist vale mulje.
Rõdude rekonstrueerimine hoonete välispiirde soojustamisel on samuti tõsine probleem. Tegu pole küll ohtliku olukorraga, ent olulise hoone ekspluatatsiooniprobleemiga. Nimelt on enamik rõdusid oma konstruktsiooniga ulatuslikeks külmasildadeks läbi välispiirde. Selliste probleemide lahendamisel üldisi nõuandeid anda ei saa. Iga konkreetset olukorda tuleks eraldi lahendada hoone rekonstrueerimise projekteerimise käigus. Kuna tegemist on enamasti ebamugava probleemiga, võib selle lahendamine projektist puududa.
Seega kui majaomanik on valmis panustama rõdu poolt tekitatud külmasildade likvideerimisse, tuleks projekti tellimisel sellele ka tähelepanu juhtida.
Sagedasemad probleemkohad on piirded ja põrandaplaadid
Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ juhatuse liikme ja ehitusteadlase Karl Õigeri sõnul on esimesteks ohumärkideks reeglina pudenevad krohviriismed ja rooste tekkimine. Õigeri sõnul tasuks vähimagi kahtluse puhul kontrolli mõttes lasta ühistul ära hinnata rõdu vanus või lasta spetsialistidel läbi viia vastav ekspertiis."Majafassaadi väljaulatuvad osad ja nende servad saavad kahjustatud eriti siis, kui servaplekid roostetama on hakanud. Seda enam, et mõnede hoonete rõdud on tehtud ilma isolatsioonita,” rääkis Õiger. Eriti lagunemisohtlikuks pidas ta Koplis nõukogude aja algperioodil ehitatud hoonete rõdusid.VPK Systemsi juhatuse liikme Janek Partsi sõnul on praktiliselt kõigi nõukogudeaegsete ja enamiku hilisema perioodi hoonete rõdud betoonist põrandaplaadiga. Seda tüüpi rõdude korralik kapitaalremont peab sisaldama vanade rõdupiirete eemaldamist, rõdu betoonplaadi amortiseerunud serva eemaldamist, terasarmatuuri paigaldust ja serva uuesti valamist ning uue rõdupiirde paigaldamist,” rääkis Parts, kelle hinnangul on seetõttu rõdude renoveerimine kallis ja vaevarikas protsess.Renoveerimine on kulukas Prantsi sõnul on tööde kõrge maksumuse tõttu selline renoveerimine Eestis pigem erand kui reegel. "Halvimal juhul "parandatakse” amortiseerunud betoonplaati montaaživahu ja pahtliga. Levinuim meetod on parandamine seguga. Mõlemal juhul on tulemus kosmeetilist laadi - segu-, pahtli- ja värvikihi all olev betoonplaat on endiselt murenenud, nõrk ning varisemisohtlik - ja pole sobilik tõsiselt kahjustunud rõduplaadi puhul. Hoone seisukorra hindamiseks ja vajalike tööde teadasaamiseks tuleb enne renoveerimisprojekti teha ekspertiis,” rääkis Prants.Prants tõi näiteks ühe Mustamäe majade grupi, kus arendaja eelistas alumiiniumpiiretele odavamaid teraspiirdeid. Seetõttu pidi ehitaja roostetama hakanud teraspiirded demonteerima, üle värvima ja tagasi paigaldama, tõi ta näite ebapädevast ehituslahendusest.Jõgi sõnul on keeruline keskmisest kulust rääkida. "Väljaminekute kohta on väga raske üldistusi teha, kuna viimistluse soov ja probleemi ulatus võivad olla väga erinevad,” põhjendas Jõgi.
Näpunäiteid rõdude korrashoiuks:
Eelistage sademeid rõdult eemalhoidvaid rõdupiirdeid. Lisaks konstruktsioonide pikaealisusele saavutate sellega ka hoone fassaadi visuaalse säilimise. Nimelt võib "auklik” rõdupiire küll projektis ilus olla, kuid oma ebapraktilisuse tõttu see lausa kutsub elanikku piiret ilmastikukindlamaks tuunima, seda siis juba vastavalt iga indiviidi ilumeelele, oskustele ja võimalustele, ning paari aasta pärast ei pruugi hoone enam eriti ilus olla.
Ülemise korruse rõdudel võiks olla varikatus või muu hoone element, mis kaitseb rõdu ülevaltpoolt.
Rõdud võiks kohe varustada rõduklaasidega. Tampere tehnikaülikoolis läbiviidud uuringu kohaselt vähendas rõdude klaasimine rõdude niiskuskoormust ja terasarmatuuri korrosioon aeglustus umbes kolmandiku võrra rõdude külgseintes ja umbes 50% rõdude lagede puhul. Külma tekitatav betooni lagunemine seiskus täielikult.
Kui rõdusid ei varustata kohe rõduklaasidega, võiks rõdu konstruktsioon tulevikus võimaldada raamideta rõduklaaside paigaldust ja seda ilma konstruktsiooni liigselt muutmata. Allikas: Janek Parts
Võtmeteguriks sademete äravool
Prantsi sõnul on rõdukonstruktsioonide suurimaks vaenlaseks sademed ja liigniiskus, millest tulenevad kõik edasised hädad: betooni lagunemine, mis on eriti intensiivne nullilähedaste õhutemperatuuride puhul, terase roostetamine ja puidu pehkimine.
"Rõdu betoonpõrandate lagunemise põhiliseks põhjuseks on vett täis imbunud betooni külmumine ja hiljem paljandunud raudarmatuuri roostetamine. Kui kaitsta rõdu põrandat täielikult sadevee eest, lakkab ka lagunemise protsess,” rääkis Jõgi."Kui projekteerija ignoreerib seda lihtsat tõde, on tulemuseks kiiresti amortiseeruvate rõdudega hoone," lisas Prants. Liigne avatus ilmastikule langetab ka rõdu kasutusväärtust ning rõdu ei kujune elanikele mõnusaks olemise kohaks, vaid ilmastikukindlate esemete panipaigaks või lausa kasutuks pinnaks, lisas ta.Lisaks rõdule sattuva sademehulga minimeerimisele peab Prantsi sõnul olema lahendatud sinna sattuvate sademete äravool, sest mida ilmastikule avatum on rõdu, seda kiirem on amortisatsioon ja seda suuremad on hoolduskulud. "Kui valida sajuvee eest kaitsmiseks betooni immutamise ja pinna katmise vahel, siis mina soovitan betooni immutamist, kuna see on üldjuhul tõhusam ja jätab suurema vabaduse viimistlusvariantide valikuks,” soovitas Jõgi.
Ta lisas, et vahel esineb ka piirete viimistlemist, ilma et logisevad liited või kinnitused oleksid eelnevalt korrastatud. "Sellise tegevuse üks ohtudest seisneb selles, et muidu kergesti vaatlusega avastatav defekt võib pärast viimistlemist varjatuks jääda ja olla edaspidiseks peidetud ohuallikaks.”Jõgi sõnul võib vahel näha viimistlustööde eel ka paljandunud raudbetooni armatuuri korrosioonikaitsetööde praaki. "Kui raudbetooni armatuur, mitte peenike võrk, vaid jämedamad vardad, on kuskil paljandunud, tuleks lasta spetsialistil hinnata nende olukorda, kas piisab armatuurile korrosioonikaitsest või on vaja konstruktsiooni tugevdada. "Viimasel juhul tuleb kindlasti tellida ka tugevdustööde tehniline lahend,” soovitas Jõgi.
Hetkel kuum