Suur osa rõdudest kehvas seisus

Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ juhatuse liikme ja ehitusteadlase Karl Õigeri sõnul on esimesteks ohumärkideks reeglina pudenevad krohviriismed ja rooste tekkimine. Õigeri sõnul tasuks vähimagi kahtluse puhul kontrolli mõttes lasta ühistul ära hinnata rõdu vanus või lasta spetsialistidel läbi viia vastav ekspertiis."Majafassaadi väljaulatuvad osad ja nende servad saavad kahjustatud eriti siis, kui servaplekid roostetama on hakanud. Seda enam, et mõnede hoonete rõdud on tehtud ilma isolatsioonita,” rääkis Õiger. Eriti lagunemisohtlikuks pidas ta Koplis nõukogude aja algperioodil ehitatud hoonete rõdusid.VPK Systemsi juhatuse liikme Janek Partsi sõnul on praktiliselt kõigi nõukogudeaegsete ja enamiku hilisema perioodi hoonete rõdud betoonist põrandaplaadiga. Seda tüüpi rõdude korralik kapitaalremont peab sisaldama vanade rõdupiirete eemaldamist, rõdu betoonplaadi amortiseerunud serva eemaldamist, terasarmatuuri paigaldust ja serva uuesti valamist ning uue rõdupiirde paigaldamist,” rääkis Parts, kelle hinnangul on seetõttu rõdude renoveerimine kallis ja vaevarikas protsess.Renoveerimine on kulukas Prantsi sõnul on tööde kõrge maksumuse tõttu selline renoveerimine Eestis pigem erand kui reegel. "Halvimal juhul "parandatakse” amortiseerunud betoonplaati montaaživahu ja pahtliga. Levinuim meetod on parandamine seguga. Mõlemal juhul on tulemus kosmeetilist laadi - segu-, pahtli- ja värvikihi all olev betoonplaat on endiselt murenenud, nõrk ning varisemisohtlik - ja pole sobilik tõsiselt kahjustunud rõduplaadi puhul. Hoone seisukorra hindamiseks ja vajalike tööde teadasaamiseks tuleb enne renoveerimisprojekti teha ekspertiis,” rääkis Prants.Prants tõi näiteks ühe Mustamäe majade grupi, kus arendaja eelistas alumiiniumpiiretele odavamaid teraspiirdeid. Seetõttu pidi ehitaja roostetama hakanud teraspiirded demonteerima, üle värvima ja tagasi paigaldama, tõi ta näite ebapädevast ehituslahendusest.Jõgi sõnul on keeruline keskmisest kulust rääkida. "Väljaminekute kohta on väga raske üldistusi teha, kuna viimistluse soov ja probleemi ulatus võivad olla väga erinevad,” põhjendas Jõgi.

Võtmeteguriks sademete äravool

Prantsi sõnul on rõdukonstruktsioonide suurimaks vaenlaseks sademed ja liigniiskus, millest tulenevad kõik edasised hädad: betooni lagunemine, mis on eriti intensiivne nullilähedaste õhutemperatuuride puhul, terase roostetamine ja puidu pehkimine.

"Rõdu betoonpõrandate lagunemise põhiliseks põhjuseks on vett täis imbunud betooni külmumine ja hiljem paljandunud raudarmatuuri roostetamine. Kui kaitsta rõdu põrandat täielikult sadevee eest, lakkab ka lagunemise protsess,” rääkis Jõgi."Kui projekteerija ignoreerib seda lihtsat tõde, on tulemuseks kiiresti amortiseeruvate rõdudega hoone," lisas Prants. Liigne avatus ilmastikule langetab ka rõdu kasutusväärtust ning rõdu ei kujune elanikele mõnusaks olemise kohaks, vaid ilmastikukindlate esemete panipaigaks või lausa kasutuks pinnaks, lisas ta.Lisaks rõdule sattuva sademehulga minimeerimisele peab Prantsi sõnul olema lahendatud sinna sattuvate sademete äravool, sest mida ilmastikule avatum on rõdu, seda kiirem on amortisatsioon ja seda suuremad on hoolduskulud. "Kui valida sajuvee eest kaitsmiseks betooni immutamise ja pinna katmise vahel, siis mina soovitan betooni immutamist, kuna see on üldjuhul tõhusam ja jätab suurema vabaduse viimistlusvariantide valikuks,” soovitas Jõgi.

Ta lisas, et vahel esineb ka piirete viimistlemist, ilma et logisevad liited või kinnitused oleksid eelnevalt korrastatud. "Sellise tegevuse üks ohtudest seisneb selles, et muidu kergesti vaatlusega avastatav defekt võib pärast viimistlemist varjatuks jääda ja olla edaspidiseks peidetud ohuallikaks.”Jõgi sõnul võib vahel näha viimistlustööde eel ka paljandunud raudbetooni armatuuri korrosioonikaitsetööde praaki. "Kui raudbetooni armatuur, mitte peenike võrk, vaid jämedamad vardad, on kuskil paljandunud, tuleks lasta spetsialistil hinnata nende olukorda, kas piisab armatuurile korrosioonikaitsest või on vaja konstruktsiooni tugevdada. "Viimasel juhul tuleb kindlasti tellida ka tugevdustööde tehniline lahend,” soovitas Jõgi.