Eestlane on kinnisvaramulli lõhkemise unustanud

„Viimasel aastal on müüdud 90–160 uut korterit kuus, mis on 17% kogu müüdud korterite mahust,“ kommenteeris Rätt. „Aastaga on Tallinnas üüripakkumise hulk kasvanud 20% ja varasem kiire üürihindade tõus on peatunud, põhjuseks väikeinvestorite väljaüürimiseks ostetud korterid.“

Kinnisvaraturule on tervislikult mõjunud pankade konservatiivsem laenupoliitika, mis hoiab ära uue mulli tekkimise, leiab Rätt. „Korteriturgu tervikuna mõjutab uute korterite müügipakkumiste arvu kasv, mis pidurdab vanemate korterite hinnatõusu. Pikenenud on müügiperioodid, turusituatsioonile, kvaliteedile ja asukohale mittevastava hinnaga objektide vastu võib üldse huvi puududa ja arendajad on sunnitud hindu korrigeerima,“ selgitas ta. Ostjad on tema sõnul muutunud ettevaatlikumaks, soovivad järjest enam näha reaalselt valminud objekti ja müük paberilt on sisuliselt lõppenud.

„Eesti majandus praegu pigem ei kasva ja kinnisvaraturule jõuab mõju viiteajaga. Ka viimaste aastate palkade kasvutempo ei ole jätkusuutlik. Samuti ei jää pikemas perspektiivis enamike eluasemelaenude aluseks olev Euribor nulli lähedale. Kinnisvaraturu hinda kujundab ikkagi lõpuks nõudlus ja pakkumine,“ märkis kinnisvarahindaja.