Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vaata, mis muutub olulistes seadustes

    Foto: Raul Mee

    Rahandusministeerium tegi ülevaate 2016. aasta algusest kehtima hakkavatest olulisematest seadusemuudatustest.

    Uuest aastast jõustub uus raamatupidamise seadus, millega lihtsustatakse mikro- ja väikeettevõtjate majandusaasta aruande koostamise ja avaldamise nõudeid. Mikroettevõtjad peavad edaspidi koostama vaid kaks põhiaruannet: lühikese bilansi seaduses nimetatud kohustuslike ridadega ning kasumiaruande.
    Väikeettevõtjad peavad koostama ning äriregistrile esitama bilansi, kasumiaruande ning maksimaalselt 9 lisa. Lisade täitmine on kohustuslik vaid juhul, kui ettevõtjal on selliseid kirjeid ja need on olulised. Jätkuvalt on väikeettevõtjad kohustatud koostama ja avalikustama tegevusaruande. Edaspidi ei nõuta mikro- ja väikeettevõtjatelt rahavoogude aruande ning omakapitali muutuste aruande koostamist. Uusi nõudeid kohaldatakse aruannetele, mille aruandeperiood algab 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
    Auditi kohustuse piirmäärasid tõstetakse kaks korda ning ülevaatuse piirmäärasid 1,6 korda. Uusi piirmäärasid kohaldatakse 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem algava aruandeperioodi kohta koostatud raamatupidamise aastaaruannete suhtes. Muudatuse tulemusena väheneb kindlustandvate audiitorteenuste arv Rahandusministeeriumi hinnangul 1335 töövõtu võrra.
    Kehtima hakkab uus kindlustustegevuse seadus, mille aluseks on Euroopa Liidu kindlustusjärelevalve reform. Seadus sätestab, et kindlustusandjal peavad olema nõuetekohaseks tegutsemiseks vajalikud vahendid ja kogemused, ettevõtte juhtimine tuleb korraldada läbipaistvalt ja tõhusalt ning võtmetöötajad peavad vastama kindlatele nõuetele. Seaduses on kirjas ka uued avalikustamisnõuded, mis parandavad kindlustusturu läbipaistvust ning järelevalvemehhanismid, mis aitavad kaitsta klientide huve. Lisaks täpsustakse nõudeid kindlustusvahendajatele.
    2016. aasta alguses jõustuvad tagatisfondi seaduse muudatused, millega nähakse panga võimaliku pankroti korral hoiustajatele ette senisest suurem kaitse. Jätkuvalt tagatakse hoius koos intressidega kuni 100 000 euro ulatuses iga hoiustaja kohta ühes pangas ja see põhimõte ei muutu. Uuendusena aga sätestatakse, et kui isik on vahetult enne panga pankrotti võõrandanud kinnisvara, siis tagatakse selle võõrandamisest saadud vahendid täiendavalt eelnimetatud 100 000 eurole veel 70 000 euro ulatuses. Teise olulise asjana nähakse ette, et alates 2016. aasta 31. maist tuleb panga pankroti korral hüvitised välja maksta seitsme tööpäeva jooksul praeguse 20 tööpäeva asemel.
    Uuest aastast saavad enese hasartmängu mängimist piirata ka klassikalise loterii ostjad ning spordiennustuses osalejad. Avalduse õnnemängu, spordiennustuse või klassikalise loterii mängimise piirangu panemiseks saab teha mängukohtades ning maksu- ja tolliameti e-keskkonnas või büroodes.
    Muutused tulude deklareerimisel (2017. aasta deklaratsioonil):
    Järgmise aasta tulude põhjal makstakse 2017. aastal madalapalgalistele välja täiendav tagasimakse. Tagasimakset saab taotleda täisealine inimene, kes taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul on töötanud täistööajaga vähemalt kuue kalendrikuu jooksul. Lähtudes rahandusministeeriumi prognoosidest vaesuspiiri kohta ning koalitsioonileppes ja riigieelarve strateegias kokku lepitud eelarvelistest võimalustest, saavad 2017. aastal makset taotleda isikud, kelle tulu jääb 2016. aastal alla 7782 euro.Aastal 2016 tõuseb tulumaksuvaba tulu seniselt 154lt eurolt 170 euroni kuus.Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 2700 eurot aastas (225 eurot kuus).Laste ülalpidamisega seotud täiendava maksuvaba tulu määr on 1848 eurot (154 eurot kuus) teise ja iga järgneva kuni 17 aasta vanuse lapse eest.Füüsilise isiku tulust tehtav mahaarvamine on 1200 eurot kalendriaastas.Kaob eraldi viieprotsendiline piirmäär kingituste ja annetuste mahaarvamisel füüsilise isiku tulust. Muudatus võrdsustab kingitused ja annetused koolituskulude ja eluasemelaenu intresside mahaarvamistega, millele kohalduvad ainult üldised piirmäärad (50% maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 1200 eurot).Eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist üürimisega seotud kulude katteks saab 2017. aasta tuludeklaratsioonis maha arvata 20 protsenti.Maksuvaba välislähetuse päevaraha tõuseb seniselt 32 eurolt 50 euroni. Kõrgendatud määras (kuni 50 eurot) võib päevaraha maksuvabalt maksta iga välislähetuse 15 esimese päeva eest, kuid mitte rohkem kui 15 päeva eest kalendrikuus.
    Muutuvad alkoholi, tubaka ja kütuste aktsiisimäärad:
    Alkoholiaktsiis tõuseb 15 protsenti 1. veebruarist. Hinnanguliselt tähendab see näiteks poole liitri õlle kolmeprotsendilist hinnatõusu ja liitrise viinapudeli üheksaprotsendilist hinnatõusu.Tubakaaktsiis tõuseb 8 protsenti 1. juunist. Sigaretipaki keskmine hind kallineks 2016. aastal 3,26 euroni.Bensiinide aktsiisimäär tõuseb 10 protsenti 1. veebruarist. Bensiiniliitri hinda mõjutab see praeguse maailmaturuhinna juures umbes 5 sendi võrra.Diisli ja kerge kütteõli aktsiisimäär tõuseb 14 protsenti 1. veebruarist. Diislikütuse liitri hinda mõjutab see järgmisel aastal umbes 6,6 senti.Maagaasi aktsiisimäär tõuseb 20 protsendi võrra 1. jaanuarist.
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.