Paanikalaine piitsutab pensionifonde

Artikkel

- Uudised
- Kaisa Gabral
- Marge Ugezene
- Mait Kraun
- 21. jaanuar 2016 kell 4:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Paanikalaine piitsutab pensionifonde
Börside suur langus kajastub ka pensionifondides.Foto: epa
Turgudel aina võimu võtva müügilaine eel on Eesti pensionifondide juhid aktsiate osakaalu vähendanud ning istuvad rahas oodates soodsaid ostukohti.
Aktsiaturgudele üle maailma on aasta algus olnud rekordiliselt kehv ja see on jätnud jälje ka Eesti pensionifondidele. Nii on Eesti pensionifondide kogumaht vähenenud aasta algusest üle 50 miljoni euro ehk ligi kahe protsendi võrra. Seejuures pole arvesse võetud eilset ränka langust.
Nimelt tabas eile turge taas paanika. Kukkusid nii Aasia, Euroopa kui ka USA turud. Näiteks Hongkongi aktsiad jõudsid kolme ja poole aasta madalaimale tasemele ning Jaapani Nikkei indeks sisenes karuturule. Euroopa aktsiad langesid 13 kuu madalaimale tasemele ning USAs olid lehe trükkimineku ajaks suuremad indeksid langenud eelturul juba ligi 2 protsenti.
Eesti pensionifondide juhid hoiavad külma närvi. Swedbanki fondijuhi Katrin Rahe sõnul hakkas pank tegema ettevalmistusi languseks juba augustis. „Swedbanki pensionifondide taktikaline aktsiaturgude väljavaade muutus negatiivseks juba augusti esimeses pooles, mil vähendasime aktsiapositsioone ligi 10% fondide mahust. Oktoobri keskpaigas vähendasime aktsiate osakaalu veel ligikaudu 5%,” selgitas Rahe ning lisas, et nüüd näeb pank hoopis soodsaid ostukohti.
"Jaanuarikuu esimeste nädalate tugev kukkumine tekitas aga meie arvates märkimisväärse võimaluse kergendusralliks ning paaril viimasel päeval oleme asunud müüdud aktsiaid väikeste osade kaupa tagasi ostma. Pikaajalise strateegilise aktsiaosakaaluga võrreldes oleme oma portfellides aga siiski endiselt alakaalus,” lisas Rahe.
Kriisi pole
Swedbanki fondijuht Katrin Rahe
Puhtpragmaatiliselt makroandmetele peale vaadates pole alust uskuda, et oleksime globaalse kriisi lävepakul. USA-l majanduskasvuga probleeme pole, euroala väljavaated on järk-järgult paranenud ning Hiina jahtumine tähendab siiski 6–7%-list aastase majanduskasvu taset. Pigem on tõenäoline teatav langus ettevõtete kasuminumbrite puhul. Samas, palju on määramatust – rekordmadal nafta hind, Hiina keskpanga üsnagi ennustamatud (valuuta-)poliitikakorrektsioonid ning USA ja Euroopa keskpanga rahapoliitiliste suundade lahusus. Need lisavad turgudele heitlikkust ja turbulentsi eeldatavasti kogu alanud aasta vältel.
Börsist sõltumatud sambad
„Aasta alguse langus aktsiaturgudel väga suur üllatus ei olnud. Keskpankade rahapoliitika kui majanduskeskkonna ergutaja pole piisavalt hästi toiminud ning finantsturud on hakanud korrektuure tegema. Siia juurde võib veel lisada Hiina majanduskasvu aeglustumise, mis on kaasa toonud tugevad raputused nii tooraine- kui ka arenevatel turgudel,“ selgitas LHV pensionifondide portfellihaldur Kristo Oidermaa.
Ta lisas, et üldisest kriisist siiski veel rääkida ei saa ning pigem on olukord tõsine vaid globaalse majanduse ja finantsturgude üksikutes osades, samas kui teistel segmentidel ja regioonidel läheb paremini. „Finantsturgude rahututel aegadel läheb konservatiivse strateegiaga pensionfondidel tavaliselt paremini ning seda on näha ka selle aasta jaanuarikuus. Usume, et tänavu turgudel närvilisus püsib, kuid järsud langused loovad alati soodsaid ostuvõimalusi ning seetõttu hoiame silma peal Euroopa ja Balti aktsiaturgudel,“ rääkis Oidermaa.
"Vaadates viimase kahe aasta eufooriat aktsia- ja võlakirjaturgudel, oleme võtnud strateegiliseks eesmärgiks just klientide vara säilitamise, seeläbi kiires tõusukeskkonnas mõnevõrra tootluses järele andes. See-eest oleme paremini valmis, kui finantsturgudele saabuvad turbulentsed ajad," rääkis Oidermaa. Tema sõnul on nad seetõttu investeerimisportfellides hoidnud tavapärasest suuremas osakaalus raha ja hoiuseid ning otsinud investeerimisvõimalusi, mille käekäik sõltub vähem börside ja finantsturgude olukorrast. "Nii oleme investeerinud märgatava osa varadest Baltimaade ärikinnisvarasektorisse, teinud investeeringu metsavaradesse ning suurendame ka investeeringuid erakapitalifondides."
Pikk, mitte päevaplaan
Ka SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing leiab, et aktsiaturgude madalseis ei peaks paanikat külvama. „Me ei usu vähemalt tänase seisuga 2008. aastaga sarnanevasse kollapsisse. Seega vaatame seda paanikat kõrvalt ja hoiame tavapärasest suuremat rahajääki, et see võimalusel uuesti investorite kasuks tööle panna,“ rääkis Kunsing. „Eelistame varasemast madalama riskiga portfelliga oodata ja vaadata, mida turud edasi teevad. Kui nõrgad uudised ja ebakindlus peaks jätkuma, siis võime riske veelgi vähendada.“
Siiski on SEB vähendanud paigutusi riskantsemates varades – aktsiaturgudel ja kõrgema riskiga võlakirjasektorites, nagu spekulatiivse reitinguga ja arenevate turgude võlakirjad. Kunsing märkis, et praegu on SEB pensionifondide paigutused aktsiaturgudel oluliselt väiksemad kui seadusega ettenähtud võimalused. Küsimusele, milliseid samme SEB veel kavatseb astuda pensionifondide raha säilitamiseks, vastas Kunsing, et see pole nii lihtne. „Pensionifondid pikaajalise investorina ei saa siiski päris niimoodi käituda nagu päevakauplejad, et täna oleme aktsiates võimendusega 200% pikad ja homme 200% lühikesed ja ülehomme jälle 200% pikad.“
Kolm soovitust investorile
Paanitseda pole mõtet. Numbrite kõrval on investeerimises ka emotsioonid. Hirmu tõttu müümine on peaaegu alati vale otsus. Uuringud on kinnitanud, et inimesed müüvad hirmu ajendil oma aktsiad põhjas ja ostavad neid ahnuses tipus tagasi.
Hajuta. Kõige suurem viga, mida investeerimisel tehakse, on vähene hajutamine, ütleb kauaaegne rahahaldur Norton Reamer. Ta asutas United Asset Managementi ja on endine Putnam Investmentsi tegevjuht. „Lihtsas keeles tähendab hajutamine seda, et sa ei pane kõiki mune ühte korvi,“ selgitas ta. Vaadake kas või seda, mis praegu turgudel toimub: nafta ja aktsiad kukuvad, aga valitsuste võlakirjad ja kuld kallinevad. Erinevatesse varaklassidesse investeerimine vähendab kaotusi. Samal ajal saab investor ka tõusudest kasu.
Rebalansseerimine. Headel investoritel on ka plaan, milline on erinevate varade osakaal nende portfellis. Näiteks võib olla investor otsustanud, et investeerib 70 protsenti aktsiatesse ja 30 protsenti võlakirjadesse. Võib olla ka teistsugune allokatsioon – näiteks otsustab investor panna 50 protsenti aktsiatesse, 10 protsenti väärismetallidesse ja 40 protsenti võlakirjadesse.
Head investorid kontrollivad aeg-ajalt, et portfell osakaalud oleks õiges vahemikus. Kui nii ei ole, müüakse ühte vara ja ostetakse teist juurde, et protsendid uuesti tasakaalu viia. See tähendab automaatselt seda, et investor ostab vara madalamal juurde ning müüb kõrgemal maha. Kui sa oled oma portfelli juba hajutanud, peaksid ka selle juurde jääma. See eeldab, et sa kontrollid vähemalt ühe korra aastas (või tihemini) oma portfelli – kuidas on erinevate varade osakaal hindade tõusmisel või langemisel muutunud.
Õhus soodsad sisenemisvõimalused
Nordea Pensions Estonia juhatuse esimehe Angelika Tageli hinnangul pole tegu kriisiga ning hinnalangus loob hoopis häid sisenemisvõimalusi.
Mis turgudel praegu toimub? Kas hinnalangus börsidel on ajutine või on tegemist sügava kriisiga?
Meie hinnangul ei ole praegu tegemist suurema kriisiga, vaid pigem on see riskantsemate varaklasside hinnakorrektsioon, mis järgneb juba pikemat aega kestnud kasvule turgudel.
Mida olete ette võtnud, et pensionifondides raha säiliks?
Oleme hoidnud mõõdukaid aktsiapositsioone, millest ei plaani praegu väljuda. Ülereageeringud turgudel võivad pakkuda häid sisenemisvõimalusi riskantsematesse varaklassidesse. Samas ei ole välistatud, et seekordne korrektsioon kestab veel veidi aega, mistõttu me oma positsioone riskantsemates varaklassides ei plaani kohe suurendada.
Mida soovitate väikeinvestoril teha? Kas loobuda oma positsioonidest või hoopis investeerida?
Pikaajalise horisondiga väikeinvestor peaks jääma kindlaks oma investeerimisplaanile ja mitte sattuma paanikasse. Samas, investeerimisplaan peab muidugi olema kooskõlas riskitaluvusega. Kui praegu riskantsetes varaklassides toimuv langus põhjustab unetuid öid, siis tuleb mõelda läbi, kas võetud riskitase on ikka vastavuses investori ootustega.
Mis on teie edukaim ja edutuim fond selle aasta algusest alates?
Aasta algusest on möödunud kaks töönädalat, mis on väga lühike periood. Pensionifondide investeerimishorisonti silmas pidades ei tohi lühiajalisi muutusi üle tähtsustada. Aasta algus on olnud kõige parem konservatiivsele fondile C, kus tänase seisuga on tootlus alates aasta algusest positiivne. Mida rohkem on fondis aktsiaid, seda suurem on olnud riskantsete varaklasside korrektsiooni negatiivne mõju. Aga veel kord, see on vaid kaks nädalat – soovitame jälgida pikaajalisi näitajaid.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum