Nafta hinnad tõusid täna 6% ning nii Brenti kui WTI hinnad kerkisid korraks üle 32 dollari barreli eest. Hinnatõusu põhjuseks on lootus, et OPEC ja naftaühendusesse mittekuuluvad tootjad jõudsid lähemale kokkuleppele tootmise vähendamise osas.
OPEC kutsus taaskord rivaalitsevaid tootjaid koos oma liikmetega üles kahandama toodangut, kuid
Venemaa, mida nähakse kokkulepete võtmerollis, on seni sellest keeldunud.
Iraagi naftaminister sõnas täna, et
Saudi-Araabia ja Venemaa on üles näitamas mõningast paindlikkust seoses ületootmise ohjeldamisega; ületootmine on hinnad viinud viimase 12 aasta madalaimale tasemele.
Brenti toornafta hind kasvas 1,09 dollarit ehk 3,57% ning barreli hinnaks kujunes 31,59 dollarit. 20.jaanuaril maksis Brenti barrel kõigest 27,10 dollarit, mis on madalaim tase alates 2003. aasta novembrist. Täna kerkis Brenti barreli hind aga korraks ka 32,24 dollarile.
WTI toornafta hind kerkis 1,11 dollarit ehk 3,66% ning barrel maksis 31,45 dollarit.
“Tootmise vähendamiseks on selge vajadus, seda juba viimased 18 kuud. Samas on ebaselge, kas Saudi-Araabia ja tema liitlased OPEC-is on valmis naasma läbirääkimiste laua taha,” sõnas Citi Futures energiafutuuride spetsialist Tim Evans.
“Ilma
Saudi-Araabiata ei sünni ühtegi kokkulepet ning turg peab loomulikul teel tasakaalustuma, kuna OPEC-sse mittekuuluvate riikide toodang väheneb. See saab olema aga aeglane ja valus protsess,” lisas ta.
Hoolimata ligi 20% naftahinna langusest sellel aastal, ei ole suured OPECi liikmesriigid oma investeerimisplaane koomale tõmmanud; mõned riigid plaanivad oma tootmist hoopiski suurendada.
Seotud lood
Eestis seisavad tuhanded lapsed ja pered silmitsi väljakutsetega, mida on raske ette kujutada. Üks väike heategu võib nende elus palju muuta. Sel aastal astus
Wallester – innovaatiline finantstehnoloogia ettevõtte, mida tunnustati hiljuti Eesti edukaima idufirmana – olulise sammu ja asus partneriks MTÜ-le
Naerata Ometi. Selle organisatsiooni eesmärk on tagada, et keegi ei peaks eluraskustega üksi silmitsi seisma.