Ainult enda korteri kindlustamisest jääb väheks

Kortermajas on palju osi, mis ei kuulu ühegi korteri koosseisu, vaid on korteriomanike kaasomandis: vundament, kandvad seinad ja vahelaed, katus, liftid, üldkasutatavad ruumid, uksed ja aknad. Lisaks hoonesisesed kütte-, külmutus-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni-, elektri-, side- ja valvesüsteemid.

Õnnetuste korral, näiteks juhul kui sügistorm või lumeraskus lõhub katuse või toimub põleng, saab tihti kahjustada just kaasomandis osa, kirjutab 1. veebruari Äripäev kinnisvara rubriigis.

Eelmisel aastas põles päästeameti andmetel 449 kortermaja. Tekkinud kahjud korvatakse kindlustuse puudumisel ühistuliikmetelt kogutud remondifondi abil, mis nii mõnelgi juhul võib elanikele üle jõu käia.

Kui korteris lõhkeb remondi käigus omaniku süül toru, vastutab kahju eest korteriomanik. Kui lõhkeb aga korteri veemõõdikust edasi jääv seina sees olev toru, vastutab kahju eest ühistu. ASi If Kindlustus kommunikatsioonijuhi Rain Prossi sõnul ongi veekahjud kõige sagedasemad. Rohkem on ka tormi- ja lumekahjustusi.

Korteriühistutel on võimalik sõlmida nii varakindlustus kui ka vastutuskindlustus. Varakindlustus katab hoone- või korteriomaniku varale tekkinud kahju (nt tulekahju, leke torustikest, rahe, tugev tuul, vandalism, murdvargus).

Vaid iga neljas kortermaja kindlustatud

Vastutuskindlustus katab ka kolmandale isikule tekitatud kahju. Sellest on kasu juhul, kui tormiga ära lennanud katus ei too ühistule kaasa vaid taastamiskulusid, vaid tekitab lisaks kahju ka sõidukitele või teistele hoonetele. Samuti on sellest abi, kui korteris unustatakse vannivesi jooksma ja vesi tungib alumisele korrusele, tekitades kahju naabrile. Sel juhul on tegu korteriomaniku vastutuskindlustusjuhtumiga.

Üksnes neljandikul Eesti kortermajadest on olemas varakindlustuskaitse, millega hüvitatakse ühistule tekkinud kahjud. Kuna vastutuskindlustuse on sõlminud veelgi väiksem arv korteriühistuid, ollakse sageli olukorras, kus uue katuse ehitamise kulud katab ühistule kindlustusselts, kuid kahjud, mida põhjustas äralennanud katus, tuleb korvata ühistul ja nende liikmetel.

Samas on ühistute teadlikkus aastatega kasvanud ja olukord paraneb. "Julgen väita, et korteriühistute juhid on kindlustuse vajalikkusest ja põhimõtetest teadlikud," märkis  korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi. Kindlustusjuhtumeid tuleb tema sõnul ikka ette, kuid valdavalt suudetakse need lahendada pooltevahelise kokkuleppena. "Aga on ka juhtumeid, mis on jõudnud kohtutesse. Üks vaidlus, milles korteriühistute liit ühistut kohtus esindab, on hetkel pooleli ja seotud küttesüsteemi läbipesust põhjustatud radiaatori purunemisega. Isiklikult leian, et majakarbi kindlustamine on mõistlik," märkis Mardi. Lisades, et liidul on kindlustusseltside seas koostööpartnerid, kes on ühistutele välja töötanud erilised paketid.

Talvel kõige rohkem kahjunõudeid

Kindlustust valides tuleb kõigi punktidega põhjalikult tutvuda, sest kindlustusest on kasu ainult siis, kui on valitud õige toode.

80 protsenti korteriühistute vastutuskindlustuse kahjujuhtumitest toimub sügisel ja talvel ning keskmise vastutuskindlustuse kahjujuhtumi suurus on 5000 eurot. "Talviti saavad kindlustusseltsid üsna sageli kahjuteateid, et katuselt langenud lumi või räästast kukkunud purikad on tekitanud vigastusi pargitud sõidukitele või jalakäijatele. Kui inimesel tekib vigastuse tõttu püsiv puue, võib kahjuhüvitis küündida sadadesse tuhandetesse eurodesse,“ lisas Pross.

Salva Kindlustuse varakindlustuse osakonna juhataja Alver Kivirüüt märkis, et talviti esitatakse ka nende klientidest hoonete omanikele nõudeid seoses lume või jää kukkumisega hoone katuse vahetusse lähedusse pargitud sõidukitele. "Siinkohal juhin tähelepanu asjaolule, et lumerohkel talvel on kasulik tagada katuse puhtus lumest ja jääst. Kindlustus on abiks, kuid kõige olulisem on, et terveks jääksid nii katus kui ka vara ja eelkõige inimesed.“

Kinnisasja omanikul on kohustus hooned ja territoorium korras hoida. Kui keegi saab hoolsuskohustuse rikkumise tõttu kannatada, tekib rikkujal kahju hüvitamise kohustus.

Hoolsuskohustus peab kindlustuskatteks olema täidetud. "Üldiselt võib öelda, et kindlustusandja saab hüvitada kahjud vastavalt lepingule. Nii tasub uurida, mis on kindlustuslepingus kirjas, sest võib juhtuda, et mõne spetsiifilise asja kohta kindlustust pole," soovitas Kivirüüt. "Samas on näiteks tehniliste seadmete puhul oluline, et klient kasutaks seadet lähtuvalt kasutusjuhendist ja heaperemehelikult,“ lisas Kivirüüt. Lepingut sõlmides tasub kindlustustingimused selgeks teha, sest seltsid pakuvad erinevaid kindlustuslahendusi.

Koristamata lumi ja jää võivad viia kohtuasjani

Korteriühistutele teevad talviti enim muret lumised ja libedad kõnniteed. Sulalumest libedad kõnniteed või räästas rippuvad jääpurikad võivad korteriühistute liidu juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul trahvi või hullemal juhul koguni kohtuasja kaasa tuua, kirjutab portaal kinnisvarauudised.ee.

Korteriühistutel tuleb talviti korrastada nii kinnistu territoorium kui ka täita teeseadusest tulenevat nõuet, hoides korras kinnistuga piirnevad kõnniteed. "Ühistud on lumekoristusel väga tublid, kuid panna korteriomanikud läbi ühistu vastutama mitte ainult oma hoovi, vaid ka kinnistuga piirnevate kõnniteede libedusetõrje ja lumerookimise eest, lisab neile hulga rahalisi kohustusi," märkis Mardi. "Kohalik omavalitsus võiks võtta selle osaliselt enda kanda või siis ühistud teede korrashoiul rahaliselt toetada,“ oli Mardi seisukohal.

Samuti võiks Mardi sõnul sisse seada infotelefoni, kuhu kinnistute omanikud saaksid helistada ja koristamise soovist teada anda, juhul kui lumesahk on värskelt puhastatud kõnnitee sõiduteelt lükatud lumega taas katnud.

Lumekoristusele ja jääpurikatele katuseräästas soovitas Mardi kinnistuomanikel erilist tähelepanu pöörata. Ta rõhutas, et katuselt tuleb üleliigne lumi ja purikad kindlasti eemaldada. "Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku vastutusest õnnetuste korral ega katuse hooldamise kohustusest," hoiatas Mardi. Kinnistu territooriumil juhtunud õnnetuse, näiteks allasadanud lumest või jääst põhjustatud kahju korral vastutab iga korteriomanik kui kinnistu kaasomanik.