Saksa konkurendi pankrot avab tee eestlastele

19. veebruar 2016, 08:15
Graanul Investi juht Raul Kirjanen oli valmis konkurendi maksejõuetusele reageerima.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160219/NEWS/160219628/AR/0/Raul-Kirjanen.jpg

Saksa suurima pelletitootja pankrot annab Eesti tootjatele hingamisruumi ja loob võimaluse oma turgu laiendada.

Euroopa juhtiva puidugraanulite tootja Graanul Investi tegevjuhi Raul Kirjaneni sõnul on nemad raskusteks turul pikalt valmistunud. „Vaatame, kas meil võiks selles olukorras tekkida võimalusi oma positsioone turul kindlustada või isegi laiendada. Meil on suur osa toodangust müüdud pikemaajaliselt ette ja seetõttu kiired pelletihinna võnked meile nii suurt mõju kohe ei oma,“ rääkis ta ettevõtte plaanidest.

Saksa pelletitootja German Pellets, kes veel 2013. aasta seisuga oli maailma suurim pelletitootja, andis sisse avalduse ettevõtte maksejõuetuks tunnistamiseks. Kirjaneni arvates võib see lühiajaliselt pakkuda praegu väga pinges turule leevendust. Pikaajaliselt usub ta siiski, et German Pelletsi tehased hakkavad uuesti tootma kas ühtse struktuurina või tükkideks jagatuna ja ettevõtte tootmismaht tuleb turule tagasi.

Raskused turul

Kirjanen leiab, et German Pelletsi maksejõuetuses on mänginud kõige suuremat rolli kolmas järjestikune soe talv Euroopas ja langevad kütuste hinnad maailmas. Peale selle näeb ta põhjustena olulisi vigu ettevõtte juhtimises ja üle jõu käivat finantseerimist. Nimelt käitus German Pellets nagu võlakirjafond, võttes investoritelt kõrgema intressiga laenu, kui oleks seda saanud pangast.

Pelletitootja pakkus investoritele kaheksaprotsendilist tootlust aastas, kuid jaanuari keskpaigaks olid võlakirjad juba kaks kolmandikku oma väärtustest kaotanud. Veebruari alguseks olid esimesed puiduettevõtted teatanud pelletitootjale oma tarne katkestamisest ja German Pellets pidi tunnistama, et ei suuda võlakirju katta.

Kirjaneni arvates on German Pelletsi maksejõuetus halb uudis, mis omab eriti suurt mõju tõenäoliselt Ameerika Ühendriikides ja Lääne-Euroopas, kus asuvad ettevõtte peamised partnerid. „Kindlasti on löögi all ka võimalikud suured bioenergia tarbijad, sest tekib kahtlus, kas kütuse tarneahelad on ikkagi piisavalt kindlad ja usaldusväärsed. Mõjutab see aga laiemalt kogu sektorit, sest kahjuks jääb seal edulugusid aina vähemaks,“ kommenteeris ta olukorra laiemat mõju.

Investoritele valus löök

Saksa majandusajalehe Handelsblatt andmetel on German Pelletsi maksejõuetuse korral kaalul investorite raha kokku 760 miljoni euro väärtuses. Sellest rohkem kui 540 miljonit pärineb Ameerika Ühendriikidest.

Kirjaneni sõnul on finantseerimismaailma jaoks oluline teha selgeks põhjused, miks maksejõuetus tekkis. Ta ei oska veel hinnata, kas Eesti tootjatel oleks German Pelletsi kehva olukorra tõttu raskem saada laene ja investeeringuid. Kirjaneni arvates on Graanul Investile oluline veenda investeerijaid nende ärimudeli jätkusuutlikkuses ja keskkonna stabiilsuses. „Ma usun, et suuremad Eesti tootjad on finantsiliselt stabiilsed ja kõikidel on olemas pikaajaline strateegia, kuidas keerulised ajad üle elada,“ on Kirjanen lootusrikas.

Toorme hind liiga kallis

Graanul Invest reageerib Kirjaneni kinnitusel German Pelletsi uudisele rahulikult, sest seda oli oodata juba üle aasta ning ka turg ise oli selleks valmis. Eesti pelletitootjate jaoks näeb Kirjanen German Pelletsi maksejõuetust võimalusena, sest siinsetel tootjatel on praegu omad raskused.

„Eesti pelletitootjaid mõjutab praegu selgelt kõige rohkem Narva ümber toimuv ja olukord, kus riik meie jaoks väga raskes turusituatsioonis läheb riigiabi toel turgu reguleerima ehk puidu hinda tõstma, et päästa oma ebaõnnestunud investeeringuid.“ Tema sõnul on raske hinnata, kas seetõttu võiks tulevikus Eesti pelletitootjaid German Pelletsi saatus ees oodata, kuid ta arvab, et tööstusel on ka praeguste puiduhindade juures väga raske ja hindade tõusmine olukorda kindlasti lihtsamaks ei tee.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    19. February 2016, 08:07
    Otsi:

    Ava täpsem otsing