Haigekassa selgitab, miks ikkagi on ravijärjekorrad pikad
Haigekassa saatis veebruari alguses paljudele inimestele koju infovoldiku, milles oli kirjas, et kui üldiselt peab olema ooteaeg eriarstile kuus nädalat, siis sellest võib üle minna ka põhjusel, et raviasutuses ei ole piisavalt arste.
Terviseuudised küsisid haigekassa tervishoiu- ja kommunikatsiooni osakonna juhataja Katrin Romanekovilt, miks on välja käidud ebamäärane põhjendus, millega annab välja vabandada ükskõik millise haigla pikenenud ooteaegu.
Romanenkov selgitas, et kord kuus esitavad haiglad haigekassale ravijärjekordade kohta muu hulgas ka ooteaegade põhjuste andmestiku. "Aruandlusest näeme, et peamise põhjusena märgivad haiglad patsiendi valiku, teise põhjusena raviasutuse võimsuse," jätkas ta. Patsiendi valik tähistab olukorda, kus arsti visiiti sooviv inimene tahab minna konkreetse arsti juurde või just sellesse raviasutusse ega soovi kaaluda alternatiive. Raviasutuse võimsuse puudumine tähistab Romanenkovi sõnul tõepoolest seda, et haigekassa lepinguline maht on küll olemas, aga vaatamata sellele on arstide vastuvõtugraafikud juba broneeritud või siis ei ole arste piisavalt. "Lepingumahu ebapiisavust pika ooteaja põhjusena märgitakse kõige vähem," lisas haigekassa esindaja.
Tervishoiuteenuste õigeaegse kättesaadavuse tagamine on Romanenkovi sõnul väga mitmetahuline küsimus, mis ei ole lahendatav vaid haigekassa lepingumahu suurendamisega. "Peame väga oluliseks, et eriarstile suunamisel hinnatakse konkreetse patsiendi tervisemure pakilisust ja sellest tulenevalt peab tekkima vastav ooteaeg eriarsti vastuvõtule," selgitas ta. "Mõni patsient võib oodata kauem ja kes suunava arsti hinnangul vajab kiiremini konsultatsiooni, peaks ka saama kiiremini aja eriarstile."
Üks võimalus on e-konsultatsioon, mida perearstid järjest rohkem ka kasutavad.
Loe edasi Terviseuudised.ee-st, mis tulemuseni jõuti, kui jälgiti konkreetse valdkonna vastuvõtuaegu.