Keskmine brutokuupalk oli mullu 1065 eurot ja brutotunnipalk 6,51 eurot.
- Keskmine brutokuupalk oli mullu 1065 eurot ja brutotunnipalk 6,51 eurot. Foto: PantherMedia/Scanpix
Mediaanpalk
Mediaanväljamakse oli 813 eurot kuus
Möödunud aasta neljandas kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku 1,65 miljardit eurot, mis maksti välja 557 264 inimesele. Neljanda kvartali mediaanväljamakse oli 813 eurot kuus. Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.
Mullu viimases kvartalis tehti väljamakseid 1,6 miljonit eurot 557 264 inimesele, mis on 3817 inimest vähem kui 2014. aastal samal ajal, mil see oli 561 081 inimest.
MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10,12,13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised. Statistikaameti ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad.
2014. aastaga võrreldes tõusis nii keskmine
brutokuupalk kui ka -tunnipalk 6,0%. Brutokuupalk oli kõrgeim IV kvartalis, teatas statistikaamet.
Kui 2014. aastal oli brutokuupalga aastakasv 5,9%, siis 2015. aastal püsis brutokuupalga kasv stabiilsena. Kõige kõrgem oli keskmine brutokuupalk IV kvartalis, 1105 eurot, mis oli 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 6,4% ja 2015. aasta III kvartaliga võrreldes 5,8% kõrgem.
Aastalõpu ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2015. aasta IV kvartalis 2014. aasta sama kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 3,1% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta IV kvartalis 6,6%.
Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk – 6,9%. Reaalpalk on tõusnud alates 2011. aasta teisest poolest kaheksateistkümnendat kvartalit järjest.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2015. aasta IV kvartalis enim teist kvartalit järjest kolmel tegevusalal – kinnisvaraalases tegevuses (16,2%), majutuse ja toitlustuse (14,8%) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (14,6%). Viimastes kvartalites on palgakasv olnud kiirem keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel. Kinnisvaraalases tegevuses tõusis ka aasta võrdluses keskmine brutokuupalk kõige rohkem: võrreldes 2014. aastaga tõusis 2015. aastal sel tegevusalal brutokuupalk 14,0%. Keskmine brutokuupalk ei tõusnud mullu IV kvartalis kahel tegevusalal – ehituses ning finants- ja kindlustustegevuses, kus brutokuupalk langes vastavalt 1,6% ja 1,9%.
Palgastatistika uuringu alusel oli 2015. aasta IV kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 2,4% väiksem kui 2014. aasta samas kvartalis. Kõige enam vähenes palgatöötajate arv madalamalt tasustatud tegevusaladel – 11-st tegevusalast, mis on tasustatud alla keskmise brutokuupalgaga, kahanes töötajate arv 10-l tegevusalal. Palgatöötajate arv suurenes kõige enam finants- ja kindlustustegevuses (18,2%) ning info ja side tegevusalal (11,2%).
Keskmine brutokuupalk oli oktoobris 1066 eurot, novembris 1093 eurot ja detsembris 1160 eurot.
Keskmine brutotunnipalk oli eelmise aasta IV kvartalis 6,67 eurot ja see tõusis varasema aasta IV kvartaliga võrreldes 5,0%. Kõige enam tõusis keskmine brutotunnipalk majutuse ja toitlustuse tegevusalal (14,8%), kinnisvaraalases tegevuses (13,2%) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (13,2%). Keskmine brutotunnipalk ei tõusnud kolmel tegevusalal – ehituses, muudes teenindavates tegevustes ning finants- ja kindlustustegevuses.
Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 2015. aasta IV kvartalis 1492 eurot ja tunnis 9,67 eurot, mis on võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga tõusnud vastavalt 6,3% ja 5,1%. Keskmise tööjõukulu tõus palgatöötajatele nii kuus kui tunnis oli kõige suurem kinnisvaraalases tegevuses (kuus 16,8% ja tunnis 15,5%).
Seotud lood
Eestis seisavad tuhanded lapsed ja pered silmitsi väljakutsetega, mida on raske ette kujutada. Üks väike heategu võib nende elus palju muuta. Sel aastal astus
Wallester – innovaatiline finantstehnoloogia ettevõtte, mida tunnustati hiljuti Eesti edukaima idufirmana – olulise sammu ja asus partneriks MTÜ-le
Naerata Ometi. Selle organisatsiooni eesmärk on tagada, et keegi ei peaks eluraskustega üksi silmitsi seisma.