Läti maksuameti jõuvõtted Eesti hiiglasel

Uuno Lausing näitab peaminister Taavi Rõivasele Tartu Milli tootmist.  Foto: Jassu Hertsmann

Läti maksuamet arestis eelmisel nädalal kümnete miljonite eurode väärtuses Baltimaade juhtiva viljatöötleja Tartu Milli tütarfirma varasid, sest kahtlustab ettevõtet maksudest kõrvalehoidmises.

Läti maksuamet arestis Tartu Milli tütarfirmal AS Dobeles Dzirnavnieks sõidukid ja kinnisvara ning nõuab firmalt ligi 1,9 miljoni eurose maksuvõla tasumist. Dobeles Dzirnavnieksi juhatuse esimees Kristaps Amsils oli oma sõnavõtus marus. „Pole vastuvõetav, et Läti ettevõtted peavad maksma oma mainega ja mõõdetamatute äririskidega, sest riik pole aastaid suutnud maksude kogumise süsteemi korrastada,“ põrutas Amsils oma teates. Ta lisas, et ettevõte kavatseb maksuameti otsuse vaidlustada ja rõhutas, et Dobeles Dzirnavnieksil pole maksuvõlgu ning maksud on alati tasutud õigeaegselt täies mahus. Mullu tasus firma 1,86 miljoni euro eest makse.

Läti maksuamet reedel selgitusi ei jaganud, kuid lubas Äripäevale, et annab kommentaari algava nädala alguses. Eesti maksuamet jäi samuti kidakeelseks jättes vastamata, kas väidetava kuriteo uurimisel tehakse Läti ametivendadega koostööd. „Maksusaladuse kaitsmise kohustuse tõttu ei saa me avaldada, kas ja kelle puhul me maksude tasumise õigsust kontrollime,“ teatas ameti pressiesindaja lakooniliselt.

Läti maksuamet arestis Tartu Milli tütarfirma AS Dobeles Dzirnavnieks sõidukid ja kinnisvara ning nõuab firmalt ligi 1,9 miljoni eurose maksuvõla tasumist. Suurima osa nõutud summast moodustavad käibemaks 592 600 eurot, tulumaks 527 871 eurot ja trahv 533 000 eurot.

Kokku on Läti maksuamet arestinud kümnete miljonite eurode väärtuses Tartu Milli tütarfirma vara. Ettevõte ei tohi praeguse seisuga müüa 21 masinat, lisaks on arestitud neli traktorit. Peale selle on aresti all 24 ettevõttele kuuluvat kinnistut, samuti üks tähtsamaid tootmishooneid. Kinnistute kautsjoni summaks on märgitud 2,41 miljonit eurot, kahel objektil on Swedbanki hüpoteek – ühel 80,7 ja teisel 78,9 miljoni euro ulatuses. Ettevõte tohib sõidukeid ja kinnisvara edasi kasutada. 

Info tuli meediast

„Meid šokeeris mitte ainult alusetu lisanõue, vaid ka viis, kuidas see info avalikustati – seades ohtu ettevõtte maine,“ kirjeldas Amsils. Tema sõnul saadi algne info meediast, mitte maksuametist, nagu näeb ette kord.

Amsilsi selgitusel uurib maksuamet tegelikult nende tarnijate ja vahendajate tegevust, kuid nõuab ettevõttelt ebaõiglaselt veel käibemaksu tasumist, pannes neile vastutuse äripartnerite tegevuse eest. Amsilsi sõnul tegid nad juba kaks aastat tagasi ettepaneku kehtestada nn pöördmaksustamine, mis parandaks käibemaksu tasumist. „Praegu nõuab riik ausatelt ja ekspordivõimelistelt Läti ettevõtjatelt, et nad ainult ei ajaks edukalt majandustegevust ja maksaks kõik maksud, vaid ka täidaks riigi enda funktsioone – jälgiks oma tarnijate ja vahendajate tegevust. Arvan, et esitan paljude ettevõtete ja firmajuhtide mõtteid, kes arvavad, et selline vastutus, mis praegu pannakse Läti ettevõtetele, on mõõtmatult suur,“ sõnas Amsils.

Tartu Milli üks omanikke ja tegevjuht Uuno Lausing märkis, et on ka ise äraootaval seisukohal, miks täpsemalt Läti maksuamet nende tütarettevõtte varad arestis. „On kahetsusväärne, et selline asi juhtus. Me ei ole ühtegi maksu jätnud maksmata ja ei ole maksetega hilinenud. Siiamaani ei ole meile nõuet esitatud,“ rääkis Lausing.

Ta lisas, et nemad kuulsid arestimisest meedia kaudu. Tema sõnul käis Läti tütarfirma juht maksuametis uurimas, millega täpsemalt tegu. Lausing loodab, et siis saab ka selgemaks, milles asi. Küll aga oli talle teada Läti maksuameti viide sellele, et asi puudutab Läti tütarfirmale kaupa müünud ettevõtete käibemaksu tasumist. Väidetavalt on hoopis nemad jätnud riigile käibemaksu tasumata.

„Eks see on pikk protsess ja selge, et me selle asja pikas perspektiivis lahendame. 1,9 miljonit eurot ei ole selline asi, mis meie igapäevatööd ohustaks,“ nentis Lausing. "Selline arusaamatu lugu on." Eestis on Tartu Mill 600 suurima maksumaksja hulgas. Firma tasus mullu 1,6 miljonit eurot makse, millest 620 730 eurot olid tööjõumaksud. Ettevõttel maksuvõlad puuduvad.

Tartu Mill on viimastel aastatel investeerinud Lätis asuvasse Dobele veskisse miljoneid eurosid. Viimati pea 5,5 miljonit eurot, mille tulemusel avati 2015. aasta detsembris uus kaeraliin. „Tootmine juba käib, kuid mitte veel täisvõimsusel. Uue liiniga võime toota 22 000 tonni helbeid. Tulevikus ei ole toodanguks ainult kaerahelbed, vaid ka helbed teistest teraviljadest nagu oder, rukis, nisu, riis ja tatar. Erinevate teraviljade kasutamine on vajalik selleks, et tulevikus toota putrusid ja müslisid,“ ütles Tartu Milli juhatuse liige Uuno Lausing selle aasta alguses.

Konkurendid kidakeelsed

Siinsed Tartu Milli konkurendid ei soovinud pikalt Dobeles Dzirnavnieksi varade arestimist kommenteerida, kuid Ergo Neeme Balti Veskist tõdes, et kindlasti pole see Läti firmale hea.

„Selline uudis head muljet ei jäta,“ tõdes Leedu kontsernile Malsena kuuluva AS Balti Veski juht Ergo Neeme, et ilmselt mõjutab Dobeles Dzirnavnieksi varade arestimine viimase suhteid tarnijate ja koostööpartneritega. „Lugesin seda uudist samasuguse üllatusega, usun, nagu teie,“ lisas Neeme.

Tema sõnul loeb firma edasise tegevuse mõttes kõige rohkem, milline vara on arestitud: kas käibevara või ainult kinnistud ja muu. „Ma natuke fantaseerin, aga kui rahavood on korralikud ja kui keegi arestib näiteks kinnisvara ja seda ära ei võta - üritatakse vältida nende kõrvalekantimist -, siis igapäevast tegevust see ei tohiks segada,“ rääkis Neeme. Tema juhitav Balti Veski Dobeles Dzirnavnieksiga pole koostööd teinud. „Lihtsalt konkureerime ühel turul.“

Läti ettevõtte põhjendusi maksuvõlgade tekkimise kohta ei osanud Neeme kommenteerida. „Kui kõiki oma tehinguid ausalt teha lähtuvalt erinevate riikide kehtivatest seadustest, siis ma ei kujuta ette, kas selliseid tõlgendusi võib ette tulla,“ lausus Neeme.

Küll aga on nii Tartu Milli kui ka Dobeles Dzirnavnieksiga koostööd teinud Heleni kaubamärgi all pudruhelbeid tootev Sangaste Linnas AS, mille juht Piret Pokk ei tahtnud juhtunu kohta arvamust avaldada. „Ma loodan, et meil sarnaseid situatsioone kunagi ei tule. Selle taga võib olla nii palju protsesse, mis selle juurde on viinud. Meie koostöösuhe on väga hea olnud. Ei tunnegi, et oleme konkurendid, pigem koostööpartnerid,“ ütles ta.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum