• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pereheitmine Sorainenis

    Advokaadibüroo NOVE partnerid Kristjan Tamm, Urmas Volens ja Veikko Puolakainen (pildilt puudu Andrus Kattel) näevad turul kohta majandusalaste kohtuvaidlustega tegelemiseks.Foto: Andras Kralla

    Euroopa aasta advokaadibürooks valitud Sorainenist lahkusid neli advokaati, et luua oma butiik-büroo. Uus advokaadibüroo NOVE keskendub vaidluste lahendamisele.

    NOVE partnerid on Andrus Kattel, Veikko Puolakainen, Kristjan Tamm ja Urmas Volens.
    Volensi sõnul on nende lahkumise taga soov hoida rohkem fookust nii-öelda päris töö peal, mistõttu loodi butiik-büroo. „Soraineni ja kõigi teiste suurte advokaadibüroode töökorraldus ja loogika on see, et vanemad juhtivamad inimesed tegelevad palju teiste inimeste juhendamisega ja ise enam väga palju praktiseerivas töös ei osale. See ei taga meie hinnangul kliendi jaoks kõige paremat kvaliteeti.”
    Eile tegevust alustanud butiik-büroo keskendub kohtuvaidlustele majandusasjades. Volensi sõnul on kõigis suurtes büroodes väga suur osa just sellel valdkonnal ja selles näeb ta ka NOVE turunišši. “Kogenud inimesed teevad ise keerulistes asjades heatasemelist tööd, see on meie nišš, kus me tahame olla,” leiab Volens, lisades, et teiste valdkondadega nad tegeleda ei taha. Seetõttu hakkab neil olema ka juhendatavate arv ühe advokaadi kohta väike.
    Väike juhendatavate arv jätab kliendi jaoks ära lisakulu juhendamise eest, mis on Volensi sõnul suurtes büroodes üldjuhul kõigisse töödesse sisse kirjutatud. Samuti hakkab NOVE klientidelt küsima projektipõhist fikseeritud tasu, mitte ei ole seadnud tunnihinda nagu suured bürood. “See tähendab kliendile eelkõige seda, et tal on võimalik lõppmaksumust prognoosida, mis on juba väga suur eelis.”

    Soraineni käive oli 2014. aastal 8,8 miljonit eurot, millega järgi on see Äripäeva Ärikonsultatsioonifirmade TOPis suurima käibega ettevõte.

    Sorainen võitis esimese Baltimaade advokaadibüroona Euroopa Aasta Advokaadibüroo tiitli, mida annab välja ajakiri The Lawyer.

    Osa kliente liigub advokaatidega kaasa
    Advokaadibüroo Sorainen vanempartneri, vandeadvokaat Aku Soraineni sõnul on tavaline, et selles äris inimesed aeg-ajalt liiguvad. Soraineni sõnul on võimalik, et ka osa klientidest, kellega uue büroo loonud advokaadid on lähemalt tegelenud, lähevad lahkulöönud advokaatidega kaasa. “Meil on 40 juristi Tallinnas ja see, et neli läheb ja osa neist, keda nemad on teenindanudei mõjuta meie firmat,” leiab Sorainen siiski.
    Volens ütleb, et praegu on veel raske öelda, kui palju tuleb nendega Sorainenist kliente kaasa. “Nad on ka alles sellest otsusest teada saanud ja eks mõned on teatanud, et nad tulevad, mõned on teatanud, et nad jäävad Soraineniga. See sõltub ka sellest, et mis laadi teenust neil vaja on. Kui neil on vaja teenust ka teistes Balti riikides, siis on Sorainen loogilisem koht, Eesti-spetsiifilise keerulise töö osas on võib-olla meil mingid eelised,” arvab ta.
    Soraineni sõnul on lahkulöönud advokaatide asemele leitud juba uued töötajad ning viimaste kuude jooksul on lisaks noorematele juristidele nendega taas liitunud 2014. aastal büroost lahkunud partner Pekka Puolakka, Gerd Laub SEBst, Karl Kask Lextalist ja Tallinna Sadamast on tagasi tulnud Carri Ginter.
    Tulevik butiikbüroodel
    Aasta tagasi koos Tanel Kalausega butiik-büroo loonud vandeadvokaat Piret Jesse sõnul on headele tegijatele alati turgu. “Meie arvates on üldse väga teretulnud selline liikumine, kus me ka ise olime osaks, kus tegelikult head spetsialistid tahavad teha midagi kas teistmoodi või paremini ja selle ette võtavad.”
    Jesse sõnul on neil endil oma büroo loomine end igati õigustanud ja kliendid hindavad väiksema ja personaalsema büroo tippkvaliteeti ning paindlikku ja personaalset suhtlust. “Meid on küll turg väga hästi vastu võtnud,” on Jesse kindel.
    Butiikbüroodel näeb tulevikku ka Sorainen. „Eks butiigid vahel jälle liituvad omakorda ja leiavad endale hea niši. Kindlasti ma arvan, et on tulevikku.” Soraineni sõnul on neil oma strateegia ja sellega nad ka jätkavad, nagu on seda teinud juba 20 aastat.

    NOVE asutajatel 10-15aastane töökogemus

    Andrus Kattel on õiguse valdkonnas töötanud 1997. aastast ning on tunnustatud kindlustusõiguse ja sealhulgas kohtuvaidluste spetsialist Eestis. Töötas kaheksa aastat juristina If P&C Insurance'is, aastatel 2001-2014 oli ta kindlustuse vaidluskomisjoni liige. Viimased 10 aastat töötas Kattel Sorainenis kohtuvaidluste meeskonnas.

    Veikko Puolakainen on töötanud õiguse valdkonnas 1998. aastast, omades töökogemust nii ettevõtte juristina kui advokaadina väiksemas ja keskmises advokaadibüroos. Viimased kuus aastat töötas Puolakainen Sorainenis kohtuvaidluste meeskonnas.

    Kristjan Tamm on töötanud õigusalal 2004. aastast, kui alustas tööd ehitusvaldkonna juristina. Enne õigusteaduse õpinguid omandas Tamm bakalaureusekraadi ehitusteaduskonnas ning töötas ehitusinseneri ja hiljem projekteerimis- ja ehitusettevõtte juhina. Tegutseb lisaks advokaaditööle Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ehitus- ja planeerimisõiguse õppejõuna.

    Urmas Volens on juristina tegutsenud 1998. aastast, aastatel 2006-2009 oli õiguspoliitika asekantsler. Viimased kuus aastat töötas ta Soraineni advokaadibüroos kohtuvaidluste alal ning juhtis Eestis kinnisvara- ja ehitusvaldkonda. On Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dotsent.

    Uued partnerid oodatud
    “Me praegu alustame neljakesi ja meil on kokkulepe partnerite vahel, et meil ei ole ambitsiooni kasvada selliseks full-service või suureks advokaadibürooks,” kirjeldab Volens büroo plaane. Tema sõnul tahavad nad jääda oma valdkonda ja selles olla Eesti parimad, mis aga ei tähenda, et nad jääksid neljakesi. “Me ootame endaga liituma inimesi, kellel on 5-10aastane töökogemus, me ei taha kliendi arvel hakata advokaate välja õpetama.” Uuel butiikbürool on enda jaoks seatud aga piir, et nad ei lase kunagi juhendatavate arvu suuremaks kui kaks advokaati ühe partneri kohta. “See tähendab seda, et meil peab büroos säilima kõigi inimeste puhul selge fookus klienditööl,” ütleb Volens.
    “Pigem oleme valmis inimesi suhteliselt varases etapis võtma osaks sellest partnerlusest, et siduda nende motivatsioon sellega, kuidas ettevõttel läheb. Partnerite arv võib ka kasvada,” lisab Volens, kuid ütleb, et 10-15 advokaadist suuremaks ei ole mõtet kasvada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Jetoil ostab 14 Krooningu tanklat
Kütusemüüja Jetoil ostab 14 Krooningu tanklat koos kõige juurdekuuluvaga, ettevõtete teatel tahtis Krooning tanklaid müüa ja Jetoil nägi selles kasumliku investeeringu võimalust.
Kütusemüüja Jetoil ostab 14 Krooningu tanklat koos kõige juurdekuuluvaga, ettevõtete teatel tahtis Krooning tanklaid müüa ja Jetoil nägi selles kasumliku investeeringu võimalust.
Maa-ameti andmete anomaalia tekitas tormi veeklaasis
Kinnisvara ekspert Tõnu Toompark tõi oma sotsiaalmeedialehel välja huvitava leiu. Eelmise aasta maikuus oli Tallinna korteriomandite tehinguhinnaks keskmiselt 2274,64 eurot ruutmeetri kohta, kuid tänavu on see lausa 3752,16 eurot ruutmeeter.
Kinnisvara ekspert Tõnu Toompark tõi oma sotsiaalmeedialehel välja huvitava leiu. Eelmise aasta maikuus oli Tallinna korteriomandite tehinguhinnaks keskmiselt 2274,64 eurot ruutmeetri kohta, kuid tänavu on see lausa 3752,16 eurot ruutmeeter.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.