Tööandjate keskliidu tegevjuht Toomas Tamsar hindab praeguse valitsuse reformikava kui püüdlikku algust.
- Tööandjate keskliidu tegevjuht Toomas Tamsar ja Äripäeva peadirektor Igor Rõtov. Foto: Andras Kralla
Tamsar märkis ära, et ootaks valitsuselt julgemat pealehakkamist. „Meil on koalitsioonis kolm erakonda, kelle eesotsas on kolm noort meesjuhti, kes võiks ju hirmsasti tahta paugutada. Aga see ei peaks käima suletud ringis üksteise suunas. Soovin näha, et kolmekesi lepitaks milleski kokku. Ka sellest ei piisa, tuleb ära teha. Seda pealehakkamist ma valitsuse puhul praegu ei näe. Ma ootaks veel, et senisest palju enam võiks valitsus kuulata ära maailma parimaid ajusid ning kutsuda kaasa lööma maailma parimaid tegijaid.“
Tamsare arvates võiks „püüdliku alguse“ sees olevast riigireformist olla ainest ambitsioonikaks eesmärgiks. Samas ei pea ta piisavaks senist kava, kus samad asjad püütakse ära teha veidi väiksema arvu inimestega. Tamsare veendumuse järgi oleks vaja paradigma muutust. Riigireform tähendab tema jaoks seda, kui „riik võtaks eesmärgiks teha vähem asju, et vältida kohati lokkavat vilgast ent viljatut sagimist. “Praegu näeme, et paljud tublid inimesed teevad kohusetundlikult oma tööd, küsimata kas seda on ka tegelikult kellelegi vaja. Ja just juhtide asi oleks seda küsida!“ lisas tööandjate eestkõneleja.
Kolm sammu
Toomas Tamsar tõi esile kolm tähtsat sammu, mida ta ideaalselt riigikogult ja valitsuselt ootaks.
Esimesena märkis ta märksa julgemat panustamist haridusse. Praegused tegevused on tema meelest rohkem kosmeetilised ning arutelu, kas tõsta õpetajate palka paar protsenti vähem või rohkem, midagi ei muuda. „Võiks tõsta palju rohkem ja korraga ning ühtlasi olla ka palju nõudlikum. Praegune arutelu käib raha vajaduse üle, aga me ei taha eriti rääkida, mis võiks olla riigi tellimus ja mida me hariduselt tegelikult saada tahame,“ ütles Tamsar. Edasi tuleks tema meelest minna ülikoolide juurde ning võtta eesmärk, et Eesti oleks koht, kuhu üle maailma tahetakse tulla õppima.
Teisena kordas Tamsar riigireformi vajalikkust. Ta tunnustas küll vastava ministri pingutusi. „Kuid nii ei saa läbimurdeliselt riiki reformida, kui seda peab tegema üks minister! Pall peaks olema riigikogu käes ning peaminister peaks olema number üks elluviija,“ kirjeldas Tamsar oma ettekujutust.
Kolmandaks tõi ta esile rahvastiku probleemi, mille lahendus oleks Eesti avamine. „Eesti on suletud! Me arutame selle üle, kas pagulasi on natuke rohkem või natuke vähem. See on pseudoküsimus. Eesti tegelik probleem on see, et meil ei ole inimesi juba praegu ning 20-30 aasta pärast, on neid juba katastroofiliselt vähe! Selleks tuleb Eesti avada, tuua siia suunatult oskuslikku tööjõudu. Siin tasub õppida, mida teised riigid on teinud ja neid edulugusid on maailmast võtta küll ja küll.“
Küsimused on vastuseta
Mullu Pärnu juhtimiskonverentsil esitas
Toomas Tamsar avalikult ja kujundlikult Rõivasele küsimuse: „Aastal 2041 kirjutatakse raamat “50 aastat Eesti iseseisvumise taastamisest” ning selles on peatükk Eesti riigimeestest. Millised kolm lauset kirjutatakse sellesse peatükki peaminister Taavi Rõivase kohta?“
Küsisime nüüd, kas ta on vastused kätte saanud. Tamsar ei ole, kuid loodab, et need vastused on kuskil peaministri peas olemas, ta peab seda väga tähtsaks. „Igatahes uue Põhjamaaga Taavi Rõivas ajalukku ei lähe,“ on Tamsar resoluutne.
Pikemalt saab Toomas Tamsarest ja tema mõtetest lugeda
Äripäeva ja Pärnu konverentside uuest juhtimisveebist.
Seotud lood
Miks väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted peaksid panustama rohkem innovatsiooni ja kuidas pank saab siin olla neile abiks, räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.