Danske pank Eestis kahe tule vahel

Artikkel

- Uudised
- Harry Tuul
- 28. märts 2016 kell 14:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Danske pank Eestis kahe tule vahel
Finantsinspektsiooni juht Kilvar KesslerFoto: Andres Haabu
Danske panga Eesti haru sattus kahe tule vahele, kui selgus, et korraga uuris panga rahapesureeglite rikkumist nii Eesti kui ka Taani finantsinspektsioon. Mõlemad avastasid ka olulisi rikkumisi.
Vahetult enne munadepühi plahvatas vaikselt ja märkamatult uudispomm. Eelmisel esmaspäeval avalikustatud, kuid juba 16. märtsil 2016 koostatud Taani finantsjärelevalve asutuse Finanstilsynet raport, milles toodi eraldi välja Danske panga Eesti haru, kus esines rahapesu tõkestamise reeglite rikkumisi.
Enamgi, Taani finantsinspektsioon pidas Eestiga seotud rikkumisi sedavõrd tõsiseks kogu grupi seisukohalt, et otsustas sekkuda, kuigi Danske panga filiaali kontrollimine ei kuulu tema pädevusse. „Teoorias on panga välisesinduste ja harude kontroll kohalikel võimudel (Eesti finantsinspektsioon – toim.), kuid Finanstilsynet leiab, et asjaolud põhjustavad sedavõrd suurt materiaalset maineriski pangale, et inspektsioon uurib juhtunut,“ seisis inspektsiooni teates. Otseselt ei ütle inspektsiooni teade, kas Eesti kaudu toimus ka rahapesu, vaid vihjab tõsistele rikkumistele, mille eest panka ka noomiti.
Teade tõi päevavalgele teisegi uurimise, mis toimus enne Taani inspektsiooni sekkumist. Nimelt oli Danske panga filiaali tegevust uurinud ning rikkumisi tuvastanud ka Eesti finantsinspektsioon.
Danske: kõrvaldasime puudused
Tõnu Talinurm, Danske Banki kommunikatsioonijuht
Finantsinspektsioon teostas 2014. aastal kontrolle pangas, mille põhjal tegi ettekirjutuse. Ettekirjutuse eesmärk oli, et pank muudaks oma protseduurireegleid ning nõuetekohaselt oleks tuvastatud klientidega sõlmitud ärisuhte eesmärk ja olemus. Saades finantsinspektsioonilt ettekirjutuse, koostasime seejärel tegevuskava ja viisime vastavad tegevused ellu. Taani finantsinspektsioon ei ole kaasanud politseid uurimisse seoses Eesti filiaali puudutanud ettekirjutusega.
Pank teavitas 2015. aasta veebruaris, et keskendub Balti riikides ettevõtete pangandusele ja nendega seotud privaatpanganduse klientide teenindamisele. Teiste kliendigruppide teenindamisest on pank otsustanud loobuda. Danske Bank Groupi strateegia näeb ette, et oleme Põhjala universaalpank, mis väljapool seda piirkonda teenindab ettevõtete panganduse kliente.
Aivar Rehe on olnud Danske Banki Eesti üksusele pikka aega väga väärtuslik juht. On loomulik, et ettevõtte uue strateegia elluviimisel võivad kaasneda ka muutused ettevõtte juhtimises ja organisatsioonis laiemalt.
Eelnev uurimine Eestis
Vastavalt Eesti seadusele ei ole inspektsiooni järelevalvemenetlus reeglina avalik, kuid seekord otsustati see avaldada. Ilmnes, et inspektsioon viis 2014. aasta keskpaigas Danske Banki Eesti filiaalis samuti läbi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete põhjaliku kohapealse kontrolli. Avastati mitmeid rikkumisi ning pangale esitati 15. juulil 2015 ettekirjutus nende kõrvaldamiseks.
Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ütles Äripäevale, et ettekirjutus on alati meede sisulise ohuga tegelemiseks ning formaalsed rikkumised lahendatakse reeglina dialoogis turuosalisega. „Finantsinspektsioon teeb ettekirjutuse, kui oleme tuvastanud õigusaktide rikkumisi, on vaja ära hoida õigusrikkumisi, on tõenäoline, et ettenähtavalt pankade võetud riskid oluliselt suurenevad või see on vajalik panga klientide huvide kaitseks või finantssektori läbipaistvuse tagamiseks,“ selgitas Kessler.
Ta lisas, et organisatsiooni vastavuse ja toimimise eest vastutab juht. „Danske panga Eesti filiaali organisatsioonis esinenud minetused rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas olid minu hinnangul olulised,“ hindas Kessler.
Danske panga Eesti filiaali juhtis kümmekond aastat Aivar Rehe, kes lahkus ametist mullu 1. septembril. Rehe ütles intervjuus Äripäevale, et ta ei teadnud Taani finantsjärelevalve asutuse kontrollist emapangas ning et sellesse on haaratud ka Eesti filiaalis toimunud rahapesu tõkestamise reeglite rikkumised.
Rahapesu on fookuses
Kilvar Kessler, finantsinspektsiooni juht
Alates 2014. aastast on finantsinspektsiooni uue juhatuse üheks prioriteediks olnud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine. Töötame igapäevaselt kohapealsete ja kaugkontrollide vormis selle nimel, et tõkestada Eesti finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamist. Finantsinspektsioon tegi 2015. aastal rahapesu tõkestamise valdkonnas ühe põhjaliku kohapealse kontrolli krediidiasutuses ning neli kohapealset kontrolli elukindlustusseltsides. Kaugkontrolli valitud küsimustes tegime üheksas krediidiasutuses ja seitsmes välisriigi krediidiasutuse filiaalis.
Eestit ohustavate riskitegurite täpsemaks kaardistamiseks ning nende maandamiseks kohtus finantsinspektsioon 2015. aastal viieteistkümnel korral erinevate õiguskaitseorganitega, seitsmeteistkümnel korral erinevate välisriigi järelevalveasutustega.
Olulised rikkumised
Kessler selgitas ka, millised on Eesti finantsinspektsiooni ja Taani finantsjärelevalve rollid. „Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise organisatsiooniliste lahendite järelevalve Danske panga Eesti filiaali üle kuulub meie pädevusse. Danske panga kogu organisatsiooni, sealhulgas Euroopa Liidus asuvate filiaalide, seadusele vastavuse eest vastutab Taani finantsjärelevalve. Õiguskaitseasutused tegelevad kriminaalmenetlusega, mille käigus tuvastatakse, kas on sooritatud rahapesu või muu kuritegu. Finantsinspektsioon ei ole kriminaalmenetluse läbiviija ega üksikute rahapesuasjade uurija,“ rääkis Kessler.
Ta lisas, et finantsinspektsiooni tegevus on suunatud tulemusele ehk rikkumise või soovimatute riskide kõrvaldamisele või är hoidmisele ning Danske panga organisatsiooniga seoses toimus laiem Taani järelevalvemenetlus.
Uudisteagentuur Bloomberg võrdleb juhtumit eelmisel aastal Rootsis toimunuga. Nimelt teatas Rootsi finantsinspektsioon mullu mais, et trahvis Nordea panka ja Handelsbankeni rahapesu tõkestamiseks kehtestatud reeglite eiramise eest. Nordea pangale määras inspektsioon toona suurima võimaliku trahvisumma ehk 50 miljonit Rootsi krooni, Handelsbankenil tuli trahvi maksta 35 miljonit Rootsi krooni. Hinnanguliselt pestakse Rootsis igal aastal 100 miljardi Rootsi krooni ulatuses musta raha.
Tasub teada
Danske grupiga seotud materjalid otsustas Taani järelevalveorgan anda edasi politseile pangareeglite rikkumise uurimiseks.
„Me võtame Finanstilsyneti teadet väga tõsiselt ning me soovime teha kõik, et tõkestada rahapesu ning kuritegevust,“ teatas Danske panga asepresident Flemming Pristed pressiteates. Tema sõnul on pank astunud mitmeid samme rahapesu tõkestamise tõhustamiseks. Samuti teeb pangagrupp igakülgset koostööd nii inspektsiooni kui ka politseiga. „Taani finantsinspektsioon on palunud politseil uurida, kas Danske pank on täitnud seadusi seoses korrespondentpankade suhetega, ning me loomulikult teeme koostööd politseiga,“ teatas Pristed.
Danske panga Eesti filiaali kommunikatsioonijuht Tõnu Talinurm kinnitas, et uurimine pole seotud Eestiga. "Taani finantsinspektsioon ei ole kaasanud politseid uurimisse seoses Eesti filiaali puudutanud ettekirjutusega," kinnitas ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum