Danske pank Eestis kahe tule vahel

Vahetult enne munadepühi plahvatas vaikselt ja märkamatult uudispomm. Eelmisel esmaspäeval avalikustatud, kuid juba 16. märtsil 2016 koostatud Taani finantsjärelevalve asutuse Finanstilsynet raport, milles toodi eraldi välja Danske panga Eesti haru, kus esines rahapesu tõkestamise reeglite rikkumisi.

Enamgi, Taani finantsinspektsioon pidas Eestiga seotud rikkumisi sedavõrd tõsiseks kogu grupi seisukohalt, et otsustas sekkuda, kuigi Danske panga filiaali kontrollimine ei kuulu tema pädevusse. „Teoorias on panga välisesinduste ja harude kontroll kohalikel võimudel (Eesti finantsinspektsioon – toim.), kuid Finanstilsynet leiab, et asjaolud põhjustavad sedavõrd suurt materiaalset maineriski pangale, et inspektsioon uurib juhtunut,“ seisis inspektsiooni teates. Otseselt ei ütle inspektsiooni teade, kas Eesti kaudu toimus ka rahapesu, vaid vihjab tõsistele rikkumistele, mille eest panka ka noomiti.

Teade tõi päevavalgele teisegi uurimise, mis toimus enne Taani inspektsiooni sekkumist. Nimelt oli Danske panga filiaali tegevust uurinud ning rikkumisi tuvastanud ka Eesti finantsinspektsioon.

Eelnev uurimine Eestis

Vastavalt Eesti seadusele ei ole inspektsiooni järelevalvemenetlus reeglina avalik, kuid seekord otsustati see avaldada. Ilmnes, et inspektsioon viis 2014. aasta keskpaigas Danske Banki Eesti filiaalis samuti läbi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete põhjaliku kohapealse kontrolli. Avastati mitmeid rikkumisi ning pangale esitati 15. juulil 2015 ettekirjutus nende kõrvaldamiseks.

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ütles Äripäevale, et ettekirjutus on alati meede sisulise ohuga tegelemiseks ning formaalsed rikkumised lahendatakse reeglina dialoogis turuosalisega. „Finantsinspektsioon teeb ettekirjutuse, kui oleme tuvastanud õigusaktide rikkumisi, on vaja ära hoida õigusrikkumisi, on tõenäoline, et ettenähtavalt pankade võetud riskid oluliselt suurenevad või see on vajalik panga klientide huvide kaitseks või finantssektori läbipaistvuse tagamiseks,“ selgitas Kessler.

Ta lisas, et organisatsiooni vastavuse ja toimimise eest vastutab juht. „Danske panga Eesti filiaali organisatsioonis esinenud minetused rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas olid minu hinnangul olulised,“ hindas Kessler.

Danske panga Eesti filiaali juhtis kümmekond aastat Aivar Rehe, kes lahkus ametist mullu 1. septembril. Rehe ütles intervjuus Äripäevale, et ta ei teadnud Taani finantsjärelevalve asutuse kontrollist emapangas ning et sellesse on haaratud ka Eesti filiaalis toimunud rahapesu tõkestamise reeglite rikkumised.

Olulised rikkumised

Kessler selgitas ka, millised on Eesti finantsinspektsiooni ja Taani finantsjärelevalve rollid. „Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise organisatsiooniliste lahendite järelevalve Danske panga Eesti filiaali üle kuulub meie pädevusse. Danske panga kogu organisatsiooni, sealhulgas Euroopa Liidus asuvate filiaalide, seadusele vastavuse eest vastutab Taani finantsjärelevalve. Õiguskaitseasutused tegelevad kriminaalmenetlusega, mille käigus tuvastatakse, kas on sooritatud rahapesu või muu kuritegu. Finantsinspektsioon ei ole kriminaalmenetluse läbiviija ega üksikute rahapesuasjade uurija,“ rääkis Kessler.

Ta lisas, et finantsinspektsiooni tegevus on suunatud tulemusele ehk rikkumise või soovimatute riskide kõrvaldamisele või är hoidmisele ning Danske panga organisatsiooniga seoses toimus laiem Taani järelevalvemenetlus.

Uudisteagentuur Bloomberg võrdleb juhtumit eelmisel aastal Rootsis toimunuga. Nimelt teatas Rootsi finantsinspektsioon mullu mais, et trahvis Nordea panka ja Handelsbankeni rahapesu tõkestamiseks kehtestatud reeglite eiramise eest. Nordea pangale määras inspektsioon toona suurima võimaliku trahvisumma ehk 50 miljonit Rootsi krooni, Handelsbankenil tuli trahvi maksta 35 miljonit Rootsi krooni. Hinnanguliselt pestakse Rootsis igal aastal 100 miljardi Rootsi krooni ulatuses musta raha.

Tasub teada

Danske grupiga seotud materjalid otsustas Taani järelevalveorgan anda edasi politseile pangareeglite rikkumise uurimiseks.

„Me võtame Finanstilsyneti teadet väga tõsiselt ning me soovime teha kõik, et tõkestada rahapesu ning kuritegevust,“ teatas Danske panga asepresident Flemming Pristed pressiteates. Tema sõnul on pank astunud mitmeid samme rahapesu tõkestamise tõhustamiseks. Samuti teeb pangagrupp igakülgset koostööd nii inspektsiooni kui ka politseiga. „Taani finantsinspektsioon on palunud politseil uurida, kas Danske pank on täitnud seadusi seoses korrespondentpankade suhetega, ning me loomulikult teeme koostööd politseiga,“ teatas Pristed.

Danske panga Eesti filiaali kommunikatsioonijuht Tõnu Talinurm kinnitas, et uurimine pole seotud Eestiga. "Taani finantsinspektsioon ei ole kaasanud politseid uurimisse seoses Eesti filiaali puudutanud ettekirjutusega," kinnitas ta.