• OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 2250,64%61 210,66
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 2250,64%61 210,66
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
Kahe loomakliiniku omaniku Valdeko Paaveli sõnul on Eestis ettevõtte pidamine tehtud ääretult keeruliseks. Tööjõumaksud on liiga kõrged, ametiasutused on kohati orienteeritud karistamisele ja uputavad bürokraatiaga. „Jabur, mis siin riigis toimub,“ ütles Paavel.
Loomaarsti Valdeko Paaveli sõnul on paljud ametiasutused koostöö asemel orienteeritud karistamisele.
  • Loomaarsti Valdeko Paaveli sõnul on paljud ametiasutused koostöö asemel orienteeritud karistamisele.
  • Foto: Scanpix/Tairo Lutter, Õhtuleht
Paaveli sõnul teeb ausa ettevõtja elu keeruliseks puudulik koostöö ametiasutustega, kes käivad tihti erinevaid asju kontrollimas ja vigu otsimas. „Aga sellistesse urgastesse, kus ükski Eesti Vabariigi seadus ei kehti, kontrollima ei minda,“ ütles ta.
Ta tõi näiteks töötamise registri rakendumise, kui ta deklareeris nõuete järgi ka vabatahtlikud registrisse. „Päeva pealt tuli reid majja. See oli sisuliselt haarang,“ meenutas ta.
Maksuametnikud tõid põhjuseks, et vabatahtlikud on mitteametliku tööjõu risk. „Tule jumal appi, me oleme meditsiiniasutus. Meil käivad aegajalt üliõpilased ja isegi niisama loomasilitajad mõnikord vabatahtlikena abis,“ ütles ta. Tema sõnul tekib küsimus, kas tudengitel peaks takstama praktikal käia.
„Meie Rakvere kliinikus on pidevalt tööl 5 inimest, seal on tööjõukulud veel enamvähem mõistlikud. Tallinna loomade kiirabikliinikus on tööl umbes 30 inimest ja kuigi käibe poolest on tegu tunduvalt suurema ettevõttega, on rentaablus väiksem,“ rääkis Paavel. Tõsi, väiksemas linnas pole kõik kulud Tallinna omadega võrreldavad.
Paaveli sõnul on probleem üldisem, sest tasakaal on paigast ära. „Ei saa pidada normaalseks, et väikeettevõtluse suurim kasusaaja on riik. Kui ettevõtjad lõpetavad tegevuse, ei ole ka riigil enam midagi võtta,“ lisas ta.
Paaveli sõnul võiks probleemi lahendada näiteks maksusoodustuse kehtestamine neile, kes töökohti loovad. „Eesti puhul tähendaks see kahjuks ilmselt seda, et luuakse fiktiivsed töökohad ja ülehomseks töötaks igas ettevõttes näiliselt tuhat inimest,“ nentis Paavel.
Ravimi saamine pole keeruline
Katrin Kiisk, ravimiameti peadirektori asetäitja
Ravimi müügiloa saamine ei ole keerulisem kui teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Kehtivad samad nõuded ning Eestis mingeid eritingimusi kehtestatud ei ole. Müügiloata ravimite kasutamine on teinekord tõesti vajalik. Ei saa väita, et müügiloata ravimi kasutamise taotlemisel oleks asjaajamine ülemäära keeruline - loomaarstil tuleb täita lühike taotlus, kus on kõige olulisem välja tuua ravimi kasutamise meditsiiniline põhjendus.Seni ei ole loomaarstid meile negatiivset tagasisidet protsessi keerukuse kohta andnud. Kui tekib küsimusi, siis aitame.Taotlustega toimetamine, kui andmed on korras, ei võta ravimiametil üle kahe nädala. Kui arstil on ravimi kättesaamisega kiire, siis vaatame taotluse läbi paari päevaga. Hulgimüüjal võib vajaliku ravimi leidmine ja hankimine aega võtta. Seetõttu tuleks taotlus esitada võimalikult varakult ning korrektsete andmetega.
Ravikindlustus mõttetu
Sotsiaal- ja tulumaksu komakohtadega mängimine on tema sõnul narritamine. „Kui enne sai töötaja kätte näiteks 600 ja nüüd saab tänu viimasel ajal tehtud pooleprotsendiliste maksualanduste tõttu 610 eurot, siis see on ju narritamine,“ ütles ta. „Maksame sotsiaalmaksu nii, et ninad tatised, aga arsti juurde saame ikka vaid jalad ees,“ lisas ta.
Järjekorrad haiglates on tema sõnul niivõrd pikad, et tervisemurega tuleb tihtipeale eraarsti poole pöörduda. Kuna selline süsteem ei ole rahva tervisele mõistlik, tuleks Paaveli sõnul seda muuta.
„Mina tahaks maksta oma töötajatele tunduvalt suuremat palka, aga ei saa seda teha. Kui ta kindlustust ei vali, maksabki arstile eraldi, täpselt nii, nagu praegu igaüks niikuinii eraarstile maksab,“ rääkis Paavel. „Praeguses süsteemis nuumame mutiauku ja ma pole sellega nõus,“ ütles ta.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele