Suvila ehitus sama kallis kui maja püstipanek

Artikkel

- Uudised
- Lennart Käämer
- 12. aprill 2016 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suvila ehitus sama kallis kui maja püstipanek
Suvemajade konstruktsioonides võivad hakata arenema majavamm ja teised puitu lagundavad seened.Foto: Raul Mee
Kogu aasta kasutamiseks mõeldud suvila ehitushind on võrreldav eramu maksumusega.
Vana suvila renoveerimisel muudetakse see enamasti aasta läbi kasutatavaks. Ent suvemajaks mõeldud hoonet hooletult ümber ehitades võivad hakata seal arenema majavamm ja teised puitu lagundavad seened, nii et suvila muutub paari aastaga uuesti remonti vajavaks, kirjutab 13. aprilli Äripäev ehituse rubriigis.
Kastelli-Talot OY Tallinna büroo ehitusjuhi Ain Vare sõnul ei mängi suvila karkass selle maksumuses suurt rolli. "Oleme aegade jooksul võrrelnud nii kivi- kui ka puitmaju ja juhul kui tellija väga eksklusiivset lisavarustust ei soovi, jäävad puit- ja kivihooned samasse hinnaklassi,” märkis Vare.
Suvilate materjalivalikus on määravaks tellija isiklikud eelistused ja see, kas maja on plaanis kasutada vaid suveperioodil või aasta läbi. Levinud materjaliks kivist suvilate puhul on tellis, Fibo ja Aeroci väikeplokk. Puidust suvemajade puhul saab eristada palk-, puitkarkass- ja puitkarkass-seinaelementidega hooneid. Ent materjal ei ole suvila maksumuses määrava kaaluga, vaid kalliks teevad ehituse sellesse planeeritav lisavarustus ja suvemaja asukoht.
Populaarsuselt kipuvad domineerima kivist suvilad, samas ka talvisel ajal elamiseks sobivad suvilad on püstitatud puitkarkass-lahendust kasutades. Palkehitus tagab hoonele arhailise ja vanamoelise välimuse ning interjööri, kuid sobib kasutamiseks vaid suveperioodil.
Lihtsama arhitektuuriga hoone ehitamine maksab vähem kui suvila, mis on täis tornikesi, rõdusid ja vintskappe. Maksumus kasvab suvilasse paigaldatavate tehnosüsteemide, nagu päikesepaneelid, vaakumkollektorid, õhksoojuspumbad jne, tõttu.
Vare sõnul ei maksa alahinnata ka suvila asukoha mõju. "Oma kogemusest võin öelda, et mida kaugemal n-ö tsivilisatsioonist suvila asub, seda kallim on selle ehitamine," märkis Vare. "Hinda mõjutavad elektrivõrguga liitumine, tarbevee saamine, heitvee kogumine, ehitamise logistika ja muud tegurid,” lisas ta.
Millist tüüpi suvilat valida:
Suveperioodiks sobivad nii kivi-, palk- kui ka puitkarkass-suvilad, talveperioodil on parimaks lahenduseks puitkarkass-suvila, sobib ka kivimaja.
Puitkarkass-suvilate eeliseks on soojustusel kasutatud vill, mis annab hea soojapidavuse.
Palkmajadel on vanamoodne ja stiilne interjöör ja välisilme, kuid suured küttekulud.
Kivimajade eeliseks on nende vastupidavus ja tulekindlus.
Moodulsuvilad on madalate küttekuludega ja hubased, ent piirangud on seotud mõõtude ja ruumide paigutusega.
Hinda mõjutavad:
Hoone keerukus. Rõdud, tornid, vintskapid ja suured saunaruumid tõstavad hinda.
Tehnosüsteemid. Päikesepaneelid, vaakumkollektorid ja õhksoojuspumbad on kallimad lahendused.
Suvila asukoht. Elektrivõrguga liitumine, tarbevee saamine, heitvee kogumine ja ehitustööde logistika organiseerimine on seda kallim, mida kaugemal paikneb suvila tiheasustusest.
Aasta läbi kasutamiseks parimad puitkarkass-suvilad
Kastelli puitkarkass-suvilad on mõeldud kogu aasta kasutamiseks. "Soojapidavuselt puitkarkassmajadele – kuna tegu on villaga soojustatud hoonetega – vastast pole," märkis ta.
Palkmajas on Vare sõnul suured küttekulud. "Ja hakata palke millegagi katma oleks tobedus," lisas ta. Ka tugevusnäitajad pole puitkarkassi puhul nii head kui kivimajal. "Samuti tuleb mängu tuleohutus. Kindlustus näiteks aktsepteerib just parema tuleohutuse tõttu kivimaju rohkem,” rääkis Vare.
Lisaks mängib majade ehitusel rolli materjalide kättesaadavus. Kui Leedus on näiteks ülekaalukalt tegu kivimajadega – kivi leidub ehitusmaterjalina rohkem –, siis Soomes, kus on palju metsa, domineerib puit. Eestis leidub mõlemaid.
Kastelli suvilatest küsivad Vare sõnul tellijad viimasel ajal võrdselt nii poolteisekorruseliseid 120 ruutmeetri suurusi kui ka ühekorruseliseid 90 ruutmeetri suurusi suvilaid. Nende kõrval on oma koha leidnud ka nn monteeritavad suvemajad.
Võrreldes tavaliste suvilatega on moodulsuvilate peamiseks eripäraks see, et suur osa maja ehitusest tehakse tehasetingimustes. Krundil võtavad moodulite paigaldus vundamendile ja lõppviimistlus aega vaid mõne päeva.
Samas seab moodulsuvila projekteerimine hoonele teatud arhitektuursed piirangud. Kuna mooduleid, mida suvilate puhul kulub üks-kaks tükki, tuleb transportida, kraanaga tõsta ning omavahel kokku ühendada, eeldab see teatud konstruktsioonilisi eripärasid laiuse, kõrguse ja tubade asetuse suhtes.
Puudub pankade finantseering suvilamaade ostuks
Eneli Laas, „CRE” City Real Estate juhatuse liige
Trendiks on, et suvilate asemel on hakatud eelistama talukohti. Levinumad piirkonnad, kuhu suvemajade ehituseks krunte on soetatud, on Võsu, Kaberneeme, Salmistu ja Prangli saar. Palju on suvilakrunte ka Noarootsis Hara lahe ääres.
Praegu on turu üldseis selline, et massilist suvilakruntide ostmist ei toimu. Viimased suuremad müügitehingud olid 2007. aastal Noarootsis ja Prangli saarel müüdud krundid, millele hakati suvemaju ehitama alles möödunud aasta suvel.
Hinnaerinevus piirkonna puhul ei ole suur ja krundid jäävad enam-vähem samasse hinnaklassi. Keskmine krundi hind on 20 000 eurot, sõltumata selle suurusest. Teistega võrreldes on soodsam ehk Saaremaa piirkond, ka Pärnumaa ei ole ostjate seas eriti atraktiivne.
Üks põhjuseid, miks krunte ei soetada, on kindlasti see, et pärast viimast majanduslangust kaotati pankade finantseering suvilamaade ostmiseks ja seda tuleb teha puhtalt omakapitalist. Toetusfinantseeringud kehtivad näiteks puhkudel, mil krunt soetatakse koos majaehitusplaaniga, sest ehitustegevust pangad toetavad.
Huvi moodulsuvilate vastu OÜ Nord Homes arendusjuhi Kristjan Vendiku sõnul kasvab. Ostjaid leidub seejuures nii Eestis kui ka välismaal. "Näiteks Soomes on mökki-kultuur väga populaarne ja lähevad hästi ka moodulsuvilad," märkis ta.
Vendik lisas, et peamise erinevusena võib märkida, et kui välisriikides peab klient pinnase, vundamendi ja tehniliste ühenduste tööd ise organiseerima, sest paigaldust lisaks pakkudes kujuneks suvila Eestist tellimine kliendile liiga kulukaks, siis Eestis pakutakse ka "võtmed kätte" lahendust.
Vendik tõdes samas, et huvi jääb siiski sageli hinnapäringu tasemele, kuna aasta läbi kasutamiseks mõeldud suvila ehituse hind võib olla võrreldav eramu hinnaga.
Kliendi eelarvesse ei pruugi aga nii suur kulu mahtuda. "Ainult suvel kasutatava suvila jaoks tellitakse ka näiteks ainult projekte ja ehitatakse ise,” rääkis Vendik.
Moodulsuvila hind sõltub Vendiku sõnul eelkõige hoone kasutamise otstarbest. Kuna ettevõte müüb kogu aasta kasutamiseks mõeldud suvemaju, milles on sees elekter ja vesi-kanalisatsioon, siis peale suuruse need tavapärastest eramutest suurt ei erine, märkis Vendik.
Rekonstrueerimise arvel ei maksa kokku hoida
Nõukogude perioodil ehitatud suvilad on praeguseks enamasti ajahamba poolt nii puretud, et vajavad ümberehitust ja renoveerimist.
Suvila ja sauna koos ehitamine pole mõistlik
OÜ NC Partnerid Ehitus tegevjuht Martin Saar
Saun on suvila kohustuslik osa. Samas renoveerimisel tehakse suvilahoonete ja saunaruumide töid eraldi. Kuigi ehitustöid koos tellides on võimalik saada allahindlust, asetsevad saunade tehnilised sõlmed enamasti ülejäänud majast eraldi, nii et nende koos ehitamine ei ole mõistlik. Erandjuhuks on, kui saunaruum ja pesuruum on omavahel seotud. Siis võetakse ehitustööd koos ette.
Kui linnades ja Tallinna lähiümbruse majades on puuküttega kerised välja vahetatud elektrikeriste vastu, siis suvilates on jäädud traditsiooniliste lahenduste juurde. Lisaks on meil kogemus elektrikerisega Huum, millega on võimalik saun sooja panna oma nutitelefonist.
Soojustuses kasutatakse tavapärast fooliumi ja villa põhimõtet ehk 5–10 sentimeetri paksune villakiht seintes ja 15–20 sentimeetrit laes hoiab ruumid sooja ning fooliumkate seintel takistab kuuma õhu väljavoolu. Vee soojenduseks kasutatakse palju vanu keriseküttega seotud veepaake. Lisaks on kasutusel elektriboilerid.
Uuenduslikuks lahenduseks on kiirvee soojendid, mis töötavad vee läbijooksu pealt ja soojendavad vett elektriga. See lahendus läheb aastatega aina paremaks, aga samas ei paista end veel õigustavat, sest elektri tarbimine on suur ning töökindlus pikas plaanis kaheldav.
Ehitustöid tehakse alates suvila sisustuse uuendamisest kuni hoone soojustamiseni. Samuti on paljud suvemajad saanud endale kommunikatsioonisüsteemid, kuivkäimlad on asendatud vesiklosettidega, ehitatud on duširuumid, elektrikilpide aegumise tõttu on ümber ehitatud elektrisüsteemid.
"Kõige tähtsam on uute hoonete puhul WC ja duširuum. Sellele järgnevad köögi ehitus, toad, esik. Vajadusel tehakse ka katusetööd. Maja soojustamine jääb tööde lõppfaasi. Võimalusel viiakse tervesse planeeringusse sisse uuendused,” rääkis OÜ Rudy Grupp juhatuse liige Tarmo Tooma tavapärase kliendi soovidest.
Renoveeritavate suvilate puhul arvestatakse enamasti, et nendes oleks võimalik elada kogu aasta. Üksnes suveperioodiks ehitatakse suvemaju Tooma sõnul piirkondadesse, mis asuvad asustatud punktidest kaugemal.
Hindadest rääkides märkis Tooma, et kui uue maja ehitus maksab ruutmeetri kohta 1000–1200 eurot, siis vana maja rekonstrueerimisel tuleks arvestada 800–900 euroga ruutmeetri kohta, millele lisanduvad vajalikud vana osa lammutustööd.
Kokkuhoid võib kätte maksta
Liigne kokkuhoid renoveerimisel võib aga valusalt kätte maksta. Peamiselt vanade suvilate renoveerimisega tegeleva OÜ Puleium juhatuse liikme Kalle Pildi sõnul esineb kõige enam probleeme suvilate ümberehitamisega elumajadeks, kus muudetakse hoone kasutusotstarvet, kuid hoitakse renoveerimise pealt kokku.
"Suvilad on mõeldud suvemajadeks, mitte aasta läbi kasutamiseks ja sellest tulenevalt on rajatud ka konstruktsioonid. Ümberehitatud suvilates võivad hakata arenema majavamm ja teised puitu lagundavad seened ning hoone vajab paari aasta pärast uuesti remonti," rääkis Pilt.
Ta lisas, et suvilat soojustades muudetakse niiskuse-temperatuuri tasakaalu hoones, mis loob sobivad keskkonnatingimused seente arenguks.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Arhitektuur
- Ehitus
Hetkel kuum