Suhtumine on tähtsam kui IQ

23. aprill 2016, 08:30
Sa pead järjest kõrgemale pürgima, väidab ka Bruce Lee, kelle vahakuju kaunistab Hollywoodi madame Tussaud' muuseumi
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160423/NEWS/160429852/AR/0/AR-160429852.jpg

On lihtne mõelda, et inimesed, kellele on looduse poolt antud paremad ajud, saavutavad kergemini edu kui teised. Stanfordi ülikooli tehtud uuring andis aimu, et tähtsam võib olla hoopis suhtumine.

Psühholoog Carol Dweck on terve oma karjääri pühendanud inimeste suhtumise ja edu uurimisele. Tema viimasest uuringust selgub, et õige suhtumine annab paremad eeldused eduks kui IQ, kirjutab Forbes.

Kinnine mõtteviis vs. kasvule suunatud mõtteviis

Dweck leidis, et inimeste suhtumise saab liigitada kahte kategooriasse: kinnine mõtteviis ning kasvule suunatud mõtteviis.

Kinnise mõtteviisiga inimene usub, et ta on selline, nagu ta on, ja muutusi ei ole võimalik teha. Väljakutsete puhul tekib sellisel juhul probleem – kui sa tunned, et miski on üle sinu võimete, tekitab see lootusetu ja rõhuva tunde.

Kasvule suunatud mõtteviisiga inimesed aga usuvad, et olukorda on võimalik jõupingutustega muuta. Nad saavutavad rohkem edu kui kinnise mõtteviisiga inimesed. Isegi siis, kui nende IQ on madalam. Nad ei karda väljakutseid ning suhtuvad neisse kui võimalustesse õppida midagi uut.

Loogiliselt võiks järeldada, et nutikus muudab sind enesekindlamaks. See on tõsi, aga ainult siis, kui keerulisemaid olukordi ette ei tule. Edu puhul on otsustav faktor see, kuidas sa tuled toime tagasilöökide ja väljakutsetega.  Inimesed, kellel on kasvule suunatud mõtteviis, võtavad väljakutsed hea meelega vastu.

Dwecki sõnul on elus tähtis see, kuidas sa läbikukkumisse suhtud ja olukorda muudad. „Ebaõnnestumine on informatsioon. Me nimetame seda ebaõnnestumiseks, aga tegemist on olukorraga, kus midagi ei töötanud ning tuleb uuesti proovida,“ kirjeldab Dweck.

Vahet ei ole, kas sa langed esimesse või teise kategooriasse. Tähtis on see, et sul on võimalik arendada kasvule suunatud mõtteviisi. Allpool on välja toodud mõned strateegiad, mis aitavad seda mõtteviisi arendada.

Ära jää abituks. Me kõik jõuame vahel olukorda, kus me tunneme ennast abituna. Proovikiviks on see, kuidas me sellele emotsioonile reageerime. Me võime sellest õppida ja edasi liikuda. Aga samas võib see meid veelgi abitumaks muuta. Maailmas on lugematu arv edukaid inimesi, kes poleks abituks jäämisel midagi saavutanud. Näiteks Walt Disney vallandati väljaandest Kansas City Star selle tõttu, et tal „polnud piisavalt kujutlusvõimet ja häid ideid.“ Kuulus saatejuht Oprah Winfrey vallandati Baltimore’is televisiooniankru kohalt, sest ta „suhtus oma lugudesse liiga emotsionaalselt.“ Henry Fordil oli enne Fordi kaks ebaõnnestunud autofirmat. Steven Spielbergi ei võetud USC kinokunsti kooli mitu korda vastu. Mis oleks juhutunud, kui neil inimestel oleks olnud kinnine mõtteviis? Nad oleks lootuse kaotanud. Inimesed, kellel on kasvule suunatud mõtteviis, ei tunne abitust. Nad teavad, et edu saavutamiseks peab läbi elama ka ebaõnnestumisi ning nendest taastuma.

Ole kirglik. Kasvule suunatud inimesed järgivad oma kirge ja ei anna kunagi alla. Alati leidub kedagi, kes on sinust talendikam. Talendi saab kompenseerida aga kirega. Inimeste kirg võimaldab neil püüelda täiuslikkuse poole. Warren Buffett soovitab leida oma kire niinimetatud 5/25 tehnikaga. Kirjuta välja 25 asja, millest sa kõige rohkem hoolid. Seejärel kriipsuta läbi 20 viimast ja jäta viis esimest paberile. Allesjäänud asjad on sinu kirg. Ülejäänud asjad pole nii tähtsad.

Tegutse! Kasvule orienteeritud mõtteviisiga inimesed ei saa hirmudest üle mitte sellepärast, et nad on vapramad ja julgemad kui teised. Nad lihtsalt saavad aru, et hirm ja ärevus on halvavad emotsioonid. Parim viis, kuidas nendest üle olla, on tegutsemine. Kasvule suunatud inimesed teavad, et tegutsemiseks pole kunagi täiuslikku momenti. Seega milleks oodata? Tegutsemine muudab sinu mured ja ebaõnnestumised positiivseks energiaks.

Anna endast kõik (ja enamgi veel). Kasvule orienteeritud inimesed annavad endast kõik. Ka halvematel päevadel. Nad püüavad pidevalt oma võimeid ületada. Üks Bruce Lee õpilastest jooksis temaga iga päev kolm miili. Ühel päeval, kui nad olid jõudmas jooksu lõppu, ütles Bruce: „Teeme kaks miili veel.“ Tema õpilane oli väsinud ja ütles, et „ma suren, kui me veel jookseme.“ Milline oli Bruce’i vastus? „Siis tee seda.“ Tema õpilane sai pahaseks ning jooksis viis miili lõpuni. Õpilane nõudis hiljem Bruce’ilt selgitust. „Loobu ja sa võid sama hästi surra. Kui sa paned endale alati piirangud, füüsilised või vaimsed, levib see ka sinu ülejäänud ellu. See jõuab sinu töösse, moraalinormidesse ja isiksusse. Piiranguid ei ole. On platood, aga sa ei tohi ühe peale seisma jääda. Sa pead järjest kõrgemale pürgima. Kui sa selle pärast surema pead, siis sa sured. Mees peab alati ennast ületama.“

Kui sa ei muutu iga päevaga paremaks, siis tõenäoliselt muutud iga päevaga hoopis halvemaks. Kes endale sellist elu soovib?

Oota häid tulemusi. Kasvule suunatud mõtteviisiga inimesed teavad, et vahel tuleb ette ebaõnnestumisi. Aga see ei tähenda, et nad ei võiks enam ootusi seada. Kõrged ootused hoiavad sind motiveerituna ning see aitab ka suhtumist parandada. Kui sa arvad, et sa ei õnnestu, milleks üldse proovida?

Ole paindlik. Kõigil tuleb elus ette ootamatut ebaõnne. Kasvule orienteeritud inimesed võtavad ebaõnne avasüli vastu ning kasutavad seda enesearendamiseks. Ootamatu ebaõnne korral tuleb olla paindlik ja pingutada seni, kuni olukord paraneb.

Ära kurda, kui asjad ei lähe õiges suunas. Kurtmine ja hädaldamine on üks kinnise mõtteviisiga inimeste tugevamaid tunnuseid. Kasvule suunatud mõtteviisiga inimene otsib võimalusi kõiges, seega kurtmiseks ei ole lihtsalt aega.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. April 2016, 08:40
Otsi:

Ava täpsem otsing