USA ametnikud väljendavad üha suurenevat muret Venezuela majanduse pärast, kirjutab Reuters.
- Opositsioon korraldas Venezuelas protestimarsi referendumi toetuseks, et otsustada praeguse presidendi Nicolas Maduro ametis jätkamine. Võimud andsid korralduse kasutada protestijate vastu pisargaasi. Foto: epa
Venezuela majandus, mis on naftasissetulekutest väga sõltuv, on kokkukukkumise äärel ning see tähendab, et riik ei pruugi suuta tagasi maksta ka oma võlgasid. Veelgi enam, kehv majandusolukord võib tuua tänavatele ka protestijad, mis süvendab sisepoliitilist tasakaalutust.
USA luureagentuuri vanemametnikud teatasid, et suure tõenäosusega keeldub Venezuela president Nicolas Maduro andmast referendumi korraldamise nõusolekut. Venezuela opositsioon kogub rahva allkirju, et korraldada rahvahääletus, kus inimesed saavad otsustada, kas nad on nõus Nicolas Maduro jätkamisega riigi eesotsas.
Kaks USA ametnikku on vihjanud, et Maduro ilmselt ei püsi võimul ametiaja lõpuni, mis peaks kätte jõudma 2018. aasta lõpus. Ametnikud näevad võimalust stsenaariumiks, kus Maduro enda partei survestab teda presidendi kohast loobuma. Ühe võimalusena nähakse ka sõjalist riigipööret. Samas väidavad ametnikud, et vähemalt praegu pole näha, et Venezuela kõrged riigitegelased Maduro vastu oleks pööranud.
Ühtlasi viitavad USA ametnikud, et ameeriklastel on vähe võimu, et Venezuela siseriiklikke poliitikaid mõjutada. Küll aga tahab Obama administratsioon, et regioonis ei läheks olukord pingeliseks ning soovib seega päästa riiki täielikust kaosest.
„Jää murdumist on juba kuulda. Seega me teame, et kriis on tulekul,“ lausus üks USA ametnik. „Meie surve ei aita olukorda lahendada,“ jätkas ta.
Maduro süüdistab USAd
Maduro väidab mõistagi, et riigis toimuv on USA vandenõu tulemus. „Venezuela fašistlikud parempoolsed, kes on seotud ka Brasiilia sündmustega, saavad toetust Washingtonilt,“ väitis Maduro. Seejärel teatas 53aastane president, et kuulutab välja 60päevase kriisiperioodi, mille ajal võetakse kasutusele „vajalikud meetmed“, et kaitsta Venezuelat välisrünnakute eest. Maduro ei täpsustanud, mida ta peab silmas nii meetmete kui välisrünnaku all.
Kehva majandusliku olukorra tõttu on inimesed sunnitud varastama ning pihta pannakse nii toidukraami, kanu kui ka aluspesu. USA ametnike sõnul olukord aina süveneb ning võib lõppeda ulatuslike protestidega. Sel kolmapäeval toimus Venezuelas opositsiooni korraldatud rongkäik, mille eesmärk oli survestada valimisametnikke lubama korraldada referendumit Maduro küsimuses. Pärast seda, kui protestijad pildusid olukorda reguleerima tulnud sõjaväelasi kividega, kasutasid viimased pisargaasi.
Maduro on vandunud, et ei lahku presidendi ametikohalt enne selle ametlikku lõppu 2019. aasta alguses. Ühtlasi süüdistab ta opositsiooni, et see püüab teda ametist lahti kangutada ning seostab seda tegevust Washingtoni-poolse survega.
Washington aga rõhutab, et ei ole kaasatud Venezuela siseriiklikesse protsessidesse ega toeta kedagi. Ainus, mida ameeriklased enda sõnul taotlevad, on kriisi rahumeelne lõppemine. Ühtlasi on USA ametnikud viidanud, et rahutused Venezuelas võivad levida ka teistesse riikidesse, mis põhjustaks ebastabiilsust kogu regioonis.
Seotud lood
Reklaamiagentuuri La Ecwador tegevjuht Heily Aavik ja loovjuht Taavi Lehari võtavad Äripäeva raadio värskes saates luubi alla järgmise aasta turundusstrateegia ja eelarve koostamise ning annavad soovitusi, kuidas kitsamal ajal targalt toimetada.