23. mai 2016
Jaga lugu:

Kaamerasilm jälgib, et sadama töös poleks seisakuid

Turvalahenduse abil saab jälgida kolme sadama tööd - Roomassaare, Ringsu ja Abruka.  Foto: Andras Kralla

Aasta parimaks turvalahenduseks tunnistatud ASi Saarte Liinid väikesadamate videovalvesüsteem võimaldab veebis jälgida sadamates toimuvat.

Videovalve võimaldab sadamas toimuval silma peal hoida. Lisaks aitab see protsesse paremaks timmida, sest annab osalistele infot, millal lastitud laev on valmis kailt lahkuma, kirjutab 23. mai Äripäev logistika rubriigis.

ASi Saarte Liinid Roomassaare sadama direktori Renno Tammlehe sõnul hõlmab parimaks turvalahenduseks valitud süsteem kolme sadamat – Roomassaare, Ringsu ja Abruka – ning sisaldab 16 kaamerat ja kolme serverit. "Sadamate videovalve lahendusel on kaks peamist eesmärki – tavapärane valvekaamerate funktsioon ja laevade teenindamisega seotud protsesside jälgimine," selgitas Tammleht.

Süsteem on mõeldud sadamatesiseseks kasutamiseks tööprotsesside korraldamisel. Selle rajamine alates projekteerimisest kuni valmimiseni võttis aega umbes aasta ning maksumus jäi suurusjärku 150 000 eurot (ilma käibemaksuta). 

Vana süsteem kippus tõrkuma

OÜ Reta Puit juhataja Andres Kirst

Uus turvalahendus on igati korralik. Viis pluss lahendus. Kui võrrelda varasemaga, siis näiteks pildi kvaliteet on varasemaga võrreldes parem.

Ka eelmisel turvasüsteemil ei olnud õigupoolest väga viga, ent uus on siiski tõhusam – vanal kippus pilt mõnikord tõrkuma ega tulnud kohe lahti, uuega selliseid probleeme esinenud ei ole.

Tammlehe sõnul on näiteks kaubalaevade teenindamisega seotud mitu osapoolt, nagu sadam, kaubasaatjad, laevaagendid, kraanaoperaator, loots ja nii edasi, kel on tänu loodud süsteemile võimalus jälgida laeva teenindamist  mugavalt interneti ning mobiilsetest seadmete vahendusel. 

Süsteem hoiab ära seisakud

Jälgimise eesmärk on Tammlehe sõnul vajadus saada infot. "Oluline on teada, kas kaup saabub kraanale ette piisava kiirusega, kas kraana töötab tõrgeteta, kui palju kaubast on juba peale laaditud ja nii edasi," loetles Tammleht põhjuseid, miks töö jälgimine on vajalik.

Samuti on Tammlehe sõnul oluline teada, millal laeva laadimine lõpule jõuab ja millal laev on valmis sadamast lahkuma. "Säärane info võimaldab protsessidel ladusamalt kulgeda," märkis Tammleht. "Visuaalne ülevaade lihtsustab kommunikatsiooni ja ennetab seisakuid sadama töös," lisas ta.

Eesti Turvaettevõtete Liit valis viieteistkümnendat korda parima turvalahenduse. Parimaks valiti ASi Saarte Liinid väikesadamate Roomassaare, Abruka ja Ringsu videovalvelahendus.

Keskne süsteem võimaldab sadamates ja ka Saarte Liinide peakontoris Kuressaares jälgida kõigis kolmes sadamas toimuvat. Lisaks rasketesse oludesse mõeldud videolahendust töötas töö teostaja AS Hansab välja nutilahenduse, millega on võimalik sadama töötajatel ja sadama klientidel määratud kaameraid oma nutiseadmetest interneti kaudu jälgida.

Liit märkis lahenduse väärtusena, et väikesadamate turvalisuse tõhustamine muudab turvalisemaks kogukonna elu väikesaarel ja väljatöötatud platvorm võimaldab sellesse liita ka teisi väikesadamaid.

Süsteemi rajamine alates projekteerimisest kuni valmimiseni võttis aega umbes aasta ning maksumus jäi suurusjärku 150 000 eurot (ilma käibemaksuta).  

Transpordisektoris kasutatav lahendus võitis Eesti parima turvalahenduse tiitli teist aastat järjest. Möödunud aasta konkursil tunnistati parimaks ASi Transiidikeskus integreeritud turvalahendus.

Süsteemiga kaasnev suurim probleem on, et sideoperaatorite pakutavad andmeside kiirused ei võimalda kaugemates piirkondades suuri andmemahtusid edastada. "Eriti terav on see probleem Ruhnu saarel Ringsu sadamas," märkis Tammleht. 

Internet saartel kehvakene

Lahenduse välja töötanud ASi Hansab müügi- ja turundusdirektori Markko Purge sõnul oli vaja lahendada mitu ITga seotuid probleemi. "Kõige keerukamaks osutus Ringsu sadama kaamerate integreerimine loodud nutirakendusega," tõdes Purge. "Kuna saarel olev internetiühendus oli kvaliteetse videopildi edastamiseks ebapiisav, pidid meie insenerid kõvasti vaeva nägema, et soovitud lahenduseni jõuda," kirjeldas ta.

Videosüsteemi rajamine sai Tammlehe sõnul alguse igapäevasest reaalsest vajadusest jälgida sadama tööd ja seda ka visuaalselt üle interneti. Samuti on probleemide korral vajadus vaadata videopiltide salvestisi.

Purge sõnul sobib väljatöötatud lahendust kasutamiseks nii väikesadamates, tööstustes kui ka logistikafirmades. "Näiteks on seda nutilahendust kasutatud juba ka PetCity lemmikloomahotellis," nentis ta.

Purge sõnul võimaldab keskne süsteem sadamates ja ettevõtte Kuressaare peakontoris jälgida kõigis kolmes sadamas toimuvat. "Lisaks rasketesse oludesse mõeldud videolahendusele töötasime välja kliendi erisoove arvestava nutilahenduse," märkis Purge. "Sellega on sadama töötajatel ja klientidel võimalik määratud kaameraid oma nutiseadmetest üle interneti turvaliselt jälgida," kirjeldas ta.

Kaamerasilm asendab turvamehe pilku

OÜ Palgardi Kraana tegevjuht Rain Rannala

Kasutame Roomassaare sadama turvalahendusest põhiliselt kaamerasüsteemi abi. Meie hüdrauliline kraana teeb sadamas laevade lastimistöid ning tänu süsteemile on meil igal ajahetkel võimalik saada ülevaadet tehtud tööst ning töö käigust.

Tänu salvestusele hoiab pidev „turvamehe“ pilk silma peal nii meie masinatel kui ka seadmetel. Kuna meie peakontor asub Harjumaal, siis kaugelt ligipääs kaameratele annab meile hea ülevaate sadamas toimuvast.

Purge sõnul on universaalse nutirakenduse põhiomadusteks lihtne kasutuskeskkond ja kontrollitud ning parooliga kaitstud ja ajaliselt limiteeritav ligipääs kasutajatele. "See ühildub nii PC, Android- kui iOS-seadmega," kiitis Purge. Salvestatav videopilt saadetakse nutikasutajatele seadmetesse pilvesüsteemi kaudu.

Eesti väikesadamate olukord pole lootusetu

Eesti Väikesadamate Arenduskeskuse juhatuse liikme Jaano Martin Otsa sõnul on Eestis 156 kuni 24meetriseid väikelaevu teenindavat sadamat. Neist viiskümmend vastab külalissadama kvaliteedistandardile, see tähendab, et seal saavad silduda ka kahe ja poole meetrise süvisega avamerejahid. "Seal osutatakse teenuseid, mida rahvusvaheline merematkaja oma peatuskohtadest leida soovib," märkis Ots.

Otsa sõnul pole Eesti kliimavöötmes väikesadama pidamine, erinevalt suure käibega kauba- ja reisisadamast, iseseisva ettevõttena kasumlik. "Väikesadam on osa infrastruktuurist, mis loob ärivõimalused teistele ümbruskonna firmadele, nagu hotellid, kauplused, sadamakõrtsid, jalgrattalaenutused, turismifirmad ja paljud teised," loetles Ots.

Hea pildikvaliteediga mugav süsteem 

ASi Stora Enso Eesti hanketeeninduse ja terminalide juht Toomas Peiker

Saame kasutajana anda vaid positiivset tagasisidet. Juurdepääs kaameratele on lihtne ja kiire, pildi kvaliteet on väga hea. Mul on võrdluseks kogemus Roomassaare sadamas varem kasutusel olnud kaameratega ja vahe uue süsteemi kasuks on suur.

Tema sõnul on nii külalissadamad, kohaliku kogukonna paadisadamad, kalasadamad kui ka erasadamad piirkonnale oluline arengumootor ja seda ka väljaspool otsest sidusteenuste majandustegevust. "Väikesadam on kahesuunaline merevärav, merehariduse ning merekultuuri esmane praktikabaas," selgitas Ots "Lisaks mere poolt oma alusega saabuvatele klientidele meelitab väikesadam inimesi ka sisemaa poolt," märkis ta.

"Sadamates tegutsevad jahtklubid ja noorte purjetamiskoolid, seal toimuvad kultuurisündmused ja pidustused," kirjeldas Ots. Ta lisas, et väikesadamad võimaldavad tegutsemiskohti riiklike järelevalvestruktuuride kohalikele üksustele, väikelaevajuhikoolitusele, vabatahtlikele päästjatele ja teistele. 

Otsa sõnul ei saa ükski sadam, sealhulgas väikesadam, mitte kunagi päris valmis. "Lisaks kasutajate järjest uuenevatele ootustele tekitab pidevat investeeringuvajadust ka stiihia nimega meri," märkis ta.

Nagu laevas, ei lõpe ka sadamas iial töö. Vesiehitusega seotud tööd kipuvad lisaks olema küllaltki kulukad. Ots tõi näiteks, et nii süvendamine kui ka akvatooriumi puhastamine setetest, lainemurdjate, kaide-ujuvkaide ja navigatsioonimärgistuse uuendamine on tegevused, mis tuleb teatud ajaperioodi järel taas iga sadamapidajal tööplaani võtta.

Siseveekogude sadamad on jäänud unarusse

Urmas Ild, Saaga sadam

Meie sadamat alles ehitatakse ja konkreetselt isiklikust kogemusest ei oska väikesadamate olukorda kommenteerida, kuna meie sadamas pole ühtegi paati seni veel seisnud.

Küll aga võin kinnitada, et praegu on väikesadamatel üheks suuremaks probleemiks see, et ELi abirahaga rahastatakse ainult meresadamaid, siseveekogude sadamad on jäänud täiesti unarusse – neid toetatakse võrreldamatult väiksemas mahus.

Ilmselt on see tingitud asjaolust, et siseturism ei ole väga populaarne, või siis ei peeta seda populaarseks. Toetusi oleks väikesadamatele aga kindlasti tarvis, sellest oleks neil toimetulekul oluline abi.

ELi struktuurifondide toetusel on Otsa sõnul Eesti väikesadamate võrgustik ning teenuste kvaliteet sadamates viimastel aastatel jõudsalt arenenud. "Sadamatega katmata või hõredalt kaetud rannikulõike leidub aga siiski veel mitu," mainis ta.

Otsa sõnul on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis välja töötatud väikesadamate võrgustiku kontseptsioon, mis näeb küll ette külalissadamat vähemalt iga 30 meremiili järel, et merematkaja jõuaks enne pimedat kindlasti järgmisesse turvalisse ööbimiskohta. "Praegu see aga nii ei ole, eriti pikad külalissadamatega katmata lõigud paiknevad Hiiumaa ja Saaremaa läänerannikul," tõdes Ots.

"Riia lahe äärsetes piirkondades peaks probleem Interregi Eesti-Läti programmi abil lähiaastatel paranema, kuid ülejäänud rannikupiirkondades oodatakse muude meetmete avanemist" nentis ta. 

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor

Jaga lugu:
Hetkel kuum