Äripäev • 25. mai 2016 • 2 min
Jaga lugu:

Kiire palgakasv võib muutuda ohtlikuks

Liiga kiire palgakasv võib osutuda hoopis halvaks.  Foto: PantherMedia/Scanpix

Liigkiire palgakasv on pikemas perspektiivis majandusele ohtlik, ütles Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Statistikaamet teatas täna, et täistööajale taandatud keskmine brutokuupalk ulatus selle aasta esimeses kvartalis 1091 euroni. Keskmise brutokuupalga kasv kiirenes 8%ni. Hindade alanemise ja maksuvaba tulu tõusu tulemusena ulatus palgatöötaja reaalne ostujõu kasv 9%ni.

„Kiire palgakasvu taga on nii tööjõupuudus, miinimumpalga jõuline kasv, poliitilised kokkulepped õpetajate ja meditsiinitöötajate palkades kui ka tugev sisetarbimine, mis võimaldab siseturule suunatud ettevõtetel oma palgakulusid suurendada,“ kommenteeris Elmik.

Kiireim kasv välisomanikega ettevõtteis

Tööandja omaniku liigi järgi kiirenes palgakasv kõige enam välisomanikega eraettevõtetes, kus see ulatus 10,2%ni. Siiski jäi välisomandisse kuuluvate ettevõtete palgakasv 2014.–2015. aastal Eesti eraomanikega ettevõtete omale alla.

Avalikus sektoris keskmise brutokuupalga kasv ei kiirenenud. Riik on viimaste aastate jooksul suutnud oma haldusalas palgakasvu ohjata, kohalike omavalitsuste haldusalas jätkus aga viimaste aastate üsnagi kiire, 8% lähedane kasv.

Allikas: Orsolya Soosaar, Eesti Panga ökonomist

Ka Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar teatas, et tõenäoliselt mängib mitme tegevusala puhul olulist rolli miinimumpalga tõus, mis oli sel aastal 10,3%, kuid tema sõnul see selgitab vaid osa kasvu kiirenemisest. Ettevõtlusstatistikast on näha, et 2015. aastal suurenenud kasumid andsid tõenäoliselt ettevõtetele võimaluse preemiaid maksta. „Keskmise palga kasv kiirenes ka töötlevas tööstuses hoolimata asjaolust, et mullu kasumid kahanesid ja lisandväärtuse kasv oli nõrk,“ tõi ta samas vastupidise näite.

Elmik viitas samuti, et palga tõusu panustas ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude kasv, eelkõige kinnisvaraalase tegevuse ja ajutise tööjõu rendi valdkonnas.

Soosaar nentis, et preemiate kasv on vastuolus kasumite vähenemisega. „Viimaste aastate jooksul on ettevõtted pidanud palkadena välja maksma järjest suurema osa loodud lisandväärtusest. Juba 2014. aastal oli tööjõukulude  osakaal lisandväärtusest Eestis suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt – võttes arvesse majanduse struktuuri erinevusi – ning palgakasvu kiirenemine 2016. aasta alguses tähendab, et erinevus suurenes veelgi,“ kommenteeris ta. Siiski pole tema sõnul heldem preemiate maksmine kooskõlas kahanevate kasumitega, mis viitab võimalusele, et ettevõtetel läheb veidi paremini, kui statistika näitab.

Elmik ütles, et kiire palgakasv toetab majanduskasvu praegu, kui eksport kiratseb. Selle aasta esimeses kvartalis tõusis tema teatel jaekaubanduse müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 6%. Kaupade ekspordi maht vähenes samal ajal aastases võrdluses 2%. „Pikemas perspektiivis on liigkiire palgakasv aga majandusele ohtlik, kuna vähendab ettevõtete võimet oma toodangut välisturgudel müüa, investeerida ja koguda puhvreid kehvemateks aegadeks,“ kirjeldas ta.

Swedbanki ökonomisti hinnangul püsib palgakasv kiire ka järgmistel kuudel, kuna sobivate töötajate leidmine on endiselt keeruline. 10protsendiline miinimumpalga tõus tõstab keskmist palka sel aastal 0,5 protsendipunkti võrra, teatas ta.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt