Riigile laekunud tulud kasvasid

Maksu- ja tolliamet kogus aprilli lõpuks maksudena 2,43 miljardit eurot. Maksutuludest suurimate tululiikidena tasuti sotsiaalmaksu 828,9 miljonit eurot, käibemaksu 612,7 miljonit eurot ning aktsiise 337,5 miljonit eurot. Edasiantavaid makse laekus kokku 417,4 miljonit eurot, mida on 4,4 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga. Maksulaekumise kasvu taga on aktsiisikaupade varumine jaanuaris-veebruaris aktsiisitõusude eel, edasistel kuudel on oodata laekumise olulist vähenemist. Suurimad füüsilise isiku tulumaksu tagastamised jäid veebruari ja märtsi ning aprillis oli laekumine juba positiivne.

Mittemaksulisi tulusid on aasta algusest laekunud 393,8 miljonit eurot, mis on 25,8 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal. Kaupu ja teenuseid müüdi 53,2 miljoni euro ulatuses ja muid tulusid laekus 69,5 miljonit eurot. ELi ja muud toetused moodustasid aprilli lõpus 261,7 miljonit eurot.

Suurim kuluallikas toetused

Kulusid tegi riik nelja kuuga kokku 2,87 miljardit eurot, sh välisvahendite arvel 223,6 miljonit eurot. Suurima osa kuludest moodustasid väljamakstud toetused summas 1,5 miljardit eurot, sealhulgas välisvahendite arvel 195,4 miljonit eurot. Toetuste maht kokku on mullusega võrreldes kasvanud 8,7 protsenti, kusjuures välisvahenditest antud toetuste maht on peaaegu kahekordistunud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mis tuleneb 2014.–2020. aasta rahastamisperioodi toetusmeetmete senisest aktiivsemast elluviimisest. Muudeks tegevuskuludeks suunati 886,8 miljonit eurot, sellest suurema osa moodustavad edasiantavad maksud, maksed ja muud tasud kohaliku omavalitsuse üksustele, haigekassale, töötukassale ning teistele asjaomastele asutustele.

Tööjõu- ja majandamiskulude maht moodustas 441,2 miljonit eurot, kasvades aastaga 6,4 protsenti. Tööjõukulude maht kasvas 6,1 protsenti, ulatudes 232,6 miljoni euroni ja majandamiskulude maht suurenes 6,8 protsenti, moodustades aprilli lõpus 208,5 miljonit eurot.

Investeeringuteks suunati nelja kuuga 59,7 miljonit eurot ehk 30,4 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Sealhulgas investeerisid riigiasutused ise 38,3 miljonit eurot ja investeeringutoetusi anti 23,1 miljoni euro ulatuses. Riigiasutuste investeeringuid kokku on tänavu aastaks planeeritud 322,9 miljonit eurot, millest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarves on 141 miljonit eurot peamiselt riigimaanteede ehituseks ja teehoiuks ning kaitseministeeriumi eelarves 63,7 miljonit eurot hoonete ja rajatiste investeeringuteks.

Kõige rohkem ELi raha läks MKMi valitsemisalasse

Euroopa Liidu ja muid välistoetusi koos ettemaksetega maksti välja 223,6 miljonit eurot, millest 147,9 miljonit eurot moodustasid struktuuritoetused. Kõige enam tehti välisvahenditest väljamakseid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas summas 75,4 miljonit eurot, millest 33,4 miljonit eurot anti laenude ja käendustena välja märtsis Kredexi kaudu kapitali- ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamiseks.