Lennart Käämer • 1. juuni 2016 • 5 min
Jaga lugu:

Kas vigadevaba tootmine on võimalik?

Mööblitööstuse OÜ Delux tegevjuhi Göran Sjöholmi sõnul on tootmispraak nende jaoks tõsine ja kulukas probleem.   Foto: Julia-Maria Linna

Ehkki tootmises tekkivaid ülejääke on võimalik taaskasutada, on praak töösturite jaoks kulukas probleem.

Et vähendada tootmispraaki, muretsevad ettevõtted moodsamaid seadmeid ja koolitavad töötajaid, kellest praagi tekkimine eelkõige sõltub, kirjutab 2. juuni Äripäev tööstuse rubriigis. 

Voodeid, madratseid, patju ning tekke tootva OÜ Delux tegevjuhi Göran Sjöholmi sõnul on nende mööblitööstuses kangastest, vahtmaterjalist ja vatist tekkiv praak tõsine ja kulukas probleem. Mõningal määral on kulusid aidanud kontrolli all hoida ettevõtted, mis ülejääke taaskasutuse eesmärgil kokku ostavad. Puitmaterjalidest tekkiv toodangu ülejääk pannakse tallele - see leiab talvel kasutust vabriku küttekolletes.

Tootmise parendamiseks ja jäätmehulga vähendamiseks on ettevõte teinud suuri investeeringuid nüüdisaegsetesse masinatesse. Lisaks on vaeva nähtud tööjõu kvaliteedi tõstmisega. "Koolitame oma töötajaid ning motiveerime neid spetsiaalselt selleks, et ülejäägid oleksid võimalikult väikesed. Selle aasta eesmärk on vähendada praagi kogust 30 protsendi võrra,” tõi Sjöholm näiteks.

OÜ Velma Mööbel tootmisjuhi Mati Klimovi sõnul on praagi tekkimise peamiseks põhjuseks inimfaktor. "Tootmises kasutatavad masinad on maailmatasemel ja kui apsud tekivad, siis on nende eest vastutav operaator oma ebakvaliteetse tööga," märkis ta.

See aga ei tähenda, et kvaliteedi tõstmise ainsaks võimaluseks on haritud tööjõu palkamine. "Tähtis pole mitte see, kas inimesel on tohutu teadmistepagas, vaid see, kas ta on õppimisvõimeline ja tööst huvitatud," märkis Klimov.

Ta lisas, et seetõttu koolitatakse töötajaid ka kohapeal. "Osalen ise ka hetkel tootmisjuhtimise koolitusel ja seal on muu hulgas ka praagi teemat palju käsitletud. Üks olulisi tarkusi selles osas on näiteks inimeste pidev koolitamise vajadus ja unustatud vana meelde tuletamine, mis tagab tõhusama töötulemuse,” rääkis Klimov. 

Kuidas praaki vähendada?

Tööjõud. Täiendkoolitused ja töötajate igakülgne arendamine ning tööõhkkonda panustamine vähendab inimfaktorist tingitud praagi teket.

Protsess. Läbimõeldud tootmisprotsess ja selged tööjuhendid aitavad hoida tootmist õigel rajal.

Tehnika. Investeeringud uutesse tootmismasinatesse tõstavad töö kvaliteeti.

Materjal. Praagi põhjuseks võib olla kehva kvaliteediga materjal. 

Kontroll. Enne toote tehasest väljaminekut peaks see läbima kvaliteedikontrolli, see aitab vältida praagi kliendini jõudmist. 

Ülejääk suunatakse taaskasutusse

Klimov lisas, et nende seadmed on neli kuni kaheksa aastat vanad ja neid uuendatakse niipea, kui on kavas toodangu mahtu suurendada või tootmises on tekkinud mõni pudelikael.

Praakdetaile kasutatakse ära mitmeti. Kui praagi näol on tegu suuremate detailidega, on võimalik neid kasutada väiksemate osade valmistamiseks. Parema lahenduse puudumisel saab ülejäägi ära kasutada kas või euroaluste tegemisel.

Esineb ka praaki, mis rändab otse prügimäele või küttesse. "Kuna asume keset linna ja meil on ette nähtud gaasiküte, siis kortermajade läheduses paiknemise tõttu me ise oma jääke kütmiseks ei kasuta. Kingime need lihtsalt ära,” rääkis Klimov.

Jalatsitootja OÜ Ritico juhatuse liikme Liis Tillmanni sõnul puutub nende ettevõte praagiga küll kokku, kuid rahaliselt see suurt kahju ei tähenda. "Suures koguses praaki tekib üldjuhul vaid mõne uue materjali töössepanekul. Iluvigadega ehk väiksemate nahadefektidega tooteid müüme tavahinnast veidi soodsama hinnaga,” selgitas Tillmann. Kui juhtub, et praak tekib mõne masina rikke tagajärjel, on sellised vead parandatavad.

OÜ Woodman tootmisjuhi Tõnu Saati sõnul anti varem puiduülejäägid puitbriketi tootjatele, kuid nüüd on see võimalus kadunud. "Aasta algusest ei võta briketitootja meie jäädet enam vastu, kuna jäätmed peavad olema varustatud FSC-sertifikaadiga. Meil on sertifikaat küll olemas, kuid üle poole tootmises kasutatavast materjalist on sertifitseerimata, seega ei saa me kindlustada, et jäätmed oleksid sajaprotsendiliselt sertifikaadiga varustatud,” selgitas Saat. Seetõttu on ettevõte sunnitud oma puidujäätmed viima lihtsalt prügilasse, selle eest ise tasudes. 

Puidujäätmetest valmib brikett

Peeter Kõiv, OÜ Eurobrikett juhatuse liige

Puidutööstusest tulevad jäätmed on võimalik suunata taaskasutusse, kasutades neid biokütusena. Eelduseks on, et puidust tehtud saepuru niiskus jääks alla 15 protsendi. Saepuru, mis ületab oma niiskusastmelt seda määra, tuleb kuivatada vajaliku niiskustasemeni, mis tähendab energiakulu ja tõstab hinda.

Mööblitööstusest tulev puit on 7–8protsendilise niiskustasemega ja sobib biokütuseks suurepäraselt. Küttetööstuses pressitakse puidujäägid suure rõhu all briketiks ja lisatakse looduslik liimaine ligniin.

Eesti turg on mööbli- ja küttetootjatel ära jagatud. Suuremad tehingud sõlmitakse ettevõtete vahel lepingulisel alusel, väiksemad kogused suunatakse taaskasutusse ühekordselt ja ametlikest kokkulepetest väljaspool.

Hindu dikteervad suuremad tootjad, nagu näiteks Granul Invest. Mõjutavad ka talve keskmised temperatuurid. Näiteks viimased kolm talve on olnud väga soojad, mille tagajärjel on biokütuste laovarud Euroopas sedavõrd suured, et paljud pelletitööstused on oma uksed kinni pannud või ostuhindu oluliselt langetanud. Kui suured tootjad ostsid varem puidujääke hinnaga 72 eurot tonn, siis praegu on hind langenud 64 euro peale. 

OÜ Woodman tootmisjuhi Tõnu Saati sõnul anti varem puiduülejäägid puitbriketi tootjatele, kuid nüüd on see võimalus kadunud. "Aasta algusest ei võta briketitootja meie jäädet enam vastu, kuna jäätmed peavad olema varustatud FSC-sertifikaadiga. Meil on sertifikaat küll olemas, kuid üle poole tootmises kasutatavast materjalist on sertifitseerimata, seega ei saa me kindlustada, et jäätmed oleksid sajaprotsendiliselt sertifikaadiga varustatud,” selgitas Saat. Seetõttu on ettevõte sunnitud oma puidujäätmed viima lihtsalt prügilasse, selle eest ise tasudes. 

Toode läbib kvaliteedikontrolli

OÜ Woodman on ettevõttes juurutanud kvaliteedikontrolli, millega koos toimub pidev teemakohane teavitustöö. "Praegu tegeleb meil sellega üks inimene, tulevikus arvatavasti kaks. Maksimaalse töökvaliteedi tagamiseks ei saa me personali värbamisel paraku latti väga kõrgele ajada, sest muidu pole kedagi värvata,” märkis ettevõtte tootmisjuht Tõnu Saat.

Jalatsitootja Ritico tootmine on mitmeetapiline, nii et järgmine etapp kontrollib eelmise kvaliteeti. Praagi parandamisega tuleb tegeleda praagi tegijal endal. Protsessil hoiavad silma peal tootmisjuht ja osakondade vanemad. "Töötajate motivatsioon on oluline ja õhkkond tööl peab töö tegemist soodustama,” märkis ettevõtte juhatuse liige Liis Tillmann.

OÜ Delux tegevjuhi Göran Sjöholmi sõnul tehakse Deluxis kvaliteedikontrolli kõrgtasemel, mistõttu on rahulolematud kliendid, kes kaupluses praaktooote saanud, haruldased. Kaebuste puhul võetakse toode tagasi ning sellele tehakse põhjalik analüüs. "Kuna meie põhituruks on Saksamaa, rahuldume oma toodete puhul üksnes kõige kõrgemate kvaliteedistandarditega. Teadupärast on saksa klient kõige nõudlikum maailmas,” märkis Sjöholm.

Puidujääk võiks olla varustatud sertifikaadiga

Renal Lastik, OÜ BM TRADA Eesti tegevjuht 

Mööblitööstuses tekkivaid puidujääke on lihtsam taaskasutusse võtta, kui nad on varustatud FSC ja/või PEFC tarneahela sertifikaadiga.

Tarneahela sertifikaadid on rakendatavad kogu metsandus- ja puidusektoris, need puudutavad nii metsamaterjali ülestöötamist, sae- ja höövlitööstust, mööblitööstust kui ka puitkütuse tootjaid.       

Lihtsustatult öeldes jälgivad sertifitseeritud organisatsioonid standardeid, mis katavad nende puidu varumise, tootmise, aruandluse ja müügiprotsessid, tagades sellega üldtunnustatud rahvusvaheliste reeglite järgimist.

Klient rikkus ise toote

Mööblitootja Velma klientuur paikneb suures osas Soomes ja Inglismaal. Kui sealse tellijani on lõpptoode jõudnud praagina, tuleb tootmisjuhi sõnul lihtsalt uus teha. Välisriikides tegutsevate partnertootjate puhul on tarvilik tõestada, et probleem oli tootjapoolne, sest on ette tulnud ka olukordi, kus vigade põhjuseks on olnud kliendi enda ebaprofessionaalne käitumine. 

"Näiteks saatis üks meie klient meile reklamatsiooni, kuna tema tellitud 120 kappi olid nagu kirvega puruks pekstud. Klient oli kappe pesnud survepesuga, mis on mõeldud veealuseks kasutamiseks, ja tema silmis olime süüdlased meie,” tõi Klimov näiteks. 

Woodmanis kontrollitakse kvaliteedikontrolli käigus iga partii puhul vastavust tellimusele – mõõdud, toonid, visuaalne kvaliteet, kruvid-mutrid, juhendid, dokumentatsioon jne. Samas pole suudetud vältida olukordi, kus puudusega toode jõuab kellegi koju. "Sellisetel puhkudel saadab tellija reklamatsiooni, mida käsitleme. Reeglina saame asjad korda varuosa saatmisega. Vähestel juhtudel, kui vigane on terve toode, saadame uue või maksame raha tagasi,” rääkis Saat.

Kuna Woodmanis väljastatakse kuus ca 6000–7000 toodet, pole üks-kaks lisavaruosa päeva kohta palju, märkis Saat. "Rahul me sellega loomulikult pole, püüdleme täiuse ehk ilma vigadeta tootmise poole,” lisas ta.

Tillmanni sõnul on paljud Ritico toodete defektid seotud materjaliga – nahk võib olla väga ettearvamatu. Üldjuhul tuvastatakse probleem ja toode vahetatakse välja. Tehniliste apsakate puhul on ka võimalik toodet parandada.

"Meie plussiks on see, et meie tootmine on siinsamas ja saame kiirelt reageerida. Tahame hoida suunda, et kliendi probleem saaks alati lahendatud,” sõnas Tillmann. 

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt