Kütusesegajad sandistavad automootoreid

Raske kütteõli ei ole kõrge väävlisisalduse tõttu mõeldud mootorsõidukites kasutamiseks, samuti lisatakse diislit kütteõliga segades kemikaale. Veho Eesti teeninduses on praegu kaks ettevõtetele kuuluvat sõidukit, mille mootor sellise segu tõttu enam ei käivitu.

Veho Laagri töökoja juhataja Kristjan Kõverik näitas neile toodud kahest sõidukist ühe peal, mida kaheldava väärtusega kütus autole teinud on. Kütusele lisatud keemilised lisandid on oksüdeerinud alumiiniumist kütusefiltri korpuse põhja. „Sellist asja ei ole meil varem olnud,“ sõnas Kõverik seda näidates ja lisas, et paistab, nagu oleks põhjas mingisugune hape oma töö teinud.

Citroen Berlingol süttis kõigepealt diagnostikatuli, mis andis märku, et kõik ei ole päris korras. Lõpuks aga mootor enam ei käivitunud. Garantii alla sellised rikked ei lähe, sest tehas on ette näinud, et diiselmootorit tohib tankida vaid diisliga. Abi ei ole ka kindlustusest, mis samuti selliseid juhtumeid ei hüvita.

Kaks eri ettevõtetele kuuluvat sõidukit toodi Kõveriku sõnul remonti paaripäevase vahega. Mõlemad ettevõtted on esitanud Vehole suurte tanklakettide tšekid, kuid Veho Eesti kvaliteedijuht Andrus Mäeots ei usu, et suur tanklakett selliseid petuskeeme kasutaks.

Tanklad soovivad kütteõli müüa

Ehkki keegi turuosalistest ei taha välja öelda ühegi tanklaketi nime, mis diisli ja raske kütteõli segu müüb, on Eesti Õliühingu juhil Toomas Saksal teada kurioosne lugu ettevõttega, kes oma tanklas raske kütteõli müümiseks lausa maksuametilt luba küsis.

„See on selline natuke kummaline lugu,“ sõnas rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla juhtumit kommenteerides. Ettevõte oli oma soovi põhjenduseks öelnud, et äkki kliendil saab ahjukütus otsa ja ta tuleb seda tanklasse kanistriga ostma. Kanistritäie kütteõliga aga seda kütmise eesmärgil kasutades kaugele ei jõua, ahjukütuse müük käib Uusküla sõnul hulgimahtudes. Näiteks kütusetakso alla 500 liitri kütteõli kohale ei toogi.

„Majanduslikus mõttes see investeering ei tasu ennast ära. Ei ole mõtet mõne kanistri pärast nädalas, või veel hullem kuus, investeerida eraldi mahutisse ja torudesse ja kõik nii edasi, see tundub nonsenss,“ selgitas Uusküla. Seetõttu paistab tema sõnul ikkagi sedamoodi, et ettevõte tahab müüa rasket kütteõli tanklas autodesse tankimiseks.

Kummalisel kombel ei ole aga seaduslikku alust keelata tanklal ahjukütust müüa, ettevõte peab lihtsalt tõendama, et see ei lähe auto paaki. „Kõlab jube kummaliselt,“ ütles Uusküla naerdes, „aga ei ole otsest sellist väga kindlat alust, millest lähtudes keelduda.“

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna talitusejuhataja Laura Soome sõnul on raske kütteõli müümise kohta pärinud lisainfot üks tanklakett ning uuritud on ka hulgimüügi, kasutusotstarbe ja selle maksustamise kohta.

Kütusetšekid tasub alles hoida

Küsimustele vastab Veho Eesti kvaliteedijuht Andrus Mäeots.

Mis juhtub autoga, kui tankida raske kütteõli ja diisli segu?

Tavaliselt läheb mootori vea märgutuli põlema, mootor on jõuetu, sureb üldse välja ja ei pruugi enam käivituda. Edasine uurimine annab täpsema ülevaate, kui palju kahju on nõuetele mittevastav kütus tekitanud.

Mida ma sellisel juhul tegema pean?

Auto toimetama remondipunkti, kus diagnoositakse olukorda ja koostatakse edasine tegevusplaan, ühest vastust ei ole.

Miks see segu nii ohtlik on?

Lihtsal põhjusel, et tehased ei ole arvestanud sellise kütusega mootorites. Kui on normeeritud kasutada diislikütust, siis peaks ka seda tegema. Tehas on arvestanud diislikütuse omadustega ja välja töötanud just diislikütuse omadusi silmas pidades keerukad ja väga väikeste tolerantsidega toitesüsteemid. Tänapäeva kõrgsurve otsesissepritsega diiselmootorite toitesüsteemid (rõhk võib tõusta isegi üle 2000 baari) on nõuetele mittevastavale kütusele ülitundlikud.

Millist remonti võib auto vajada ja kui kulukaks võib see minna? 

Vahel on väga raske diagnoosida ja aru saada, et tegemist on nõuetele mittevastava kütusega, ja see võib ilmsiks tulla alles mitmendal külastusel remondipunkti. Asi on nimelt selles, et remondipunktides puudub lihtne võimalus tuvastamaks, kas kütus on nõuetele vastav või mitte. Veakoodid, mida kuvatakse, viitavad komponentidele ja pärast komponendi vahetust võib tunduda, et auto sai korda. Vale kütuse kasutamisest tingitud mõju ei pruugi kohe avalduda. Peab võtma kütuseproovi ja saatma selle laborisse, see kõik võtab aega. Samas on olukordi, kus juba visuaalselt on nähtav nõuetele mittevastav kütus, kas sade paagi põhjas või kütusefiltris, kütuse kihistumine, kui see seisab läbipaistvas anumas jne. Osa filtreid on sellised, et nende sisu ei ole võimalik muidu näha, kui peab korpuse katki lõikama.

Kergemal juhul pääseb kütusesüsteemi läbipesust ja filtri vahetusest. Raskemal juhul tuleb kogu toitesüsteem koos seotud komponentidega (katalüsaator ja tahmafilter näiteks) vahetada. Ei ole ka välistatud, et kogu mootor vajab vahetust, sest valest kütusest tingitud vale põlemine on selle ära rikkunud.

Kas on mingigi võimalus, et need tööd lähevad garantii alla?

Paraku mitte, sest tegemist ei ole tehase praakdetailidega ja tehas ei saa vastutada selle eest, kui kasutaja tangib nõuetele mittevastavat kütust. Samamoodi, kui juht sõidab vastu posti, ka siis ei ole ju õigustatud garantiikorras remont, selleks on kindlustus.

Kas ma saan kuidagi ennetavalt kindlaks teha, et tegemist on ikka kvaliteetse kütusega?

Kõige kindlam on endale selgeks teha, millised on diislikütusele esitatavad nõuded, ja enne tankimist tanklast küsida tangitava kütuse sertifikaati. Igal tanklal peab see olema ette näidata. Lisaks on võimalik sertifikaatidel esitatud andmete põhjal valida teadlikumalt tanklat, sest standardid reguleerivad erinevate väärtuste puhul nn miinimumnõudeid, millele peab mootorikütus vastama. Nii tekibki võrdlusmoment tanklate vahel, et üks tankla müüb napilt nõuetele vastavat mootorikütust, teine aga suurema varuga ehk siis kvaliteetsemat. Kuna hinnavahed ei ole tanklate vahel väga suured , tasuks eelistada sama raha eest rohkem kvaliteeti.

Teisalt, kui olete enne tankimist teinud juba teadliku valiku, küsides sertifikaati, siis on ka hiljem, kui peaks esinema mootorikütuse tõttu tehnilisi probleeme, lihtsam tanklaga asju ajada, et võimalikud remondikulud katta. Kõik tankimise tšekid on mõistlik alles hoida, see tõendab kellaajalise täpsusega, millal ja mida tangiti, lisaks on jaamades kaamerad, mis omakorda tõendavad, et seal reaalselt ka tangiti.

Skeem sündis valitsuse heakskiidul

Äripäev kirjutas juba mullu sügisel, et kütuseärimehed on võtnud kasutusele uued nipid maksudest kõrvalehiilimiseks.

Loo juured ulatuvad 2014. aasta varakevadesse, kui sotsid ja reformikad pidasid koalitsioonikõnelusi. Reformierakonna senine partner IRL oli just kõrvale lükatud ning peaministri kohta mängiti Taavi Rõivasele. Loomulikult oli läbirääkimistel kohal ka Reformierakonna hall kardinal Rain Rosimannus.

Vilunult sündis valitsusliidu kõnelustel kokkulepe, et reformi ja sotside koalitsioon võtab vastu vedelkütuse erimärgistamisega seonduvad seadusemuudatused. Uus valitsus saatiski sama aasta suve hakul riigikogule alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatused. Seaduseelnõu võeti vaatamata tollase opositsiooni – IRLi ja Keskerakonna – jõulisele kisale kiiresti vastu ning see hakkas kehtima selle aasta alguses. Opositsioon rõhus toona asjaolule, et tuhandete kütteõliga kütvate kodude jaoks muutub küte edaspidi väga kalliks. Hinnatõusuks prognoositi ligi 40 protsenti.

Muudatuste tulemusel lõpetati kerge kütteõli (nn punane kütus) erimärgistamine ning selle aktsiis tõusis võrdseks diislikütuse aktsiisiga. Samuti keelati eriotstarbelise diislikütuse (nn sinine kütus) kasutamine reisijate ja kaupade raudteeveol, Eesti vetes toimuvas laevaliikluses, kütmiseks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks.

Reformierakonna ja sotside valitsuskoalitsiooni seadusemuudatuste peamine mõte oli kasvatada eelarvetulusid, suurendades aktsiisimäärasid maksuerisuste vähendamise abil. Kuid praeguseks on selgunud, et seadusemuudatus avas nutikatele kütuseärimeestele hoopis uue ukse miljonite eurode teenimiseks. Rõivase esimese valitsuse seadusemuudatustega pandi alus ärile, mille marginaalid ulatuvad kümne ja rohkemagi sendini liitri kohta.

Üheks, kes püüdis tekkinud võimalusest kasu lõigata, oli tollaste koalitsioonikõneluste mõjukaim läbirääkija Rosimannus. Nimelt oli kõnealuse skeemi kasutajatest üks suuremaid ja avalikkuse jaoks tuntumate nimedega äriseltskond, mis koosneb Arco Vara endisest suuromanikust Richard Tomingast ja tema kompanjonidest Kristjan Oleist ning Sven Viidasest. Küll ei ajanud nad koos raske kütteõli tootmise äri, vaid nende huvid ristusid emulsioonkütuse turustamisel, kus Rosimannuse firma pakkus tootele juurde põlemist soodustavaid ning heitmeid vähendavaid kütuselisandeid. Praeguseks on Rosimannuse ja nimetatud äriseltskonna koostöö kütusealal katkenud.