Jaga lugu:

Asutused rikuvad massiliselt hankereegleid

Büroo Varul vandeadvokaat Kristina Laarmaa sõnul ei saa rikkumistes süüdistada vaid hankijaid, sest probleem on ka seaduste ebamäärasuses.  Foto: Andres Haabu

Suur osa riigiasutustest väldib hanke korraldamist sellega, et jagab ühe suure ostu mitmeks väikeseks, kuigi nii on keelatud teha.

Rahandusministeeriumi mullu tehtud järelevalve näitas, et 77% ehk 13 asutusest 10 jättis kaks aastat tagasi lihthanke või hankemenetluse tegemata. Aasta enne seda oli rikkujaid lausa üle 80%. Üks, keda ministeerium manitseb, on Maaülikool. Viimane näeb olukorda täiesti teise nurga alt.

„Rahandusministeerium lööb summad kokku - mis siis, et asjad on läinud eri instituutidesse erinevatel eesmärkidel. Ülikool ei taha seadust rikkuda, aga on väga keeruline kontrollida, kes mida tellib,“ kirjeldas ülikooli riigihangete talituse juht Kärt Kirsimägi olukorda hankija pilgu läbi.

Kas riik võiks midagi muuta? „Hinnata saaks asju mõistlikumalt. Praegu käib see robustselt. Võetakse eelarvemaht, liidetakse kokku ühele või teisele ettevõtjale makstud summad ja põhimõtteliselt see ongi üks hange,“ ütles ta.

Läinudaastane tulemus peaks Varuli büroo vandeadvokaadi ja riigihangete eksperdi Kristina Laarmaa sõnul seadusandja silmad avama. Laarmaa leiab, et rikkumiste põhjus ei saa olla ainult hankijate hooletus, vaid ka riigihankereeglite liigne jäikus ja ebamäärasus.

Kui ministeerium avastas Maaülikooli vead, soovitas ta alustada distsiplinaarmenetlust, kuid seda ei tehtud. „Menetlust saaks algatada hanketalituse töötajate tegevuse üle. Samas raha kasutamine toimub meil nii, et talituses ei ole sellist ülevaadet. Keegi ei kooskõlasta oma rahakasutamist. See on suure asutuse tööloogika - ei saa kontrollida kõiki tehinguid,“ rääkis Kirsimägi. „Inimesed on eksinud, aga püüame tõsta teadlikkust.“

Silmiavav number

Kui aastaga vähenesid tuntavalt rikkumised maksuvõlgade kontrollimisel, aruannete esinemisel ja oli rohkem e-hangete korraldajaid, siis hankemenetluse tegematajätmised ja hanke osadeks jaotamine eriti ei kukkunud.

Kontrollaktidest on näha, et näiteks eksis mitmeid kordi Ida-Tallinna keskhaigla. Ministeeriumi hinnangul ei järgi haigla riigihangete seadust rahuldaval tasemel. Haigla tegi vigu, mis olid näiteks seotud hanke ebaseadusliku osadeks jaotamise, menetluse või lihthanke korraldamata jätmise, maksuvõlgade kontrollimise ja vastuoludega hanke alusdokumentides, samuti erines lepingusisu algsetest tingimustest.

Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnajuhataja asetäitja Kati Orgmets Hankeid jagatakse osadeks, sest hankijad sageli ei tea, et samaliigiliste asjade tellimiseks võib küll korraldada mitu erinevat hanget, aga menetlusliiki valides peab hangete summeeritud maksumust arvestama.  Foto: Andres Haabu

Kristina Laarmaa

büroo Varul vandeadvokaat

Hanke õigusvastane osadeks jaotamine tekib sageli seadusesätete ebaselgusest.

Kas näiteks lasteaia hoone ehitustööde hankes on funktsionaalselt koostoimivaks tööks ka juuresoleva mänguväljaku rajamine? Kas laboritarvikute soetamisel tuleks summeerida kõikide erinevate laboritööks vajalike esemete maksumus või käib grupeerimine muul moel (näiteks pipetid eraldi)? Peale selle on suurtel, mitme üksusega hankijatel raske omada jooksvat ülevaadet, milline on väiksemate soetuste kogumaksumus.

See suure praktilise tähtsusega probleem ei ole lahendust leidnud ka uues riigihangete seaduse eelnõus, mida riigikogu menetleb.

Lahendus võib olla siseriiklike hanke piirmäärade tuntavam tõstmine. Eelnõuga on juba lihthanke piirmäära tõstetud 20 000 euroni ja siseriiklikku piirmäära 60 000 euroni (ehitustööde osas 300 000 euroni), kuid suures plaanis ei muuda see oluliselt midagi, sest rahvusvahelised piirmäärad on asjade ja teenuste ostmiseks tüüpiliselt 134 000 eurot ja ehitustöödel 5,1 miljonit eurot.

Selle taustal tunduvad isegi eelnõus tõstetud lihthanke ja siseriiklikud piirmäärad põhjendamatult ranged, eriti kui arvestada hanke läbiviimise keskmisi kulusid.

Ministeeriumi arvates oli vigade taga liiga suur töökoormus, hanketeenistus polnud tehingutega kursis ja ei veendutud, kas reeglitest peetakse kinni ning enne tehingute eest tasumist ei tehtud kontrolli. Haiglalt ei õnnestunud reedel kommentaari saada.

Maa-ameti jurist Egle Toomjõe märkis, et hankereeglite järgimise keerukus või lihtsus sõltub sellest, milliseid nendest silmas pidada. Näiteks on hankelepingu muutmise reeglistik väga jäik, kuid paratamatult võib tekkida vajadus lepinguid muuta, murekohaks on just pikaajalised ja IT-valdkonna lepingud.

Ministeerium tuvastas ka ASis Eesti Teed riigihanke osadeks jagamisel rikkumisi, aga kuna sellega ei tekkinud kahju, ei alustanud nad väärteomenetlust, vaid piirdusid suulise hoiatusega. Siiani ongi ministeerium hankijaid leebelt manitsenud ja õpetanud, kuid tegelikult tohib alates eelmisest aastast hanke või menetluse mittetegemist väärteona karistada.

Piirist üle

Eesti Teedele on kohalikke materjale ostes kõige rohkem probleeme tekitanud rahvusvahelise hanke piirmäärade ületamine. Firma juhatuse esimees Andres Agukas rääkis, et audiitori meelest oleksid nad pidanud asfaltbetooni ostma ühe hankega, aga Eesti Teed käitus teisiti ja seda oma põhjustel.

Ettevõte arvestas näiteks pikkade vahemaadega ja et eri piirkondades on erinevad tootjad. „Üheks hankeks koondatud hanke oleks pidanud nii või teisiti hanke sees osadeks jaotama,“ nentis Agukas. „Kõik osapooled saavad aru, et kuuma asfaltbetooni ei ole võimalik eksportida suurte vahemaade tagant.“

Kärt Kirsimäe arvates taipasid hankijad alles hiljuti, et nemad ja ministeerium näevad erinevalt, millised ostud tuleb kokku lüüa. „Seni lähtusime, et iga üksik reis on reis. Kui täna reisin Riiga ja homme Washingtoni, siis kas see on ühe eesmärgi saavutamiseks või ei? Ülikool ei teadnud, mida peab kokku liitma,“ ütles Kirsimägi.

Kirsimäe rõhutas veel ühte muret. Kui varem võisid teadurid kemikaale tellida otse tootjalt, näiteks Saksamaalt, siis enam ei ole see lubatud. „Saksa tootja ei tule meie riigihankele pakkumist esitama, nende jaoks oleme liiga väikesed tegijad,“ lisas Kirsimäe.

Vahendajatelt tellimine on aga kulukam, peale selle tekib veidraid olukordi. „Meil on 20 raamlepingu partnerit, kellest viis võttis kätte ja esitas sama kemikaali ja koguse kohta ainsale tootjale maailmas päringuid. Suutsime tootja tigedaks ajada. Lõppkokkuvõttes koormame väga kaugele välja,“ rääkis Kirsimäe. „Mõnel juhul on ülereguleerimine. Meil ei ole ju võimalik tellida aastast kemikaalimahtu ette. Me ei tea, millal mida vaja on ja kemikaalid ei seisa nii kaua. Saan aru, et hoolas hankija peab planeerima, aga alati ei ole see võimalik.“

Rahandusministeerium kontrollis eelmisel aastal plaaniliselt EASi, keskkonnaagentuuri, Narva linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ametit, Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli, Tallinna kommunaalametit, ASi Eesti Teed, Maaülikooli, Järvamaa kutsehariduskeskust, maa-ametit, Narva linna arenduse ja ökonoomika ametit, Järve Biopuhastust, välisministeeriumi ja Ida-Tallinna keskhaiglat.

Ministeerium vaatas läbi 632 riigihanget, mida asutused 2014. aastal tegid.

Sagedased rikkumised:

1. 77% hankijatest ei korraldanud lihthanget ja/või hankemenetlust

2. 69% jaotas seadusevastaselt riigihanke osadeks

3. 54% ei teinud piisavalt ehk vähemalt 50% ulatuses e-hankeid

4. 46% ei järginud maksuvõlgasid kontrollides seadust

5. 46% ei esitanud riigihanke aruannet ja/või aruande lisa õigeks ajaks

Muudatus süsteemis

Pärast ministeeriumi kriitilist hinnangut läks maaülikool üle raamlepingutele. „Liidame aastase reisimahu kokku. Vajadusel sõlmitakse raamlepingu alusel hankeleping,“ kirjeldas Kirsimägi, tõdedes, et see on elu keerulisemaks ajanud. „Teadurid on üsna kurjad. On ju teada, et igasugune riigihange teeb teenuse või asja vähemalt 20 protsenti kallimaks. Ka bürokraatiat on juurde tulnud, aga põhiprobleem on, et kallim on.“

Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnajuhataja asetäitja Kati Orgmets vaidleb vastu.

„Säästlikkus ei saa olla eesmärk omaette,“ ütles ta, märkides, et hanke korraldamine tagab konkurentsi ja läbipaistvuse.

Hankeid jagatakse osadeks, sest hankijad sageli ei tea, et samaliigiliste asjade, teenuste ja ehitustööde tellimiseks võib küll korraldada mitu erinevat hanget, aga menetlusliiki valides tuleb erinevate hangete summeeritud maksumust arvestada. „Samuti mängib rolli asutusesisene kommunikatsioon, et üks käsi teaks, mida teine käsi parasjagu teeb,“ sõnas Orgmets.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum