Putin võõrustab Peterburi majandusfoorumit

Euroopa Komisjoni presidendil Jean-Claude Junckeril on kohtumine Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kinnitas Kremli välisnõunik Juri Ušakov.

Rohkem on seekord kohal ka lääne firmade juhte. Kui Krimmi annekteerimise järel soovitasid lääneriikide valitsused üsna tungivas vormis oma tippjuhtidel üritusel mitte osaleda, siis seekord on taolised soovitused palju leebemas vormis, kirjutas majandusleht Vedomosti viitega Ameerika kaubanduskoja juhile Venemaal. Foorumil osaleb ligi 500 välisfirmat 60 riigist ning Venemaa firmasid osaleb ligi 600. Võrdluseks, mullu oli välisfirmasid 319 ja Vene firmasid 486.

Foorumile saabub teiste seas Itaalia peaminister Matteo Renzi, et arutada Venemaa presidendi Vladimir Putiniga olukorda Süürias ja Liibüas ning energiaga seotud küsimusi. Putinil on kohtumine ka Prantsusmaa endise presidendi Nicolas Sarkozy ning ÜRO peasekretäri Ban Ki-Mooniga.

Putini ja Jean-Claude Junckeri kohtumisel on kavas arutada Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid, ELi riikide vahele kiilu ajanud Nord Stream 2 torujuhtme rajamist Läänemere alla, olukorda Süürias ja Ukrainas ning võib-olla ka Euroopa Liidu ja Putini eestvedamisel loodud Euraasia Liidu suhete tihendamist.

„Sanktsioonide tühistamise teemat me ise üles võtta ei kavatse,“ ütles Ušakov agentuuri Bloomberg vahendusel. „Meie neid sanktsioone ei kehtestanud ja me ei hakka vastutulelikkust paluma, kui meie partnerid selleks valmis ei ole. Kui nad ükskord selleks valmis on, siis tervitame seda ja oleme valmis omaltpoolt vastusanktsioone tühistama.“

Euroopa Komisjoni presidendi visiit toimub ajal, mil liikmesriigid otsustavad ilmselt Venemaa vastaseid sanktsioone pikendada. Eesti on üks neid liikmesriike, mis on väljendanud kahtlust, kas taoline visiit sanktsioonide kehtimise ajal ikka vajalik on.

Putin kohtub Peterburis ka mitme lääne suurfirma juhiga. Näiteks kütusefirma Shell juhi Ben van Beurdeniga – Shell ja Gazprom plaanivad Peterburis allkirjastada Balti LNG-kokkuleppe. Lisaks on kohtumine BP, Siemensi, Exxoni ja Caterpillari tippjuhtidega.

Samuti kohtub president Putin USA, Suurbritannia, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraatide ja teiste riikide fondijuhtide ja investoritega, kokku 18 riigist, kelle hallata on varasid rohkem kui 10 triljoni dollari väärtuses. Hulk uusi fondijuhte on Aasiast ja Vaikse Ookeani regioonist.

Nagu kirjutas ajaleht Vedomosti, ei oota välisinvestorid presidendilt niivõrd uusi lubadusi makromajanduse stabiliseerimiseks kui majanduse arenguplaani ja omandiõiguse paremat kaitset.

Venemaa omakorda püüab välisinvestoreid riiki tuua ja eelarvesse raha saada ka riigifirmade erastamise kaudu. Üks atraktiivsemaid ettevõtteid nimekirjas on maailma suurim teemandikaevandaja Alrosa, millest valitsusele kuulub 44%. Osaluse väärtus on üle 860 miljoni dollari, vahendas agentuur Bloomberg. Esimeses kvartalis sai Alrosa 750 miljonit dollarit kasumit ning firma aktsia on tänavu ligi 25% kerkinud. Majandusminister Aleksei Uljukajevi sõnul on Alrosa hea kandidaat, et esimeste seas müüki minna.

Muudest ettevõtetest on erastamisnimekirjas teiste seas Bashneft, kus riik plaanib ära müüa oma kontrollosaluse, ning VTB pank, mille suhtes lääneriigid on Ukraina sündmuste tõttu sanktsioonid kehtestanud. Sanktsioonidest johtuv ebakindlus hoidis osa lääne investoreid eemal ka siis, kui Venemaa möödunud kuul Krimmi annekteerimise järel esimest korda taas kapitaliturgudelt raha laenas.

Venemaa majandusele prognoositakse tänavu 1% suurust SKP langust. Eelarve puudujääk on 3,2% SKPst. Arvatust aeglasem inflatsioon võimaldas Venemaa keskpangal aga eelmisel nädalal viimase aasta jooksul esimest korda baasintressimäärasid kärpida.