Jaga lugu:

Kompostitootjad on range kontrolli all

Et prügi ei jääks prügilasse vedelema, aitab jäätmekäitlejate mõtted ellu viia jäätmete taaskasutusklaster.  Foto: Julia-Maria Linna

Jäätmekäitlust on seostatud eelkõige vajadusega keskkonda kaitsta, ent käitlejate teadvuses on toimunud oluline muutus – jäätmeid vaadatakse pigem kui ressurssi.

Jäätmekäitlejate mõtted aitab ellu viia jäätmete taaskasutusklaster, mille eesmärgid on suurendada ettevõtete lisandväärtust ning uute toodete-teenuste ja ekspordikäivet - juhul kui jäätmetest toodetud kaupu suudetakse müüa. Lisaks on eesmärk edendada koostööd ettevõtete vahel ning ka teadusasutustega, kirjutab 16. juuni Äripäev tööstuse rubriigis.

Üks orgaaniliste jäätmete kasutamise lihtsamaid võimalusi on nendest komposti valmistamine. See on paljudele aiapidajatele tuttav tegevus, ent komposti tööstuslikust tootmisest on saanud Eestis hea näide teadusasutuste ja ettevõtete koostööst, rääkis EJKL jäätmepäeval Eesti Maaülikooli jäätmekäitluse professor Mait Kriipsalu ettekandes "Edu võti – ettevõtjate ja teadusasutuste koostöö".

Komposti küll toodeti, aga selle omadusi ei tuntud. Nii alustati maaülikoolis selle omadusi puudutavaid uuringuid, mille järel töötati koostöös keskkonnaministeeriumiga välja biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded. 

2013. aastal võeti vastu määrus biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuete kohta, mis esitas kompostitootjatele kindlad kvaliteedikriteeriumid. Määruse töötas välja keskkonnaministeerium ja selle täitmist kontrollib SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus. Teisisõnu, kui jäätmejaamad soovivad edaspidigi neile toodud prügist komposti toota, siis on selleks vaja sertifitseerimiskeskusest luba, mis kinnitab, et kompostimise protseduur ja lõpptoode vastab nõuetele. 

Euroopa Liidu eesmärkide kohaselt tuleb 2020. aastaks:

olmejäätmetes sisalduvast klaasist, paberist, metallist ja plastist kasutusele võtta 50%

ehitus- ja lammutusprahist tuleb taaskasutada 70%

biolagunevate jäätmete prügilatesse ladestamine on piiratud alates 16. juulist 2010.

Sertifikaadi puudumisel sobib ka keskkonnakompleksluba

Sertifitseerimiskeskuse juhatja Allan Pohlaku sõnul tehakse ohutus- ja kvaliteedinäitajate hindamiseks vajalikud katsed ja mõõtmised akrediteeritud laboris, järgides standardeid või muid usaldusväärseid analüüsimeetodeid. Sertifikaadi saanud tootjat kontrollitakse kord aastas, kui ilmnevad probleemid, võib kontrollide arvu suurendada. Kvaliteedimõõtmised korraldatakse arvestusega, et iga kompostipartii saaks kontrollitud, komposti tootja peab seejuures ise tagama, et kompost, mis ei vasta määruses nimetatud ohutus- ja kvaliteedinõuetele, ei jõuaks turule.

"Kui tootmiskorralduses või lõpptootes ilmnevad puudused, peab komposti tootja need määratud tähtajaks kõrvaldama. Kui ka siis ilmnevad probleemid, tunnistab sertifitseerimisasutus sertifikaadi lihtsalt kehtetuks,” märkis Pohlak.

ASile Väätsa Prügila on juhatuse liikme Aivar Lõhmuse sõnul juba väljastatud sertifikaat, mis tõestab ettevõtte poolt komposti saamiseks kasutatava tehnoloogia ja lõpptoote sobivust kehtestatud nõuetele. Sellele eelnes mitmeaastane koostöö nii Eesti Jäätmekäitlejate Liidu kui ka maaülikooliga. Lubade saamiseks tehti koostööd keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti ning veterinaar- ja toiduametiga. 

ASi Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus juhatuse liikme Kertu Tiitso sõnul on nende ettevõte taotluse esitanud, ent sel pole veel kinnitust. Seniks reguleerib komposti tootmist keskkonnakompleksluba, mis suunab biolagunevad jäätmed taaskasutusse. "Meie komposti kvaliteeti kontrollib lisaks ka veterinaar- ja toiduamet, mille nõudmisel tellime laboritest komposti analüüse. Lõplik taaskasutus tähendab seda, et toodetud komposti on lubatud müüa. Kogu info komposti kohta, sealhulgas analüüsid, on avaldatud meie ettevõtte veebilehel,” märkis Tiitso. 

Müüdavat komposti valmistatakse köögi- ja aiatoodedest

Kompostimiseks nimetatakse mis tahes orgaaniliste ainete peamiselt aeroobset lagundamist mikroobide, seente ja muude mullaasukate kaasabil eesmärgiga need muuta huumusetaoliseks aineks.

Ehkki komposti saab teha mis tahes orgaanilisest lähtematerjalist, siis jäätmekäitluses lähtutakse sellest, mis on kirjas jäätmeseaduses ja määruses „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded”.

Komposti on võimalik teha ainult sorteeritud jäätmetest, see ei tohi sisaldada raskmetalle, umbrohtu ega võõriseid.

Köögijäätmeid peab vähemalt tund aega kuumutama minimaalselt 70 kraadi juures, et hävitada haigusttekitavad bakterid.

Orgaaniline aine laguneb looduses ära varem või hiljem. Sellest aga ei piisa. Kui me räägime kompostist, siis on oluline, et seda valmistataks reeglite järgi, mis välistaks ohu inimestele ja loodusele.

Komposti teaduslikes uuringutes vaadatakse esmajärjekorras üle komposti koostis ja see, kuidas kompost taimedele mõjub.

Kui valmiskomposti keemilised omadused ei vasta määruses toodule, siis selline toode sertifitseerimist ei läbi ning seda müüa ei tohi. Õppetund tootjale seisneb siis selles, et üle tuleb vaadata komposti lähteained ning parandada vead tehnoloogias.

Lähiajal näeme kindlasti üha rohkem toidujäätmete lahus kogumist ja kompostimist. Toidujäätmetes leiduvate taimetoitainete mulda tagasi viimine on Euroopa Liidu üks prioriteete.

Allikas: Mait Kriipsalu, Eesti Maaülikooli jäätmekäitluse professor

Tooraine peab olema sorditud

Eesti Maaülikooli jäätmekäitluse professori Mait Kriipsalu sõnul kontrollib määrus eeskätt seda, et kompostis ei oleks raskmetalle, umbrohtu ega võõriseid, ühtlasi tuleb ära näidata taimetoitainete hulk. Sellega tegelevadki laboriuuringud. "Puhtasse komposti midagi istutada ei ole soovitav, sest see on kange. Sestap tuleks müüjatel märkida pakendile ka laotusnorm. Jäätmetest valmistatud kompost jääb ka peale valmimist kandma jäätmekoodi, seega tohib seda üle anda vaid jäätmeloa alusel. Sertifitseerimine annabki tarbijale kindlustunde, et nii tootmine kui ka kompost ise on erapooletu osapoole poolt üle vaadatud ning kasutamiseks ohutu,” rääkis Kriipsalu.

Lõhmuse sõnul saab kliendile müüdava komposti jagada köögi- ja aiatoodedest saadud kompostiks. Väätsa Prügila lähtub oma tegevuses nii kompostimistehnoloogiast kui ka kehtestatud sortimis- ja kompostimismäärusest, samuti järgitakse veterinaar- ja toiduameti kehtestatud nõudeid kolmanda kategooria loomsetele jäätmetele. Aeroobse kompostimise ja sõelumise tulemusena saadakse toode, mis vastab keskkonnaministri määrusele. "Meie põhiklient on väikeaiapidaja, samuti haljastusettevõtted,” märkis Lõhmus.

Kriipsalu sõnul näevad normid ette, et komposti tohib teha vaid määruse lisas nimetatud ning lahus kogutud jäätmetest. Sortimata jäätmetest komposti teha ei saa. "Ehkki ka sõnnikust saab head komposti, ei kuulu sõnnik jäätmeseaduse reguleerimisalasse ning sõnnikukomposti sertifitseerida ei saa. Reoveesete küll kuulub jäätmeseaduse reguleerimisalasse, kuid seda ei ole nimetatud määruse lisas, mistõttu settekomposti ei saa samuti sertifitseerida. Levinuim lähtematerjal on niisiis toidu- ja haljastusjäätmed,” rääkis Kriipsalu.

Toote valmimist tuleb seirata ja dokumenteerida. Üks tähtsamatest parameetritest on temperatuur – kompostihunnik soojeneb nii, et temperatuur tõuseb 70 kraadini. Seda on vaja, et häviksid umbrohuseemned ja tõvestavad mikroorganismid. Komposti valmistav ettevõte peab tõendama, et temperatuur on teatud aja kestel olnud just nii kõrge. Ka koduaias või lihtsalt hunnikus seistes laguneb orgaanika, aga temperatuur ei pruugi tõusta ning pahalased hävida. 

Komposti sertifitseerimine:

Komposti tootmise protseduure ja lõpptoote kvaliteeti kontrollib SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus.

Sertifikaadi puudumisel sobib ka keskkonnakompleksluba toimingukoodiga R3o, mis lubab biolagunevad jäätmed taaskasutusse suunata.

Toote valmimist tuleb seirata ja dokumenteerida.

Lõpptoote puhul tuleks ära näidata taimetoitainete hulk (selle teeb kindlaks labor) ja laotusnorm.

Lisaks temperatuurile vaadatakse üle toimingud kompostiplatsil. "Ei ole mõeldav, et seal tehakse vigu, näiteks et valmiskomposti hulka satuks värskeid jäätmeid. Sellise ülevaatuse mõte on veenduda, et majapidamine on korras,” lisas Kriipsalu.

Taaskasutuskohustus karmistub

Kui praegu lasub kõikidel jäätmekäitlusettevõtetel kohustus taaskasutatavad materjalid võimalikult suures osas sorteerida ja suunata need taaskasutusse, siis otsustas Euroopa Liit alates 2020. aastast regulatsioone veelgi karmistada.

Nimelt kirjutati 2014. aastal jäätmeseadusesse sisse numbrid, mille kohaselt tuleb olmejäätmetes sisalduvast klaasist, paberist, metallist ja plastist kasutusele võtta 50% ja ehitus- ning lammutusprahist tuleb taaskasutusse suunata 70%. 

ASil Väätsa Prügila on juhatuse liikme Aivar Lõhmuse sõnul erinevate jäätmeliikide puhul taaskasutuse protsent erinev. Väätsa prügilas taaskasutatakse segaolmejäätmetest energeetiliselt 90-95% sissetulevast voost, ehituslammutusjäätmete puhul sõltub taaskasutus jäätmete kvaliteedist. Liigiti üle antav puit ja betoonipõhine jääde leiab oma tee taaskasutusse praktiliselt kogumahus, tavaline ehituspraht ladestatakse ning pakendijäätmed ja probleemtooted esmalt sorditakse. 

Normid tähendavad, et sisse tuleks seada liigiti kogumise süsteem. "Oleme püüdnud välja arendada erinevate jäätmete liigiti kogumise. Samuti soovitame klientidel jäätmed üle anda sorteerituna, eelkõige kehtib see soovitus ehitusettevõtetele,” rääkis Lõhmus.

Liigiti kogutud jäätmete üleandmine on Väätsa prügilas kliendile oluliselt odavam kui sorteerimata jäätmete ladestamine. Segaolmejäätmeid Lõhmuse sõnul tänases teadmises siiski sortima ei hakata, biolagunevate jäätmete ladestamise keeldu täidetakse vastavast kuupäevast alates.

ASi Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus juhatuse liikme Kertu Tiitso sõnul eeldab ELi seatud sihtarvude täitmine jäätmevaldajatelt eelkõige käitumisharjumuste muutumist. Täpsemalt öeldes prügi liigiti kogumist ning üleandmise võimaluste loomist tekkekohal.

"Kõik jäätmekäitlusettevõtted eristavad juba praegu võimalikult suures osas taaskasutatavad materjalid ja suunavad need taaskasutusse. Ka meie ettevõte investeerib oma tehnoloogiasse ja inimestesse igal aastal, et suurendada efektiivsust ja jäätmete taaskasutust, olenemata ELi nõuetest,” märkis Tiitso.

Kuigi komposti tootmine on Tiitso hinnangul jäätmejaamadele kulukas protsess, on müügist saadav tulu marginaalne. Näiteks Tallinna Jäätmete Taaskasutuses on komposti hinnaks ilma käibemaksuta neli eurot tonn, mis moodustab kogutuludest tühise osa.  

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas