Alates tänasest on brittidel taas naispeaminister.
Theresa Mayst saab seega Suurbritannia teine naispeaminister. May võtab üle David Cameroni positsiooni ning on Margaret Thatcheri järel teine konservatiivist naispeaminister. Alates 2010. aastast töötas May Suurbritannia siseministrina.
May on öelnud, et ta oleks niikuinii peaministri positsioonile tahtnud kandideerida ning on kinnitanud, et ta oli nõus kannatlikult 2018. aastani ootama, kui Cameroni volitused oleksid ametlikult lõppenud.
Tahtis Thatcherit edestada
Soov saada peaministriks ei tekkinud Mayl üleöö, naise sõprade hinnangul on 59aastane poliitik seda ametit jahtinud juba aastaid: õigupoolest soovinud ta kunagi olla suisa esimene Suurbritannia naispeaminister. Pat Frankland, tema sõber ülikooli päevilt, lausus viie aasta eest BBC Radio 4 antud intervjuus: “Ma mäletan väga hästi seda aega, millal ta tahtis saada esimeseks naispeaministriks ning oli üsna ärritunud, kui Thatcher selle ametikoha sai.”
Nüüd, aastaid hiljem väidab May, et kuigi tema unistus on olla Suurbritannia peaminister, saab Margaret Thatchereid olla siiski ainult üks. “Ma pole loomult selline, kellel on vaja mingit eeskuju. Vahet pole, mis tööd ma teen, ma annan endast alati maksimumi. Ma suunan oma töösse kogu oma energia ning teen kõike nii hästi, kui vähegi oskan,” on May öelnud.
May on hariduselt geograaf ning on õppinud Oxfordi Ülikoolis. Juba siis, noore tudengina, oli ta üpris veendunud, et tema tulevik on poliitikas. Sarnaselt paljude teiste tudengitega jooksid temagi puhul kokku õpingud ning poliitiline tegevus.
Pärast ülikooli lõppu töötas ta mõne aja Inglise Pangas, tema poliitilise karjääri alguseks peetakse 1986. aastat, kui ta valiti Londoni linna nõunikuks.
Vaikne euroskeptik
Theresa May on Briti meedias aastate vältel kajastust leidnud kui pigem euroskeptiline poliitik, kes eelistab ka migratsiooniküsimustes olla konservatiivne. May on väitnud, et sisserändajate arv peaks Suurbritanniasse olema väiksem, kuna liiga kiire immigratsioon ei lase ühiskonnal kohanduda ning see omakorda takistab sidusa ühiskonna arengut.
Mis puudutab referendumit, siis jäi May pigem tagasihoidlikuks ning alles hiljem teatas, et ta kuulub siiski Brexiti vastaste leeri. Lisaks on ta öelnud, et Brexit on tõsiasi ning Suurbritannia peaministri ülesanne on välja kaubelda brittidele kõige kasulikum diil.
May on end kirjeldanud kui tagasihoidlikku poliitikut, kes ei käi teiste parlamendisaadikutega baaris õlut joomas ning eelistab meediakärast hoiduda.
Tema tagasihoidlikkuse taustal tunduvad eriti kontrastsed May julged väljaütlemised. 2002. aastal ütles May, et valijad näevad konservatiivide erakonda “vastiku parteina”. 2014. aastal nahutas May politseiametnikke, kellel soovitas ajaga kaasas käia ja probleemidega tegelema hakata.
- Viimase nelja aasta valik Theresa May kostüümidest, millest Briti meedia on palju kirjutanud. Foto: EPA
Armastab kingi
Poliitilistes ringkondades on May lisaks oma karmikäelisusele ja meelekindlusele tuntud ka suure kingaarmastuse poolest: tema jalavarjud on edevad ning püüavad alati vaatajate pilku. Selle sajandi algusaastatel jäi ta telekaamerate ette leopardimustriliste kingadega ning see tekitas Briti meedias omajagu furoori. Veidi pärast seda olevat ta öelnud, et kui ta peaks võtma üksikule saarele kaasa ühe luksusasja, oleks see ajakirja Vogue tellimus.
“Mulle meeldivad kingad ja mulle meeldivad riided,” on May tunnistanud ning väitnud, et ei mõista, miks arvatakse, et moelembus ning edukas karjäär ei või kokku käia.
Sarnaselt paljude avaliku elu tegelastega hoiab Theresa May oma eraelu avalikkuse eest varjus ning seda meediaga arutada ei soovi. Küll aga on teada, et May on alates 1980. aastast abielus pankur Philip Mayga. Naine on kirjeldanud oma abikaasat kui väga toetavat inimest, kes seisab alati tema kõrval. Paaril lapsi ei ole.
Oma hobidena on May märkinud jalutamise ja kokanduse. BBC teatel on tulevasel peaministril kodus sadakond kokaraamatut.
Seotud lood
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.