Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Surmanuhtlus jätaks Türgi lõplikult ELi ukse taha
Türgi tahab riigipöördekatsel osalejate suhtes uuesti sisse viia surmanuhtluse.Foto: epa
Riik, kus kehtib surmanuhtlus, ei saa kuuluda Euroopa Liitu, vahendas Reuters täna ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat Federica Mogherinit.
Türgi peaminister Binali Yildirim ütles laupäeval, et võimupartei saadikud otsustasid esitada parlamendile ülevaatamiseks dokumendi, millega riigis taastataks karistuse kõrgeim määr riigipöördekatses osalenute suhtes.
Sellele teatele reageeriti väga teravalt Euroopa Liidus. Näiteks Saksamaa kantsleri pressisekretär Steffen Seibert ütles Bildile, et Türgi ELi astumise küsimus pannakse sel juhul automaatselt lukku. „Saksamaa ja ELi positsioon on ühene: meile on kategooriliselt vastuvõetamatu kõrgeima karistusmäära sisseviimine.“
USA välisminister John Kerry kutsus Türgi valitsust järgima demokraatia põhimõtteid. Kerry avaldas muret Türgis jätkuvate arestide ja tuhandete kinnipeetud ametnike pärast ning et valitsus kaalub surmanuhtluse sisseviimist. Kerry sõnul seavad sellised arengud kahtluse alla demokraatia põhimõtted, mis omakorda seab küsimärgi alla Türgi liikmelisuse NATOs, vahendas Washington Post.
Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjorn Jagland väljendas sarnast mõtet: Ühelgi Euroopa Nõukogu liikmesriigil ei ole õigust rakendada surmanuhtlust. See nõue on sisse viidud organisatsiooni põhikirja, märkis Jagland. Ta rõhutas veel, et Ankara on ratifitseerinud ENi kaks protokolli, mille järgi pole riigis surmanuhtluse kehtestamine mingitel tingimustel võimalik.
Reede, 15. juuli õhtul üritas rühm sõjaväelasi haarata Türgis võimu. Pealinnas Ankaras ja riigi suurimas linnas Istanbulis tulistati, olid plahvatused ning tänavatel veeres rasketehnika. Valitsusel õnnestus mäss maha suruda.
Türgi siseministeeriumi andmeil hukkus riigipöördekatse käigus 190 tsiviilkodanikku ja 100 mässajat. 1400 inimest said erineva raskusega vigastusi. Vahistatud on üle 6000 inimese ning peaaegu 9000 ametnikku ja politsei kaastöötajat on vallandatud.
Türgi kaotas surmanuhtluse 2002. aastal, et viia riik Euroopa Liitu astumise tingimustega kooskõlla. Seaduse kehtimise ajal oli Türgis surmanuhtluse täideviimise põhiviisiks poomine.
Türgi esitas avalduse ELi astumiseks 1987. aastal.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.