Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laenamisel ei maksa Soomest eeskuju võtta

    Riigikogu liige ja majandusanalüütik Maris Lauri (Reformierakond).Foto: Andras Kralla

    Endise rahandusministri Maris Lauri sõnul võiks Eesti oma pisikest laenukoormat suurendada, aga Soomet ei maksa siin eeskujuks võtta.

    Jooksvateks kulutusteks Eesti kindlasti laenu võtma ei asu, kinnitas endine rahandusminister ja praegune riigikogu liige Maris Lauri. Eurostati värsketest andmetest selgus, et Eesti niigi Euroopa Liidu kõige väiksem riigivõlg vähenes tänavu esimeses kvartalis veelgi, seda küll vaid 0,4 protsendipunkti võrra.
    Rahandusministeeriumi pressiosakonnast öeldi, et valitsussektori võlakoormus on vähenenud seetõttu, et võetud laene on jooksvalt tagasi makstud ja uusi laene pole võetud. Samuti on oma laenukoormust vähendanud kohalikud omavalitsused, mille eelarved on kokku nii tänavu kui ka mullu olnud ülejäägis.
    Maris Lauri ütles, et kui meil on vaja, siis investeeringute jaoks kindlasti tuleb laenu võtta. Tema sõnul on Eestil laenulepingud rahvusvaheliste institutsioonidega olemas, kust saab jooksvateks investeeringuteks laenu võtta, näiteks Euroopa Investeerimispangaga.
    „On täitsa võimalik, et laenusummad kasvavad aja sees, aga see on investeerimiseks, selleks, et ELi vahendeid edukalt kasutada,“ lausus Lauri. Olemasolevad laenud on Lauri sõnul võetud konkreetsete projektide finantseerimiseks. Vastavalt sellele, kuidas need projektid edenevad, nii neid laenusummasid ka kasutatakse. „Kui aga tekib vajadus, eks valitsus arutab ja siis analüüsitakse, kas võetakse laenu juurde või mitte. See oleneb kõik olukorrast ja vajadusest,“ märkis Lauri.
    Selle peale, et naabrid erinevalt meist raha juurde laenavad, ütles Lauri, et Soome on endaga hädas ja temalt nõutakse laenude kokkutõmbamist, teda ei võtaks Lauri eeskujuks.
    Läti-Leedu puhul on tema sõnul raske kommenteerida, teadmata, mis põhjusel laenu võeti. „Ma arvan, et siin on valdavalt tegemist investeeringute jaoks laenu võtmisega,“ uskus Lauri. Läti puhul tuleb tema sõnul kindlasti meeles pidada, et märkimisväärne osa laenust tuleneb 2008. aasta lõpust ja 2009. aastast, kus nad sattusid finantskriisi ajal ikka väga tõsistesse raskustesse.

    Lemeks Grupi juhatuse esimees Jüri Külvik:

    Kui nüüd tuua Soomet ja Rootsit võrdluseks, siis ma olen täiesti kindel, et nad selle (riigivõla suuruse – toim) üle küll õnnelikud ei ole. Kui Eestil on konkreetne projekt, mis on tulevikku suunatud, siis selle puhul mõistlikult Eesti riigivõla suurendamine on arukas. Kindlasti mitte sellisel tasemel, nagu paljudes Euroopa riikides on.

    Pigem olgu raha pangas, kui rumalas projektis nii eraettevõtte kui ka riigi puhul. Peame selgitama Eestile kasulikke projekte ja neid arukalt rahastama. See ei saa kindlasti eesmärk olla, et teistel on rohkem, et suurendame jooksvaid kulutusi, mis nii või naa tõusevad, ja hakkame laenu arvel neid kulutusi rahastama. See on Kreeka ju!

    Kattel: valitsus ei taha põhimõtteliselt võlga kasvatada
    Lauri endine kolleeg Swedbankist Peeter Piho nõustus Lauriga, et kindlasti tuleb mõistlikult läbi kaaluda, milleks ja kui palju laenu võtta ning kui palju sealt tagasi tuleb. Täiesti lihtne lähenemine on tema sõnul see, et täiendav maksulaekumine tuleb peaasjalikult sellest, kas ja kui palju õnnestub kõrgelt makstud töökohti juurde luua.
    Samas leidis praegune ettevõtja, et olukorras, kus raha on võimalik laenata ja seda põhimõtteliselt ilma kuludeta, siis selle võimaluse kasutamata jätmine ei ole tark tegu. Piho möönis, et mittelaenajate pooldajate kõige mõistlikum argument ongi konkurentsitult see, et laenu tuleb võtta siis, kui on teada, kuhu seda raha kasutada. Kui ei ole kuskil kasutada, siis ei tohi ka võtta, lisas ta.
    „Aga ringleb ju kõikvõimalikke ettepanekuid, mida on ka Äripäev kajastanud erinevatel aegadel. Erinevate võimaluste üle ei peeta isegi tõsist debatti,“ oli mees nördinud. Piho ise arvas, et infrastruktuuri ehitus on kõige tähtsam asi, kus kindlasti tuleks võtta laenu, kui võimalust on.
    TTÜ majandusteadlane Rainer Kattel leidis, et osaliselt riigivõla kahanemise põhjus ka ideoloogiline: valitsus ei taha põhimõtteliselt võlga kasvatada. Pigem on võetud reserve kasutusele kui võlga võetud. „Eks see on see küsimus, et reservid on ilmselt veel odavam raha kui võlg,“ lausus ta.
    Katteli arvates peab olema idee, mida selle võlaga teha, mis on ka peamine küsimus, miks seda ei ole tahetud võtta. „Kasutatakse struktuurifondide raha investeeringuteks, aga oma võlaga võib-olla ei osataks midagi peale hakata. See tundub kõige suurem hirm olevat,“ lausus Kattel.
    Teisest küljest jooksvaid kulusid ei ole muidugi mõtet võlaga katta. „Infrastruktuuri läheb nagunii palju investeeringuid, aga mis puudutab ettevõtlust ja tehnoloogiat, siis sinna võiks kindlasti investeeringuid juurde saada,“ leidis ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehitajad ootavad tööd, riik … loodetavasti mitte Godot'd
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
OPEC+ kärpeplaan peatas korraks nafta hinna languse
Täna hommikul langusse läinud toornafta hind kogus end kui OPEC+ liikmete seast tulid signaalid poolehoiust järjekordsele tootmismahu kärpimisele.
Täna hommikul langusse läinud toornafta hind kogus end kui OPEC+ liikmete seast tulid signaalid poolehoiust järjekordsele tootmismahu kärpimisele.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Puiduhõnguline kinnisvaraoaas Telliskivis
Kui RE Kinnisvara endale uusi ruume otsima asus, leiti sobivad Telliskivi Kvartalist. Ees ootas lihtne tühi karp ja neli seina, kuid visioon sellest, milline tulevane büroo välja nägema hakkab, oli peas selgelt paigas, kirjutab novembrikuu Sisustaja.
Kui RE Kinnisvara endale uusi ruume otsima asus, leiti sobivad Telliskivi Kvartalist. Ees ootas lihtne tühi karp ja neli seina, kuid visioon sellest, milline tulevane büroo välja nägema hakkab, oli peas selgelt paigas, kirjutab novembrikuu Sisustaja.

Olulisemad lood

Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.