Rikkad võivad muutuda vaestest tuhat korda targemateks

See kõlab vägagi põnevalt, aga on samal ajal ka hirmuäratavalt.

Selline areng võib tähendada, et rikkad inimesed muutuvad tuhandeid kordi targemaks kui vaesed. See suurendaks aga ühiskonna ebavõrdsust veelgi. Kurzweil ise ei ole sellega aga üldse mitte nõus.

Allpool on välja toodud see, miks ma arvan, et Kurzweilil on tehnoloogia arengu osas õigus, aga mõjude osas mitte.

Paljud Kurzweili ennustused on täppi läinud

Ray Kurzweil on saanud autasu kolmelt erinevalt USA presidendilt. Lisaks sellele on ta saanud 20 erinevalt ülikoolilt audoktori kraadi. Ta on üles ehitanud ja müünud mitmeid ettevõtteid, leiutanud optilise tuvastusprogrammi, ehitanud esimese kõrge kvaliteediga elektroonilise muusikasüntesaatori. Ta on olnud pikka aega juhtiv teadlane tehisintellekti valdkonnas. Ta ennustas interneti ja superarvutite tulekut, mis suudavad inimesi ületada nii males kui ka teistes mängudes. Tema ennustused on läinud täppi 86 protsendil juhtudest.

Teisisõnu võib öelda, et tegemist on väga targa inimesega.

Eelmisel nädalal osales Kurzweil ühel mobiiliturunduse konverentsil. Ta ütles, et praegused mobiiliseadmed on päris muljetavaldavad, aga mitte sellised, mida me lõpuks tahame. Protsess on alles poole peal. Telefonid, mida me praegu kasutame, on miljardeid kordi võimsamad ja 100 000 korda väiksemad kui 30 aastat tagasi ehitatud arvutid.

„Me teeme sama asja järgmise 25 aasta jooksul,“ ütles Kurzweil. „Arvutid saavad olema miljardeid kordi võimsamad ja 100 000 korda väiksemad. Nad muutuvad vereraku suuruseks.“

Leiutaja sõnul peaks see võimaldama meil viia virtuaalreaalsus otse meie närvisüsteemi ning integratsioon ajuga on võimalik. Enam ei lähe vaja suuri prille ja riistvara, et kogeda virtuaalreaalsust.

„See võimaldab meil oma aju ühendada pilvega,“ ütles Kurzweil. „Seda saab kasutada nii otsingumootori kui ka keeleõppena. Aga see võimaldab ka ajupotentsiaali suurendada.“

Inimesed muutuvad tehnoloogia kaudu targemaks

Kurzweili sõnul koosneb inimese aju sajast neuronite mustrist, mida korratakse 300 miljonit korda. Mingil hetkel – tõenäoliselt 2030-datel – võivad mobiilsed seadmed meie ajuga ühendust võtta. Täpsemini võtaksid nad ühendust neokorteksiga. Mobiilsed seadmed on pilve kaudu ühendatud ka teise sünteetilise ajuga. Oma ajupotentsiaali parandamine saab olema sama lihtne kui pilve andmemahtude suurendamine.

„Mõnedel juhtudel ei saa minu 300 miljonit neokorteksi moodulit hakkama,“ ütles ta. „Mul võib vaja minna miljardit.. ja ma saan oma aju laiendada pilvesse.“

See suurendab aga meie intelligentsust. „See hakkab kasvama eksponentsiaalselt. Meie mõtlemine kasvab eksponentsiaalselt ja me oleme miljon korda targemad,“ ütles Kurzweil.

Tehnoloogia võib suurendada ebavõrdsust

Need, kellel on rohkem raha, saavad endale lubada rohkem asju. Loogiliselt mõeldes võiks rikkad oma ajupotentsiaali vaestest miljoneid kordi rohkem parandada.

Kurzweil sõnul olukord nii hulluks ei muutuks. Ta ütles, et 30 dollarist nutitelefoni omav Aafrika tüdruk saab praegu interneti kaudu kõik teadmised kätte. Tulevikus on ajupotentsiaali suurendamine sama kergesti kättesaadav. Tõsi, merepinna tõus tõstab kõiki paate. See on sarnane Elon Muski plaanile, mille kohaselt rahastavad rikkad luksuliku elektriauto arendamist ning sealt tulenevaid tehnoloogilisi saavutusi kasutatakse hiljem odavamate autode ehitamiseks.

Sellegi poolest ei saa Aafrika tüdruk lubada omale viimast iPhone’i või ülivõimast arvutit. Võib-olla saab tema tulevikus oma potentsiaali tõsta 5kordselt, aga rikkad teevad seda 1000kordselt?