Türgi võimuvõitlus pelutab

Pärast riigipöördekatset on olukord Türgis püsinud selgusetu ja ärev. Türgi välismajandussuhete Eesti-Türgi koordinaator Galip Ilter kinnitab aga, et Eesti ettevõtted peaksid Türki aina rohkem eksportima ja saama osa sealsest suurest turust, mis on Turkish Airlinesiga lennates üksnes veidi rohkem kui kolme tunni kaugusel.

Ilter ja Türgi suursaadik Hayriye Kumascioglu kinnitavad, et Türgis on kõik parem kui varem ning Türgis äri tegevatel või selle peale mõtlevatel ettevõtetel kindlasti kahelda ei tuleks. Siiski on riigis kehtestatud kolmeks kuuks eriolukord ning käib pidev võimuvastaste inimeste kõrvaldamine ja suhete halvenemine Euroopa Liiduga.

Veiseid on siit Türki veetud alates 2010. aastast ning praegu on ramadaanijärgsele ajale ja suvekuudele omaselt loomade ekspordis seisak. “Me loodame siin kontakti saada, eelmisel aastal umbes sel ajal või natuke hiljem hakkas juba eksport peale sinnapoole, aga momendil on vaikus,” ütles Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juht Aldo Vaan.

Olukorra on elusloomade ekspordis muutnud ebakindlaks 1. juulil Türgis kehtima hakanud kõrgemad tollimaksud, mis kerkisid 60 protsendini. Kui kohapeal tehakse aga riigifirma, mis hakkab veiseid ostma hanke korras, saab loomi Türki sisse tuua ilma tollimaksuta. “Nii nagu praegu erafirmad või loomapidajad otse ostsid – see võimalus kaob ära,” kirjeldas keerulist olukorda Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht Tanel-Taavi Bulitko. “Aga eks näis, sealt võib tulla päevapealt mingi uus otsus. Kõige tähtsam on see, kuidas suhted Euroopaga jäävad, see on enamvähem nagu Venemaagagi, et võidakse mingid piirid kinni panna ja ongi kogu lugu.”

Bulitko sõnul on raske olukord piimaveiste kasvatajatel, sest piima hind on juba väga madal ja tõumullika müümine annab olukorrale leevendust. Lihaveisekasvatajatele on aga Türgi eriti oluline, sest Eestis on veiseliha hind madal ja kuni 300kilosed pullid müüakse Türki kasvatamiseks. “See on ju sisuliselt ainult veiseliha sööja riik,” iseloomustas ta turgu.

Siinseid veisekasvatajaid ähvardab ka võimalus, et Türgi hakkab elusloomi ostma hoopis Lõuna-Ameerikast. “Eks ka Euroopa hinnad on hoopiski madalamad. Meie häda on juba see, et eluslooma transport on nii hästi reguleeritud, et kui me neid asju kõiki täidame nii, nagu peab, siis on meie sihtkohast sihtkohta jõudmine palju kulukam kui Kesk-Euroopal,” sõnas Bulitko.

Galip Ilter ütles potentsiaalsete ekspordiartiklite kohta, et Eesti võiks ekspordil Türki panustada rohkem infotehnoloogiale. Tarkvaraarendaja Nortali tegevjuht Andre Krull sellest mõttest väga ei vaimustunud, sest nemad vaatavad Türgit pigem ressursituruna. “Lähis-Idas tegutsemiseks on väga palju türgi rahvusest IT-spetsialiste, kes juba välisfirmade juures töötavad, ja nende kaasamine oma projektidesse on huvipakkuvam kui Türki ise IT-lahenduste pakkumine,” ütles Krull.

Tema sõnul pigem ostavad jõukamad lääneriigid seal paiknevate arenduskeskuste teenust sisse. Turg ise ei ole väljastpoolt eriti hästi kättesaadav. “Kuna hinnatase on seoses kohaliku konkurentsiga madalam kui mujal, siis ei ole see lihtsalt nii magus suutäis kui mõni muu riik kõrval. Vahendid, mida investeeritakse IT-arendustesse, on keskmiselt väiksemad kui kõrvalriikides.”

Türgi aktsiaturud on tõusnud kolme nädala tippu ja valitsuse võlakirjad kallinesid, sest reitingufirma Moody’s otsustas pikemalt juurelda, kas riigi krediidireitingut vähendatakse või mitte. Investorid võtsid seda signaalina, et riigipöördekatse tõttu Türgi päris rämpsreitingut siiski ei saa. Türgi viieaastased võlakirjad kallinesid ja Türgi liir tõusis mitmendat päeva järjest.

Olukorrast Türgis püüab kasu lõigata näiteks Eesti varahaldusfirma Avaron, kes Türgi börsi kukkudes selle osakaalu enda juhitavates portfellides veidi suurendas. Ettevõtte partner ja fondijuht Valdur Jaht nimetas põhjuseks, et sealne hinnatase peegeldab juba olulisemaid poliitilisi ja majanduslikke riske.

“Investorite jaoks on lähiajal ilmselt üks olulisemaid muutusi investeerimisjärgu krediidireitingu säilitamine või kaotamine. Viimase stsenaariumi puhul ootame täiendavat kapitali väljavoolu kohalikest võlakirjadest ja aktsiatest, mis eeldusel, et kohalik olukord jätkab stabiliseerumist ning globaalne arenevaid turgusid toetav meelestatus säilib, ei tohiks märkimisväärset volatiilsust turgudele tuua,” selgitas Jaht olukorda. Investeerimisjärgu krediidireitingu säilitamine sõltub tema sõnul peamiselt valitsuse tegudest ja võimest veenda reitinguagentuure, et struktuursete reformidega suudetakse lähiajal edasi minna.

Tänu toetavale globaalsele likviidsusele kosus Türgi aktsiaturg pärast riigipöördekatset kiiresti ning pika investeerimishorisondiga riskialtile investorile võib Jahi arvates Türgi pakkuda korralikku tootlust, kuid kindlasti peab olema valmis taluma suurt volatiilsust.

“Türgi ei ole investorite seas populaarne,” märkis LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi. Ta lisas, et peamiselt on panga kliendid kasutanud Türki investeerimisel USAs noteeritud Türgi ETFi (börsil kaubeldav fond – toim), mis on leitav sümboli TUR alt. Vallikivi tõdes, et fond on olnud pikalt languses ning see peletab hulga investoreid eemale. Reedel kauples fond järelkauplemisel 5% miinuses ning samal tasemel on see ka eelkauplemisel avanenud.

Estraveli pressiesindaja Janika Ritsoni sõnul soovisid nende klientidest vaid üksikud oma reisi pärast ebaõnnestunud riigipöördekatset ümber broneerida. “Toimunud sündmused mõjutasid eelkõige Ankarasse ja Istanbuli reisijaid. Enamik Eesti turiste puhkab Türgi kuurortides, kus on olnud rahulik, ning nende reisiplaanides muudatusi ei olnud,” ütles ta. Türgi on Ritsoni sõnul üks populaarsemaid suvehooaja reiside sihtkohti ning nad loodavad, et Türgi poliitiline olukord jääb stabiilseks.