Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ehitust planeeri nagu last

    Ehitise elukaare mõiste on oluline osa ehituse terminoloogias, kuid sageli jääb selle sisu arusaamatuks, möönab Sirkel ja Mall peaarhitekt Meelis Nurm.Foto: Raul Mee

    Hoone ja inimese elukaare vahele saab tuua mitmeid paralleele, sest nii nagu lastegi puhul, algab ka korraliku ehitise rajamine ideest ja planeerimisest. Erinevalt inimestest saab seda hoonete puhul muidugi märksa rohkem ette teha.

    Ehitise elukaarest rääkides tekib paljudel kindlasti küsimus, mis see on ja millest see koosneb? Suures plaanis võib elukaart hakata arvestama planeerimisest ja lõpetada lammutamise ehk utiliseerimisega, kirjutab 24. augusti kuukiri Ehitus.
    Elukaare olemus
    Projekteerimisettevõtte Sirkel ja Mall peaarhitekti Meelis Nurme ning tema kolleegide hinnangul on viimasel kümnendil ehitise elukaare mõistel oluline osa ehituse terminoloogias, kuid sageli jääb selle sõna sisu paljudele arusaamatuks.
    “Meile tähendab ehitise elukaar vaadet ehitisele, alates selle kavandamisest kuni ekspluatatsiooni lõpuni. Elukaart iseloomustavad eri perioodid nagu kavandamine, projekteerimine, ehitamine, ekspluatatsioon ja kinnisvara korrashoid, vajadusel oluline rekonstrueerimine või lammutamine,” lisab Nurm.
    Olulised otsused enne ehitamist
    Oluline on aru saada lõppeesmärgist ja ka sellega seotud kasust, millele järgneb nõuete ja funktsionaalsuse kirjeldamine, mis on eelduseks ehitise kontseptsiooni ja vormi koostamisele/valimisele. Sellele omakorda järgneb ehitise konstruktsioonide projekteerimine ja nõute kirjeldamine, mis on aluseks ehitajale materjalide ja toodete valikul ning paigaldamisel/ehitamisel.

    Nõuetekohane elukaare haldus eeldab koosmeelt

    Tiina Nuuter, ehitusökonoomika ja -juhtimise õppetooli dotsent

    Kõige üldisemalt sõltub kavandatav elukaar ehitise tarindusest ja kasutuseesmärgist. Arhitekt/insener peaks üldjuhul andma koos projektiga ka kavandatud elukaare. Hoone omanik/haldur peaks seejärel koostama hoone majandamise kava – millal ja millised remondid on ette nähtud, milline on hoone tarindite eluiga jm. Edasi sõltub kõik korrashoiust: asjakohane hooldus, regulaarsed ülevaatused ja kavandatud remondid.

    Paraku jääb elamuühistutes palju tegemata vahendite ja konsensuse puudumise pärast. Mida väiksem elamu, seda suuremad raskused, sageli on tekkinud ka aastakümnete pikkune remondivõlg. Olukord, kus arendaja müüb korterid, hiljem luuakse ühistu ja valitakse haldur, ei võimalda elukaare tegevusi eriti kavandada.

    Kõik tegevused ja otsused elukaare erinevates staadiumites on omavahel tihedalt seotud ning olulised otsused tehakse juba ehitise väga varajases staadiumis. Ehituseelse etapiga määratakse ära tulevase ehitise põhiparameetrid nagu funktsionaalsus, kasutusvõimalused, kvaliteeditase, energiavajadus ja muu.
    Ehitiste tehnilise seisukorra hindaja ja Puleium OÜ juhataja Kalle Pildi hinnangul ongi esimesed etapid ehk planeerimine, projekteerimine ja ehitamine kõige olulisemad, kuid neile pööratakse tema hinnangul praegu vajalikust vähem tähelepanu. Seda eriti elumajade puhul.
    Hoone ehitus algab tellija lähteülesande püstitusest ning selles vallas on tellijal, kes pole ehitusekspert, kindlasti vaja konsulteerida ehitusinseneride ja arhitektidega. Hoone valmides võetakse see vastu ning antakse üle omanikule, peale mida algab pikk ja tähtis kasutamisperiood, kus kasutajatest, korrast ja hooldusest sõltub ehitise edasine saatus.
    Kellele on elukaar oluline?
    Taas saab luua paralleele inimestega, sest nii nagu vananeme meie nii füüsiliselt kui moraalselt, teevad seda ka hooned. Hoonete vananedes tuleb vastu võtta otsuseid – kas taastada ja restaureerida, renoveerida või rekonstrueerida või hoopis lammutada.
    Nurm seletab, et enamasti defineeritakse elukaart läbi ehitise füüsilise eksisteerimise, kuid lisaks peaksime elukaart vaatlema kasutusotstarbest lähtuvalt.
    Praktikas tähendab see seda, et ehitise üks kasutusotstarbe elukaar lõpeb, kui ehitisele tahetakse omistada uut funktsiooni, mis eeldab põhjalikku kavandamist, rekonstrueerimise/renoveerimise projekti koostamist ja ümberehitamist. Elukaare määramine on oluline kliendile ja lõppkasutajale, kuid ka projekteerijale, kes peab looma lahendused, mis toetaksid kliendil ja lõppkasutajal elukaare tulude saavutamist.
    Pilt lisab, et kuna meie maailma ressursid on piiratud, siis ehitise elukaare kulude hindamine on tähtis kokkuhoiukohtade leidmisel.
    “Praegu on selles vallas domineerivamad ehitusmaterjalide tootjad, kes propageerivad energiatõhusust, et saaks oma materjale rohkem müüa. Samas unustatakse tihti materjalide tootmiseks ja transpordiks kulutatud primaarne energia. Keskkonnakaitsjad on samuti ehitise elukaare osade hindamisest huvitatud, kuid reeglina on nad alarahastatud ega suuda käia sammu ehitusmaterjalide tootjatega,” seletab Pilt.
    Kuna elukaare osad on väga erinevad, siis on kokku lepitud, et hinnatakse ehitise mõju keskkonnale läbi kahe näitaja – energiakulu kWh ning CO2 eritamise põhjal. Kõik muud ühikud, nagu ajakulu, teisendatakse nendele kahele suurusele. Ehitamisel leitakse ka materjalide primaarne ehk materjalide tootmisele ja transpordile kulunud energia ja/või CO2.
    Nurm lisab, et ehitise elukaare hindamiskriteeriumid erinevad ka hindaja huvidest – investor hindab tootlikkust, omanik järelmüügi kasumlikkust, rentnik püsikulusid. Ehitise elukaare määramine on oluline ressursside planeerimise instrument.
    Kui pikk on elukaar?
    Investeerimisotsuste tegemisel ja tulevase hoone väärtuse hindamisel tuleks aluseks võtta summaarsed kulutused kogu hoone eluea ehk elukaare jooksul.
    “Levinud on arusaam, et ehitise eluiga võiks olla üldjuhul vähemalt 50 aastat. Kuid mõned aastad tagasi hakkasin uurima, kust on selline arusaam ja number tulnud ning leidsin vaid ühe soovitusliku tabeli, kus sellised arvud olid välja toodud. Millegipärast on projekteerijad selle arvu aga võtnud reegliks. Minu hinnangul peaks korralikult planeeritud, projekteeritud, ehitatud ja hooldatud hoone vastu pidama vähemalt 100-150 aastat. Kahjuks on meie tarbimisühiskond tinginud toodete eluea lühenemise,” seletab Pilt.
    Tarbimisühiskond kinnisvaras
    Toodetakse rohkem n-ö lühiajaliseks tarbimiseks mõeldud tooteid, sealhulgas hooneid. Selline suhtumine tingib kulude ning ka jäätmete mahu kasvu. Elukaare pikkuses jäävad mitmed eksperdid erinevatele arvamustele, on ka neid, kes leiavad, et selle perioodi määrab arhitekt ning see ei peaks olema üle kaheksakümne aasta. Investori ja omaniku jaoks on oluline teada amortisatsiooni igal elukaare etapil ja püsikulusid aasta lõikes.
    Kuhu elukaarel üks või teine hoone paigutub, saab selgitada kinnisvara tehnilise seisukorra hindamisega, kus vajaminevate tööde kaardistamisega selgitatakse hoone puudused ja tuuakse välja selles elamise või töötamisega seotud võimalikud riskid.
    Eristada tuleb muidugi ka erinevaid elukaari – esiteks ehitise või selle osa eluiga ja teiseks kasutusotstarbest tulenevat elukaart, need kaks on omavahel tihedatult seotud. Kasutusotstarbe elukaare lõpp võib tingida ehitise ümberehitamise, kasutamisest väljajätmise või lammutamise.
    Ehitise või selle osa elukaare lõpp, mis jõuab kätte enne kasutusotstarbe lõppu, eeldab olulist rekonstrueerimist või osa väljavahetamist. See kõik muudab keskmise elukaare määramise raskeks, kui mitte võimatuks.
    Elukaare pikendamine
    Ehitise kulumine saab olla nii füüsiline (kulumine, vananemine), majanduslik, moraalne (kui ehitis on ajale jalgu jäänud) kui ka sotsiaalne (ei vasta ootustele).
    Pildi sõnul on hoone elukaare pikendamiseks oluline planeerimine, projekteerimine ja ehitamine ning lisaks korralik hooldus kasutusperioodil.
    “Olen uurinud paljusid hooneid, mis on ehitatud erinevatel perioodidel ning täheldanud, et paremini säilivad meie kliimavöötmes kõrge vundamendi ja üle 40kraadise viilkatusega ning laia räästaga hooned,” lisab Pilt.
    Nurm tõstatab aga küsimuse, kas elukaare pikendamine peaks alati olema eesmärk omaette? Ehitise elukaart saab pikendada, kuid pigem võiks tema hinnangul keskenduda ehitise kasutuseesmärgile ja sellest tuleneva kasu maksimeerimisele.
    24. augustil ilmuvas Ehituse kuukirjas saab lugeda veel, miks me kõrgustesse ehitame, kuidas Tartusse uut hotelli ehitati ja kuidas hoone ilusaks maalida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Rappida saanud idud pakuvad nüüd ostukohti
Idumajandus on seni olnud tänavu üks kriisikindlamaid ja rohkem majanduskasvu panustanud sektoreid. Ometi on valdkond saanud varaklassidest kõige rohkem investorite käest tümitada ja hinnatasemed on kõige rohkem alla tulnud. Nii ka Funderbeamis.
Idumajandus on seni olnud tänavu üks kriisikindlamaid ja rohkem majanduskasvu panustanud sektoreid. Ometi on valdkond saanud varaklassidest kõige rohkem investorite käest tümitada ja hinnatasemed on kõige rohkem alla tulnud. Nii ka Funderbeamis.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Pevkur tahab ajateenijatele kodulaenu intresside hüvitamist
Eluasemelaenu intresside maksmise võiks riik ajateenistuse ajaks võtta enda peale, samuti soovib kaitseminister Hanno Pevkur, et juhilubadega ajateenijale võiks anda 1000 eurot peo peale.
Eluasemelaenu intresside maksmise võiks riik ajateenistuse ajaks võtta enda peale, samuti soovib kaitseminister Hanno Pevkur, et juhilubadega ajateenijale võiks anda 1000 eurot peo peale.

Olulisemad lood

Baltcapi hooldekodude äri laieneb Lätti
Balti erakapitalifond Baltcap soetas endale Eesti ja Leedu hooldekodude kõrvale ka Läti eakatekodu Dzives Abece, mida kavatsetakse kohe laiendama hakata.
Balti erakapitalifond Baltcap soetas endale Eesti ja Leedu hooldekodude kõrvale ka Läti eakatekodu Dzives Abece, mida kavatsetakse kohe laiendama hakata.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.