Kuidas saada lahti suurimast hirmust?

Aasta ehitaja 2015 tiitli pälvinud Peeter Voovere tunnistab, et tunnustusega seoses on tal olnud nii mõnigi avalik esinemine. Ennast esinemiseks ette valmistades on kõige tähtsam jälgida, et vallataks teemat.

“Faktides tuleb tugev olla,” ütleb Voovere. “Ei tohi udu ajada ega poliitiliseks minna,” lisab ta. Seega püüab ta esimese asjana vältida valdkondi, mida ta põhjalikult ei tunne ega oskaks seetõttu ka neist rääkida.

Teiseks väldib Voovere teatraalsust. “Kui teemat tunnen ja olen küsimustega kokku puutunud, pole sinna juurde vaja teatrit teha,” ütleb ta.

Voovere sõnul annab igapäevasuhtlus hea kogemuse. Lisaks on ta koolitanud nooremaid ja vanemaid kolleege. “On piisavalt kogemusi, suudan probleeme lahendada ilma, et jääks müne küsimuse puhul teema lahtiharutamisega hätta,” ütleb ta.

Voovere tunnistab, et esinedes ei pääse ta koolipoisitundest. “Ebamugavustundest tuleb mõistusega üle olla,” lisab ta. Siin on abiks ehitusvaldkonna konservatiivsus. “Ehitus ei ole filosoofiline teema, vaid praktiline valdkond, milles on palju konkreetsust. Sein peab püsti seisma, pole muud varianti, ja selleni tuleb jõuda – oluline on osata teha õigeid asju ja seda oskust peame õpetama,” räägib ta.

Taavi Kikas pilvefirmast OÜ Secured 3D on viimased neli aastat kõnelejana seisnud 15 000 kuulaja ees. Mees, kes kuulub tiimi, kelle leiutatud on pilvesüsteem, mis võimaldab juhtida ühe arvutiga 3D-trükimasinaid kogu maailmas, räägib noortele, mida tähendab ettevõtlus ja ettevõtjaks olemine ning kuidas rajada start-up’i.

Ent see, et esinemisega kaasneb ebakindlus, on tema puhul aktuaalne veel tänagi. “Praegugi, kus kaks kuud pole kuulajate ees seisnud, tekib sellele mõeldes väike kõhedus,” nendib ta.

Adrenaliinilaks lavalolekust

Samas tekitab esinemine positiivseid tundeid, ilma selleta poleks ju asjal mõtet. “On hea tunne, kui inimesed kuulavad ja saad edasi anda teadmisi, mida oled ise saanud. Kui näed, et noored hakkavad kaasa mõtlema ja ideid genereerima. On hea tunne, kui saad edasi anda sädeme, mis neid sütitab. See tekitab adrenaliini,” räägib Kikas.

Ta rõhutab, et kogemuste jagamisest ei tohiks hirmu pärast loobuda. “Pigem minna ja saada aru, milles ebaõnnestud, et teha järgmine kord paremini,” soovitab ta.

Kikase sõnul ei vaadanud ta algul avalikkuse ette astudes seetõttu ka kuulajaid, vaid kinnitas pilgu varvastele või lakke. “Kui vaatasin inimesi, tekkis kramp,” selgitab ta. Aitas see, kui ta ei vaadanud neile otsa, vaid rääkis nagu sõbraga.

Esinemist ette valmistades paneb Kikas kirja kuus-seitse pidepunkti, aga mitte tervet teksti. “Iga punkti kohta peaks oskama pikalt mõtlemata kirja panna vähemalt A4 paberilehetäie teksti, vastasel juhul pole mõtet üldse esinema minnagi,” toonitab ta.

Algul kirjutas ta esinemiste tekstid sõna-sõnalt üles, ent siis võis juhtuda, et kui mõni sõna ununes, tekkis segadus, mis ajas esinemise sassi. Enam ta sõna-sõnalt teksti ette paika ei pane. “Kohapeal tuleb nii ehk naa ettekannet kohandada, sõltuvalt kuulajatest,” räägib ta.

Kikas teeb teema kohta taustauuringu ning arutab ettevõttest rääkides küsimusi teiste juhatuse liikmetega. “Olenevalt sellest, kas lähen start-upi võistlusele, mõnda konkreetset teemat tutvustama või on tegu mahuka koolitusega, on ettevalmistusaja pikkus erinev – koolituse puhul võib selleks kuluda lausa mitu kuud,” räägib ta.

Harjutamine teeb meistriks

'Vilumus tekib Kikase kogemusel tänu harjutamisele. “Kui olen näiteks presentatsiooni mitu korda ette kandnud, on see omaks saanud ja tean täpselt, mida öelda,” ütleb ta. “Juhul, kui takerdud, peab krambist välja tulemiseks püüdma kas liikuda edasi järgmisse punkti või vastupidi, minema korraks tagasi, et siis liikuda edasi. Igal juhul peaks teadma, kui kaugel sa oma esinemisega oled.”

Möödunud aastal parimaks teenindajaks tunnistatud kindlustusseltsi If P&C Insurance ärikliendihaldur Annika Kalbus ütleb, et kui teda on kutsutud konverentsile teadmisi jagama, on ta olnud nõus, ent ise ta siiski esinema ei kipu, ehkki ta seda ei karda.

Kalbuse sõnul õnnestus tal möödunud aastal parima teenindaja tiitli saamine samal põhjusel, miks ta ei karda ka esinemisi – ta ei kipu üle mõtlema ega närvi minema. “Kõik olid võistlusel silmnähtvalt närvis, noormehel minu kõrval lausa käed värisesid ja vastused olid pähe õpitud, mistõttu need kippusid ununema,” kirjeldab Kalbus.

Mõtle sõnum läbi

Ta tunnistab, et eelistab pigem spontaanset rääkimist. “Ei tasu olla liiga kramplikult kinni ettevalmistuse käigus paika pandus, karta, et ununeb mõni sõna või slaid,” märgib ta.

Lisaks soovitab ta läbi mõelda sõnumi, mida edastada soovitakse – mis on see, mis kuulajat tema töös aitaks. “Ja siis räägi seda oma sõnadega,” soovitab Kalbus. Nii tegutsedes pole tema sõnul tarvis karta ka sassiminekut. “Kui räägid sellest, mida tead, siis sa ju tead, millest räägid – miks peaks siis miski segamini minema?” küsib ta.

Ettevalmistus sõltub esinemise pikkusest. “Kui tegu on pooletunnise ülevaatega kolleegidele, pole vaja nii põhjalikku ettevalmistust kui näiteks seminaril ettekandega esinedes,” toob ta näiteks. Viimasel juhul paneb ta kirja märksõnad ja mõtiskleb selle üle, mida täpsemalt räägib ning milliseid näiteid toob. “Kas või sel ajal, kui koeraga jalutan,” tunnistab ta.

Meditatsioon aitab – Kalbus ütleb, et rahulikku meelt on talle õpetanud jooga ja mediteerimine. “Kui näen, et kõik teised lähevad närvi, tekib vahel tunne, et peaks ehk ka närvis olema ja muretsema, aga sellegipoolest ma endast välja ei lähe,” ütleb Kalbus, soovitades elu rahulikumalt võtta.

“Pole kedagi, kes poleks mõnd asja unustanud või oma jutuga takerdunud. Saalis kuulajad saavad ju aru, et nad ise ka närveeriks esinedes samamoodi. Ja kindlasti mõistavad nad ka juhul, kui esinejal tekst sassi läheb – nad mõtlevad, et ei tahaks ise esineja nahas laval olla,” usub Kalbus kuulajate empaatiasse. Ta soovitab esinemisel keskenduda sisse-välja hingamisele ja ajada häirivad muremõtted lihtsalt eemale.

16. augustil ilmunud Koolituse lisalehest saab veel lugeda, mis on mängustamine, kovisioon ja aktiivõpe. Leiab vastuse ka küsimusele, miks peaks ehitusettevõtte juht läbima tellingute panemise koolituse.