Kuidas Venemaa rikkaim naine oma impeeriumi rajas

Jelena Baturina ja Juri Lužkov 2007. aastal Moskva tenniseturniiri tribüünil.  Foto: Reuters/Scanpix
Ave Lepik • 1. september 2016 kell 10:00

Venemaa rikkaim naine on Jelena Baturina, Moskva endise linnapea Juri Lužkovi abikaasa, kellel on vara 1,1 miljardi dollari eest, selgus läinud nädalal ajakirja Forbes avaldatud edetabelist.

Viimase aastaga paisutas kinnisvaraäris tegev Baturina oma varandust tervelt 100 miljoni dollari võrra. Lužkov märkis seepeale Forbesile, et „tunneb oma naise talendi üle uhkust“. Milles siis seisneb Baturina talent ja kust on tema rikkus pärit?

Venemaal on jäänud duuma valimisteni paar nädalat ja õhk on ärev. Seepärast pole ka imeks panna, et kremlimeelsed häkkerid suutsid Jašini koostatud ettekande teksti arvutist varastada ning Jašini kodupartei Parnasi juht Mihhail Kasjanov keelas viimasel hetkel selle esitlemise partei kontoris, mistõttu tuli kiirelt korraldada presentatsioon Aleksei Navalnõi Korruptsioonivastase võitluse fondi ruumes.

RusWebile antud intervjuus märkis Jašin, et probleeme oli ka ettekande trükkimisega. „Kohe saabuvad trükikotta läbiotsijad, hakatakse raamatupidamist kontrollima, sanitaarametnikud otsivad prussakaid…“ kirjeldas Jašin. „Oleme alati puutunud selliste probleemidega kokku. Kuid ütlen ausalt, ettekannet Kadõrovi kohta oli teha märksa keerulisem. Siis prooviti postkasti sisse murda ja meie allikaid survestada, kuid me saime hakkama ja ettekanne nägi ilmavalgust.“

Neile küsimustele aitab vastata üleeile Venemaal avaldatud sõltumatu ettekanne „Partei Kriminaalne Venemaa“, mille koostaja on Ilja Jašin, opositsioonilise partei Parnas aseesimees. (Mullu Moskvas tapetud Boriss Nemtsov oli samuti selle partei juhtfiguur.)

Jašin avaldas 30. augustil ettekande „Partei Kriminaalne Venemaa“, milles näitas Putini kodupartei ja võimul oleva Ühtse Venemaa seoseid kriminaalse maailmaga. Sõltumatust ettekandest selgub, et kuigi paljud riigiametnikud on korruptiivse tegevuse pärast ka juba karistuse saanud või kannavad seda, on mõnel partei liikmel kriminaaluurimise suhtes immuunsus.

Jašini 68-leheküljeline ettekanne räägib president Vladimir Putini koduparteist Ühtne Venemaa ning on jaotatud peatükkideks. Peatüki „Korruptandid“ alt leiamegi Baturina „eduloo“, kus olulist rolli mängib tema abikaasa Juri Lužkov.

Lužkov sillutab teed

Aastaid peeti Juri Lužkovi Venemaa poliitika üheks alustalaks. 1992. aastal sai ta Moskva linnapeaks ja õitses selles ametis tervelt 18 aastat. 1990ndate lõpus pakkus ta kõva konkurentsi Kremli eliidile ja oli tülinaks neile, kes panustasid Putinile.

Pärast Putini võitu 2000. aasta presidendivalimistel mõistis meer: koostöö uue võimuga annab talle märksa rohkem võimalusi. 2001. aastal sai endisest konkurendist Lužkovist riigipea liitlane ja Ühtse Venemaa parteisõdur. Ta tõusis kohe partei võtmetegelaste sekka, saades Ühtse Venemaa ülemkogu aseesimeheks. Vastutasuks toetas Putin teda avalikult Moskva linnapea valimistel 2007. aastal.

Samal ajal kasvatas Lužkov mõjuvõimu Ühtses Venemaas, troonides partei nimekirjades erinevatel valimistel. Tänu Kremli ja Ühtse Venemaa toetusele kehtestas ta oma võimurežiimi pealinnas ja haaras kontrolli selle tohutu eelarve üle. Linnapea administratiivsed võimalused avasid tee tema naise Jelena Baturina äridele, kellest sai vaid mõne aastaga Venemaa rikkamaid naisi. Paari aastaga oli Baturina isiklik vara kasvanud 4,2 miljardile dollarile.

Baturina firma Inteco teenis tänu Moskva linnavalitsusele kasumit juba 1990. aastatel. Näiteks ehitas ta Moskva linnavalitsusele kuuluval territooriumil asuva naftatöötlemistehase juurde polüpropüleeni tootmise tehase. Peagi nihkus peaaegu kogu naftatöötlemistehases toodetud polümeer Baturina firma alla ning selle tulemusena valitses Inteco peagi ligi kolmandikku Venemaa plastmassitoodete turust.

Lužkov ja Baturina tütardega 1999. aasta duuma valimistel.  Foto: epa

Moskva aitab!

Siiski oli Lužkovi kaasa 1990. aastate kahtlane äri alles soojendus võrreldes järgnevate kümnendite haardega. Tõeliselt suur raha hakkas Moskva meeri perre tulema pärast seda, kui ta maandus Ühtse Venemaa juhtkonnas ning temast sai Putini nõunik.

Sellesse aega jääb ka Inteco tähelend. 2001. aastaks oli ettevõttest saanud riigi üks suuremaid ehitusfirmasid. Baturina kontrolli all oli neljandik Moskva paneelmajade ehitusturust, aga ka märkimisväärne osa monoliitehitiste turust. Võtmeroll nende lepingute saamises oli loomulikult Lužkovi juhitud Moskva linnavalitsusel.

Juri Lužkov,, endine Moskva linnapea

Minu naine on andekas inimene. Ta oleks veelgi rikkam, kui poleks Moskva linnapea naine.

Skeemitamine linnavalitsusega käis aga nii. Inteco omandas DSK-3 ehk majaehituskombinaadi aktsiate kontrollpaki, müüjaks tapetud Juri Svištševi lesk. Selleks, et saada DSKs täielik kontroll, osales Baturina ettevõtte erastamises, ostes Moskva linnavalitsuselt välja neile kuulunud aktsiad. Seejärel aga teatas Moskva aselinnapea Vladimir Resin, et linnavalitsus otsustas eraldada eelarvest raha DSK-3 arenguks. Niimoodi voolas Lužkovi alluva käsul oma bossi naise ettevõttesse Moskva linna raha.

Aastaks 2007 kuulus Intecole tänu linnavalitsuse abistavale toele Moskvas 1300 hektarit ehituse all olevat maad – ettevõtte plaan oli miljon ruutmeetrit aastas. „Me ei tee linnaga erilist koostööd,“ rõhutas Baturina intervjuus Forbesile.

Ometi räägivad faktid muud: Inteco impeerium soetas Moskvas üle 20 kinnisvaraobjekti, millega tehingute aluseks on Lužkovi otsused. Selliste diilide seas on äriklassi mikrorajoon Grand-Park, edev mikrorajoon Šuvalovski, eliitmaja Krivoarbati põiktänavas, ärikeskus Sadovnitšeskaja kaldapealsel ning kompleks Moskva-Citi.

Jelena Baturina ja Juri Lužkov aastal 2007.  Foto: epa

Andekas korruptant?

Loomulikult ei näe Lužkov seost Baturina pöörase rikastumise ja enda riigiametniku töö vahel. „Minu naine on andekas inimene. Ta oleks veelgi rikkam, kui poleks Moskva linnapea naine,“ on Lužkov öelnud intervjuus telekanalile RenTV.

Tegelikult on Moskva linnavalitsuse määrused ja käsud toonud Baturina firmale loendamatute kinnisvaraobjektide ehitusõiguse, mis omakorda on toonud linnaametniku perele mitu miljardit tulu. Just need linnavalitsuse soodustused on võimaldanud Baturinal saada riigi rikkaimaks naiseks.

„Korruptsioon on ennekõike võimu kuritarvitamine, mis loob pinnase ametniku ja tema pere isiklikuks rikastumiseks. Jelena Baturina äritegevus oma abikaasa Moskva linnapeaks oleku ajal on ehe näide sellisest kuritarvitamisest,“ kommenteeris poliitik ja majandusteadlane Vladimir Milov Jašini ettekandes.

Venemaa opositsioon üritas korduvalt juhtida tähelepanu Moskva korruptsioonifaktidele, mis olid seotud Lužkovi ja tema lähiringiga. Boriss Nemtsov avaldas sõltumatu ekspertaruande „Lužkov. Järeldused“, milles süstematiseeris kuritarvitused ja esitas tõendid Moskva võimude korruptsiooni kohta. Intervjuus ajalehele Kommersant ütles Nemtsov otsesõnu: „Leian, et Lužkov on varas ja korruptant.“

Pealinnas toimuvale korruptsioonile juhtisid tähelepanu isegi Kremlile lojaalsed poliitikud. Näiteks Vladimir Žirinovski nimetas kohtumisel Putiniga Lužkovi Moskva maffiapealikuks ja andis Putinile üle mapi linnaametniku kohta kogutud kompraga.

Kontrolli alt väljunud korruptsioon Moskvas jõudis selliste mastaapideni, et lõpuks hakati ka Kremlis küsimusi esitama. Selle tulemusena kõrvaldati Lužkov 2010 sügisel ametist, põhjenduseks presidendi usalduse kaotus.

Pärast Lužkovi erruminekut muutsid tema kolleegid Ühtsest Venemaast, kes seni nimetasid tema linnajuhtimist efektiivseks ja eeskuju väärivaks, radikaalselt retoorikat. Näiteks süüdistas praegune duuma esimees Sergei Narõškin avalikult Lužkovi korruptsioonis.

Uurimise all

Peagi pärast ametist vabastamist hakkas Venemaa Uurimiskomitee vaatlema lähemalt Lužkovi tegevust meerina. Luubi alla sattus ka tema abikaasa Jelena Baturina. Uurimise üheks tulemuseks oli kriminaalasi Moskva Panga juhtide vastu, kes osalesid pettuses eesmärgiga saada enda valdusse linna eelarveraha. Skeemitamise tulemusena linnalt saadud 13 miljardit rubla aga kanti Inteco juhi Baturina isiklikule arvele. Moskva Panga juht Andrei Borodin jõudis enne protsessi algust põgeneda välismaale, kuid hulk tema alluvaid mõisteti süüdi.

Skeem ise oli selline. 17. juunil 2009 kanti Moskva linnapea korraldusega linna 2009. aasta eelarvest erakorralise maksena 15 miljardit rubla Moskva Pangale. Üldsusele jäi mulje, et linnavalitsus ostab aktsionärina lisaemissiooniga Moskva Panga aktsiaid ning taastab ettevõttes oma kontrollpaki.

Seejärel laenas Moskva Pank 13 miljardit rubla firmale Premjer Esteit, kes oli sinnamaani ehitus- ja arendusturul täiesti tundmatu suurus. Uurimisel selgus, et Küprosel registreeritud Premjer Esteiti omanik oli läbi rea tütarfirmade Moskva Pank ise. See asjaolu muutis krediidi andmise automaatselt ebaseaduslikuks.

Olles laenu kätte saanud, ostis Premjer Esteit Jelena Baturinalt Moskvas 58 ha suuruse kinnistu, makstes selle eest 13 miljardit rubla. Tegemist oli uskumatu diiliga, mis tegi ühe hektari hinnaks kosmilised 7,2 miljonit dollarit.

2011müüs Baturina Inteco ärimees Mihhail Šišhanovile ning on nüüd Inteco Managementi president.

Moskva linna eelarvemiljardid läksid firmale, mis kuulus linnapea naisele, kes sai mittelikviidsete varade eest turuhinnast oluliselt suurema summa.

Vaikne pensionipõli

Juri Lužkov ja tema võimekas kaasa on aga suutnud ära vingerdada ka igasuguse kriminaaluurimise eest. Arvatavasti sõlmis Lužkov mitteametliku tehingu võimudega ning lubas loobuda Venemaal oma nina poliitikasse toppimast ja kaduda koos naisega ära piiri taha. Kreml aga lubas tõenäoliselt omalt poolt kriminaalasja külmutada.

Nii said Lužkov ja tema pere võimaluse kantida oma vara välismaa pangakontodele ja elada nagu Euroopa miljardärid. Mõõtmatu korruptsioon, millele pöörasid tähelepanu nii võimu kui ka opositsiooni esindajad, ei ole rikkunud Ühtse Venemaa endise liidri väärikat pensionipõlve.

Hetkel kuum