Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vaateratas tõmbas megakeskuse ehituse hoo maha

    Kaubanduskeskuse T1 ehitus Lasnamäel.Foto: Andres Haabu

    Pro Kapitali juhatuse liige Allan Remmelkoor selgitas, et nende Peterburi maantee algusesse kerkiva kaubanduskeskuse ehitus jäi vahepeal toppama kahel põhjusel, millest üks on katusele kavandatav vaateratas.

    „Kevadel ja suvel kaubanduskeskuse ehitus venis. Paus oli tingitud sellest, et maja katusele on plaan paigaldada vaateratas diameetriga 41 meetrit,“ selgitas Remmelkoor.
    Vaateratta ehituse lõplik kooskõlastus saadi linnalt alles juuni lõpus. "Kooskõlastusprotsess venis pikemaks, kui esialgu plaanisime," märkis Remmelkoor. 
    Probleemid vaaterattaga
    Remmelkoor tõdes, et asi ei olnud selles, et linn oleks loa andmisega venitanud. Tegemist oli tehniliste küsimustega. „Vaateratas on spetsiifiline, see asub katusel ja pöörleb. Tegemist on suure objektiga, mille tipp on merepinnast 118 meetrit kõrgemal," selgitas Remmelkoor. Vaateratta puhul tulid mängu ka administratiivsed protsessid, kus uuriti seadusi ja ehitusmäärusi, mille alla see ehitis liigitada, lisas ta. 
    Teine venimispõhjus on seotud keskuse neljanda korrusega, kuhu on planeeritud kino. "Kino projekti saime paika alles kevadel," rääkis Remmelkoor. Kinosaalid on tugevate seintega ning sellega tuleb arvestada kogu kompleksi ehituse alguses, enne kui alustatakse maa-aluse parklaga, selgitas Remmelkoor. "See tähendab, et me ei saanud eelmisel aastal seda osa, kuhu tuleb kino, samas rütmis ehitada," ütles ta.

    Pro Kapital Grupi tütarettevõte Tallinna Moekombinaat sõlmis eelmise aasta juunis Merko Ehitusega ehitus- ja projekteerimislepingu Tallinnas Peterburi tee 2 asuva kaubandus- ja meelelahutuskeskuse rajamiseks. Keskuse ehitusmaksumus on 70 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

    Tallinna Moekombinaat emiteeris 1,2 miljoni eest uusi aktsiaid, et ehitust rahastada.

    Ehitatava hoone brutomaht on ligikaudu 130 000 ruutmeetrit, sellest üle 52 000 ruutmeetri läheb üüripindade alla: kaubandus, toitlustus, kobarkino ja meelelahutus. Keskusesse tuleb üle 200 kaubanduspinna.

    Maja katusele on kavas paigaldada vaateratas diameetriga 41 meetrit.

    Kaubandus- ja meelelahutuskeskus T1 on osa uuest linnakeskusest, kuhu on planeeritud Tallinna Ühisterminal, Rail Baltica raudteesõlm ning uus Tallinna linnaväljak, mis piirneb uute äri- ja elamuhoonetega. Samuti on plaan, et pikendatav 4. trammiliin ühendab kompleksi Tallinna lennujaamaga.

    Millal uksed avatakse?
    Kas on ikka kindel, et keskus jõuab 2018. aasta kevadeks valmis, nagu planeeritud? „Täna on laual kevad 2018, aga peame arvestama sellega, et rahvusvahelistel moekauplustel on ranged tingimused: nende jaoks ei saa kevadhooaja avamine toimuda pärast 31. märtsi," märkis Remmelkoor ja lisas, et kevadine hilinemine tähendaks järgmist avamisakent alles sügisel.
    "Seega käib arutelu, kas me suudame keskuse avada märtsi lõpus või näeme, et graafik on pingeline ja pigem avame sügisel. Otsus ei ole veel tehtud," rääkis Remmelkoor.
    Merko Ehitus ehk keskuse ehitaja ei soovinud T1 teemal kommentaare anda. "Meil on tellijaga kokkulepe, et nemad koordineerivad T1 meediapäringuid," ütles Merko kommunikatsiooni- ja turundusjuht Merit Kullasepp.
    Remmelkoore sõnul on neil ehitajaga tähtajad paigas, ja kui peaks ette tulema venitamine, siis läheb see Pro Kapitalile kallimaks. „Meie tellime muusika ja meie selle eest ka maksame,“ lausus Remmelkoor. „Ehitajaga koostöö sujub.“
    Teise partneri E-Betoonelemendi juhatuse liikme Vaido Leoski sõnul ei ole neil muresid ehitusmaterjali tarnimisega. "Ehitus on etappideks jaotatud ning etappide stardiajad ei ole 100% fikseeritud. Muidu on kõik läinud plaanipäraselt," lausus Leosk. 
    Vaade Pro Kapitali Lasnamäele rajatava keskuse T1 katusekorruselt. Foto: Andres Haabu
    Pakub seda, mida telefoni teel ei saa
    Keskuse neljandale korrusele rajatakse toitlustus- ja restoraniala, mille 2500 ruutmeetril on üle 1000 istumiskoha. "Sinna rajame ka terrassi, kust avaneb vaade linnale ja merele," tutvustas Remmelkoor. Ta käib juba praegu üürnikega ehitusplatsil ja esitleb neile viimaselt korruselt nähtavat panoraami.
    Remmelkoor tõi näitena Telliskivi loomelinnaku, kus on n-ö oma toitlustusala. „Sellest peaks saama samamoodi toimiv koht nagu on Telliskivi. Sa ei tea isegi täpselt, mis kohad seal on, aga sa tead, et neid on seal palju," kirjeldas Remmelkoor.
    Remmelkoore sõnul kasvab kogu maailmas kaubanduskeskustesse rajatavate toitlustuskohtade arv. „Kui kaubanduskeskustes sageli ikkagi poed kattuvad, siis hakkab klient tegema valikuid selle järgi, mida seal keskuses veel teha saab, mis on lisandväärtus, kas toitlustamine või meelelahutus," sõnas Remmelkoor. "Puhast kaubandust võib täna teha ka telefoni teel, aga emotsioone saab kohapeal.“ Tema sõnul on neil plaan avada Itaalia, Venemaa, Jaapani, Vietnami, Mehhiko restoran.
    Keskusi ei ole palju
    Remmelkoor ei ole nõus väitega, et Eestis on liiga palju kaubanduspinda. „Meil väidetakse seda ilma analüüsita. Tuleb vaadata, millest kaubanduspind koosneb. Tallinnas on kaubandus kontsentreeritud keskustesse," selgitas ta. 
    Kui täna võtta kokku kõik projektid, mis on kellelgi arutamisel või projekteerimisel, ja kui need kõik valmis teha, siis tõesti võib neid olla palju, möönis Remmelkoor. "Aga kõik võtab aega. Keskusi avatakse erinevatel aegadel, ehk kui see jagada aastate peale, siis käib kaubanduspinna lisandumine tavalises rütmis," märkis ta. 
    Uued kaubanduskeskused on nagu autotööstus, jätkas Remmelkoor: "See on sama hea kui küsida, miks autotööstus teeb uusi mudeleid, kui meil on juba auto? Milleks meile uut mudelit? Aga inimene tahab ju uut ja paremat," tõdes ta ja lisas, et täna läheb Ülemiste keskusel paremini kui näiteks Rocca al Marel või Kristiinel, sest tegemist on kõige uuema keskusega.
    Selleks, et konkurentsis püsida, peavad vanad keskused midagi ümber tegema, on Remmelkoore retsept.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ott Aava: enamik idufirmasid ei jää ellu. See on hea
Mida toetavam on ühiskond idufirmade ebaõnnestumiste suhtes, seda rohkem sünnib suuri edulugusid, kirjutab advokaadibüroo Cobalt tehnoloogiasektori tehingunõustamiste juht Ott Aava.
Mida toetavam on ühiskond idufirmade ebaõnnestumiste suhtes, seda rohkem sünnib suuri edulugusid, kirjutab advokaadibüroo Cobalt tehnoloogiasektori tehingunõustamiste juht Ott Aava.
Balti börsidel oli punane päev
Kolmapäevase kauplemispäeva lõpetasid Balti börsid punases. Balti koondindeks taandus -0,79%, Tallinna börs -0,65%, Riia börs -0,35% ning Vilniuse börs -0,7%.
Kolmapäevase kauplemispäeva lõpetasid Balti börsid punases. Balti koondindeks taandus -0,79%, Tallinna börs -0,65%, Riia börs -0,35% ning Vilniuse börs -0,7%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjatele koidab peagi võimalus kergemini laenu saada
Väikeettevõtted saavad peagi EASi ja Kredexi käendusega lihtsamini raha laenata, rääkis ühendasutuse laenude ja käenduste osakonna juht Kaarel Aus.
Väikeettevõtted saavad peagi EASi ja Kredexi käendusega lihtsamini raha laenata, rääkis ühendasutuse laenude ja käenduste osakonna juht Kaarel Aus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Milline on edukas juht? 10 põhimõtet pärast mitmesaja liidriga rääkimist
Mida tähendab olla edukas juht? Olen rääkinud üle 400 juhiga ja kuuldud tarkuseterad välja sõelunud, süstematiseerinud ja tervikuks sidunud.
Mida tähendab olla edukas juht? Olen rääkinud üle 400 juhiga ja kuuldud tarkuseterad välja sõelunud, süstematiseerinud ja tervikuks sidunud.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Kütusemüüjad teavad üksteise äri väga hästi, aga kartelli ei paista
Konkurentsiameti analüüs hajutas kahtlused kütusekartellist, ameti soovitused edasiseks said kütusefirma juhilt aga karmi kriitikat.
Konkurentsiameti analüüs hajutas kahtlused kütusekartellist, ameti soovitused edasiseks said kütusefirma juhilt aga karmi kriitikat.
Saaremaa Piimatööstus kukkus juustu pärast kahjumisse
Saaremaa Piimatööstus jäi eelmisel aastal miljoni euroga miinusesse ja nimetab põhjuseks juustu hinna rekordilist vabalangust aasta alguses.
Saaremaa Piimatööstus jäi eelmisel aastal miljoni euroga miinusesse ja nimetab põhjuseks juustu hinna rekordilist vabalangust aasta alguses.
Raadiohommikus: mis on Tallinki ülevõtmispakkumise eesmärk?
Teisipäeva raadio hommikuprogrammis on fookuses Tallinki aktsionäridele tehtav ülevõtmispakkumine.
Teisipäeva raadio hommikuprogrammis on fookuses Tallinki aktsionäridele tehtav ülevõtmispakkumine.