Vaateratas tõmbas megakeskuse ehituse hoo maha

„Kevadel ja suvel kaubanduskeskuse ehitus venis. Paus oli tingitud sellest, et maja katusele on plaan paigaldada vaateratas diameetriga 41 meetrit,“ selgitas Remmelkoor.

Vaateratta ehituse lõplik kooskõlastus saadi linnalt alles juuni lõpus. "Kooskõlastusprotsess venis pikemaks, kui esialgu plaanisime," märkis Remmelkoor. 

Probleemid vaaterattaga

Remmelkoor tõdes, et asi ei olnud selles, et linn oleks loa andmisega venitanud. Tegemist oli tehniliste küsimustega. „Vaateratas on spetsiifiline, see asub katusel ja pöörleb. Tegemist on suure objektiga, mille tipp on merepinnast 118 meetrit kõrgemal," selgitas Remmelkoor. Vaateratta puhul tulid mängu ka administratiivsed protsessid, kus uuriti seadusi ja ehitusmäärusi, mille alla see ehitis liigitada, lisas ta. 

Teine venimispõhjus on seotud keskuse neljanda korrusega, kuhu on planeeritud kino. "Kino projekti saime paika alles kevadel," rääkis Remmelkoor. Kinosaalid on tugevate seintega ning sellega tuleb arvestada kogu kompleksi ehituse alguses, enne kui alustatakse maa-aluse parklaga, selgitas Remmelkoor. "See tähendab, et me ei saanud eelmisel aastal seda osa, kuhu tuleb kino, samas rütmis ehitada," ütles ta.

Millal uksed avatakse?

Kas on ikka kindel, et keskus jõuab 2018. aasta kevadeks valmis, nagu planeeritud? „Täna on laual kevad 2018, aga peame arvestama sellega, et rahvusvahelistel moekauplustel on ranged tingimused: nende jaoks ei saa kevadhooaja avamine toimuda pärast 31. märtsi," märkis Remmelkoor ja lisas, et kevadine hilinemine tähendaks järgmist avamisakent alles sügisel.

"Seega käib arutelu, kas me suudame keskuse avada märtsi lõpus või näeme, et graafik on pingeline ja pigem avame sügisel. Otsus ei ole veel tehtud," rääkis Remmelkoor.

Merko Ehitus ehk keskuse ehitaja ei soovinud T1 teemal kommentaare anda. "Meil on tellijaga kokkulepe, et nemad koordineerivad T1 meediapäringuid," ütles Merko kommunikatsiooni- ja turundusjuht Merit Kullasepp.

Remmelkoore sõnul on neil ehitajaga tähtajad paigas, ja kui peaks ette tulema venitamine, siis läheb see Pro Kapitalile kallimaks. „Meie tellime muusika ja meie selle eest ka maksame,“ lausus Remmelkoor. „Ehitajaga koostöö sujub.“

Teise partneri E-Betoonelemendi juhatuse liikme Vaido Leoski sõnul ei ole neil muresid ehitusmaterjali tarnimisega. "Ehitus on etappideks jaotatud ning etappide stardiajad ei ole 100% fikseeritud. Muidu on kõik läinud plaanipäraselt," lausus Leosk. 

Pakub seda, mida telefoni teel ei saa

Keskuse neljandale korrusele rajatakse toitlustus- ja restoraniala, mille 2500 ruutmeetril on üle 1000 istumiskoha. "Sinna rajame ka terrassi, kust avaneb vaade linnale ja merele," tutvustas Remmelkoor. Ta käib juba praegu üürnikega ehitusplatsil ja esitleb neile viimaselt korruselt nähtavat panoraami.

Remmelkoor tõi näitena Telliskivi loomelinnaku, kus on n-ö oma toitlustusala. „Sellest peaks saama samamoodi toimiv koht nagu on Telliskivi. Sa ei tea isegi täpselt, mis kohad seal on, aga sa tead, et neid on seal palju," kirjeldas Remmelkoor.

Remmelkoore sõnul kasvab kogu maailmas kaubanduskeskustesse rajatavate toitlustuskohtade arv. „Kui kaubanduskeskustes sageli ikkagi poed kattuvad, siis hakkab klient tegema valikuid selle järgi, mida seal keskuses veel teha saab, mis on lisandväärtus, kas toitlustamine või meelelahutus," sõnas Remmelkoor. "Puhast kaubandust võib täna teha ka telefoni teel, aga emotsioone saab kohapeal.“ Tema sõnul on neil plaan avada Itaalia, Venemaa, Jaapani, Vietnami, Mehhiko restoran.

Keskusi ei ole palju

Remmelkoor ei ole nõus väitega, et Eestis on liiga palju kaubanduspinda. „Meil väidetakse seda ilma analüüsita. Tuleb vaadata, millest kaubanduspind koosneb. Tallinnas on kaubandus kontsentreeritud keskustesse," selgitas ta. 

Kui täna võtta kokku kõik projektid, mis on kellelgi arutamisel või projekteerimisel, ja kui need kõik valmis teha, siis tõesti võib neid olla palju, möönis Remmelkoor. "Aga kõik võtab aega. Keskusi avatakse erinevatel aegadel, ehk kui see jagada aastate peale, siis käib kaubanduspinna lisandumine tavalises rütmis," märkis ta. 

Uued kaubanduskeskused on nagu autotööstus, jätkas Remmelkoor: "See on sama hea kui küsida, miks autotööstus teeb uusi mudeleid, kui meil on juba auto? Milleks meile uut mudelit? Aga inimene tahab ju uut ja paremat," tõdes ta ja lisas, et täna läheb Ülemiste keskusel paremini kui näiteks Rocca al Marel või Kristiinel, sest tegemist on kõige uuema keskusega.

Selleks, et konkurentsis püsida, peavad vanad keskused midagi ümber tegema, on Remmelkoore retsept.