TOPi tõusja: hinnaga me ei hiilga

21. september 2016, 13:15
ASi Klaasimeister juht Tarmo Jullinen teab et hinnaga ei konkureeri, kuid nutikuse ja kvaliteediga küll.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160921/NEWS/160929939/AR/0/AR-160929939.jpg

Ehitusmaterjalitootjate edetabelis 40kohalise tõusu järel teiseks kerkinud Klaasimeistri juhatuse esimees Tarmo Jullinen nimetab ettevõtte käibe kasvu aluseks eksporti.

Kuna tööjõukulud on üsna suured ja toodete omahind küllalt kõrge, aitab välisturgudel müüa eelkõige toodete kvaliteet, kirjutab septembri Ehituse kuukiri.

Vastab Klaasimeistri juhatuse esimees Tarmo Jullinen.

Kas jäite möödunud aasta tulemusega rahule? Tulemus oli selline, et peab rahule jääma.

Teie ettevõtte käive kasvas 2015. aastal 18%, mis oli käibe kasvu taga? Eks ikka suurenenud tellimuste arv. Aga võib öelda, et kasv põhineb ekspordil. Alati pole tegu ka otsese ekspordiga – meil on palju kaudset eksporti läbi koostööpartnerite, mille kohta pole täpset ülevaadet.

Kui keeruline on välisturgudel edu saavutada? Välisturgudele müük on pikaajaline protsess, mille nimel oleme palju vaeva näinud. Oleme eksporditurgudel toimetanud kümmekond aastat, ühe aastaga ei saavuta välisturgudel veel midagi – keegi ei telli kohe tundmatu tegija toodet.

Toodame ka näiteks Inglismaale ja Aasiasse väiksemal määral, aga valdav enamik ekspordist läheb Põhjamaadesse. Segmendid ja tootegrupid on aja jooksul muutunud, aga turud jäänud samaks – praegu läheb toodang peamiselt Rootsi, Norrasse ja Taani, ka Soome ja Lätti teatud määral. Soome oleme teinud tegelikult kogu aeg midagi, aga praegu pole Soome turg veel täiesti taastunud ja Soome osakaal on seetõttu väiksem.

Eksportides ongi keerukas prognoose ja plaane teha, sest see sõltub palju riigi turuolukorrast. Ka Rootsi kohta on palju räägitud, et see on justkui kriisis või peaks kohe midagi juhtuma hakkama, aga samas on seal nõudlus jätkuvalt suur ja ehitatakse palju.

Mis argumendiga te ennast välisturul müüte? Eks ikka kvaliteediga. Hinna poole pealt me kahjuks eriti just ei hiilga, omahind võiks madalam olla, aga kuidagi ei õnnestu.

Lisaks sellele, et meil on kvaliteetne toode, on meilt tellimine kliendi jaoks mugav – sellise tehnoloogiapargiga maju nagu meil siinkandis rohkem pole, seega klient saab kõik vajaliku mugavalt ühest kohast tellida.

Möödunud aasta üheks suuremaks investeeringuks oli teise lamineerimisliini käivitamine. Kui kiiresti sektoris tehnoloogia areneb, kas võib juhtuda, et seadmed vananevad juba paari aastaga? Tasapisi valdkond muidugi areneb – klaasi pinnakatted on muutunud ja pinnad lähevad järjest suuremaks, aga väga kiiret radikaalset muutust pole toimunud, nii et paari aastaga tehnoloogia veel ei vanane.

Ent tasapisi tuleb muidugi kogu aeg midagi juurde osta. Vahel tundub, et investeeringud on end ära tasunud ja vahel tundub, et ei ole ka.

Majandusaasta aruandes märgite, et möödunud aastal oli ka koduturg üle pika aja taas väga aktiivne? Meie turul on enamuses elamuehitus ja kortermajad, kuhu meil pole eriti midagi müüa. Aga ka kohalikul turul on meil siiski objekte – osalesime näiteks ERMi klaasfassaadidetailide valmistamisel ja olime tarnija Hiltoni hotelli klaasimisel. Praegu toodame superministeeriumi jaoks.

Millist tulemust prognoosite selleks aastaks, kas jääb möödunud aasta tulemusele alla või ületab seda? Tõotab tulla­ sama normaalne tulemus. Aastad on erinevad – mõnel aastal on rohkem tööd aasta algul ja mõnel teisel aasta lõpus. Sel aastal on rohkem tööd just aasta lõpus, meil on praegu nii kodus kui ka välismaal nii mõnedki põnevad projektid, näiteks kõrghooned.

Kas eelistate innovaatilisi projekte? Ettevõtluses peab jälgima ka rahalist poolt, aga huvitavam on muidugi teha innovaatilisi ja uuenduslikke projekte, kus meil on ka eelis – meil pole koduturgu, kus lüüa masstoodanguga, nii et sellesse pole meil mõtet panustada. Pigem tasub teha nutikaid lahendusi.

Kui palju teil töötajaid on ja kas ettevõtet kummitab ka tööjõupuudus? Töötajaid on meil 80 ringis. Kui vaadata selliseid tehaseid nagu meil lääneriikides, siis naljalt seal riigi keskmist palka ei teenita. Meil aga on palk Eesti keskmine ja isegi üle selle. Eks see on üks teguritest, kuidas tööjõudu leiame ja mis seda hoida aitab.

Tegu on osaliselt suhteliselt rutiinse tööga. Samas püüame teha ka keerulisemaid projekte ja nende tarbeks me naljalt inimesi ei leiagi, nii et koolitame neid ise välja, sest ega koolipingist vastava kvalifikatsiooniga töötajat saada ei õnnestu. Inimesi on meile tulnud ka konkurentide juurest.

Kas te peate Eesti turul mõnda ettevõtet enda konkurendiks? Oleneb, kuidas võtta. Kui vaadata odavamat segmenti, siis konkurente on, aga keerukamate toodete puhul konkureerime pigem Saksamaa tehastega.

Täpne ja korrektne tarnepartner

Armand Kaber
OÜ Metek Alumiinium juhataja
Klaasimeister on korrektne ja täpne tarnija. Kui kliendina tekib probleeme, leiavad need alati kliendi jaoks soodsa lahenduse. Eks konkureerivaid firmasid on teisigi, aga kvaliteedi-hinna suhtes ja tarnekindluse seisukohalt on nad üks parimatest ja kindlamatest tarnijatest turul, mida eelkõige peabki tarnija valikul ju silmas pidama.

19. septembril ilmunud Ehituse kuukirjast saab veel teada, millised on saavutused materjalitehnoloogia vallas, millisele vihmaveesüsteemile kehtib garantii ja millised on riigi plaanid BIMiga.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. September 2016, 13:22
Otsi:

Ava täpsem otsing