Amhold on ametlikult pankrotis

Varem on nii pankrotihaldur Kristo Teder kui ka firma omanik Arvu Mägi öelnud, et võib-olla on võimalik ettevõtet kas või osaliselt päästa või maha müüa. Sama meelt on nad siiani, kuigi pankrot on välja kuulutatud.

“Läbirääkimised ja kohtumised potentsiaalsete firma ostjate või koostööhuvilistega toimuvad – need protsessid ei toimu ühe-kahe päevaga. Samas, ega firma päästmine pankrotist ei ole omaette eesmärk. See on majanduslik protsess oma seadustega ja sõltub turgudel toimuvast, firma arengu iseloomust ning tema eripäradest,” rääkis Mägi.

Praegust võlausaldajate arvu Mägi ja Teder välja ei ütle. Mägi sõnas, et seda, kui palju neid on, kuuleb 6. oktoobril võlausaldajate koosolekul. Täpne võlasumma on selge pärast võlgade kaitsmise koosolekut, mis on ees ilmselt novembris.

Teder ütles, et nõudeavalduste esitamiseks on aega kuni 19. novembrini. Võlausaldajad, kes soovivad saada õigusi hääletamiseks esimesel üldkoosolekul, peavad Tederi sõnul esitama nõudeavalduse hiljemalt selle nädala lõpuks. "Seega on esmaseid kokkuvõtteid võimalik teha uue nädala alguses."

Firma majandustegevus jätkub – töid, mis pooleli, tehakse Mägi sõnul juba neljandat kuud järjest ehk siis juuni teisest poolest, kui esitati pankrotiavaldus. Mitu neist on lõpetatud. “Täidetavate tööde ja raamlepingutega seoses on lisandunud mõningaid uusi tellimusi pooleliolevatel objektidel,” lisas Mägi.

Kaks tellijat on lepingu üles öelnud lepingu ehitusaegse autorijärelevalve osas, kuid seda saab Mägi hinnangul teha ka ehitusaegne omanikujärelevalve. “Neil tellijatel ongi ilmselt eesmärk autoripoolse kontrolli kulusid kokku hoida, vältida erapooletut järelevalvet ja seega leidsid projekteerimisfirma pankrotiga hea ettekäände lepingu lõpetamiseks,” arvas Mägi.

Töödel punkt

Amholdilt on omajagu töid tellinud Riigi Kinnisvara, pooleli on jäänud vaid üks. "Töös on Rüütelkonna hoone projekteerimine," märkis RKASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm, kelle teada on Teder kinnitanud, et Amhold teeb nõutu lõpuni.

Amhold tegutseb samuti välismaal. Soomes, Rootsis, Afganistanis ja Tais on olukord sarnane Eestiga. Nimelt ütles Mägi, et ka seal ei jää töö seisma.

Töötajad, kes objektidega lõpetasid, said kätte koondamisteate. Osa töötajatest lõpetab pooleliolevad objektid oktoobri jooksul, praeguseks on neil ka uus töökoht leitud. Mõni jätkab töödega järgmise aasta veebruarini või kevadeni.

“Keeruline on sellises turbulentses majanduslikus olukorras hoida üleval töötajate loomingulist motivatsiooni. Üle kolmandiku töötajate algkoosseisust jätkab töödega ning kui keegi väga ahvatlevale uuele töökoha pakkumusele vastu ei suuda panna ja lahkub, siis on võimalus teda asendada teiste spetsialistidega, sest üldine tööde maht siiski väheneb. Valdavalt soovivad insenerid ja arhitektid ikka ka oma alustatud tööd lõpuni teha,” rääkis Mägi.