Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuhu tüürib Eesti kaubandus?

    Vasakult DNB vanemanalüütik Priit Roosimägi, Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, LHV Panga majandusanalüütik Heido Vitsur ja Foto: Raul Mee

    Kaubandusettevõtted seisavad silmitsi probleemiga, kuidas asendada võimalikult palju töötajaid automaatsüsteemidega. Vastasel juhul ei anna kõrged tööjõukulud neile ellujäämisvõimalust.

    Ettevõtte The Future Customer ekspert-konsultant Richard Campbell rääkis eile Äripäeva kaubanduse aastakongressil "Tulevik", et kaupmehed peavad rohkem mõtlema sellele, kuidas võita ja hoida kliendilojaalsust. Nimelt liigub tema sõnul fookus tehingutelt laiemas mõttes liikmelisuse või kuuluvuse poole. „Liikmelisus loob klientidele rohkem väärtust, kuna võimaldab pakkuda nii reaalset kasu, näiteks allahindlusi, kui ka emotsioone ehk kuuluvustunnet, staatust ja eksklusiivsust,“ rääkis Campbell.
    Ta lisas, et kaubandussektoris ringleb linnalegend, justkui on lojaalsusprogrammid välja surnud. „See ei ole tõsi, programmid on lihtsalt arenemas ja muutumas,“ ütles ta.
    Tema sõnul on ebaedukate lojaalsusprogrammide viga see, et programm pole piisavalt läbipaistev ja on keeruline. Näiteks peab Campbell üheks halvimaks lojaalsusprogrammiks Suurbritannia Marks & Spenceri oma, kus jagatakse klientidele spetsiaalseid koode, millega nad saavad vaid teatuid pakkumisi tarbida. „Need pakkumised pole kunagi head, koodid unustatakse ära ja nii edasi. Sõnaga – see on liiga segane,“ ütles ta.
    Samas on Campbelli sõnul kuuluvustunde tekitamise hea näide kindlustusfirma Comparethemarket.com programm, kus saadetakse kliendile lepingu sõlmides väike mängusurikaat. „Mänguasi ei maksa tõenäoliselt palju, kuid ettevõte on loonud erinevuse ja paistab seetõttu silma,“ ütles ta.
    Kulusid vaja kokku hoida
    Eesti kaubandussektori üks suurem murekoht on aga tööjõukulud. Tartu Ülikooli majandusprofessori Urmas Varblase sõnul käib kaubanduses endiselt võitlus kuludega.
    „Suur vaenlane, tööjõukulude kasv, püüab kasumid ära süüa,“ ütles ta. Seetõttu tuleks tema sõnul tööjõukulude madalamale viimiseks võimalikult palju tegevusi automatiseerida. Kui enne kriisi töötas kaubanduses 95 000 inimest, siis kriisi järel kukkus see 75 000 inimese peale. Nüüdseks on kaubanduses töötajate arv taas 95 000 peal. „See näitab, et tegelikult on võimalik ka vähematega hakkama saada,“ ütles ta.
    Ta lisas, et igal aastal ehitatakse aina kaubanduspindu juurde ja praegu tundub, et tarbijaid jätkub kõigile piisavalt. Kuigi räägitakse palju sellest, et rahvastik vananeb ja see mõjutab ka kaupmehi, pole Varblase sõnul olukord nii traagiline. Nimelt hakkab vanemate inimeste sissetulek tulevikus kasvama ja nende ostuvõime muutub arvestatavaks.
    DNB vanemanalüütik Priit Roosimägi märkis, et tugev sisetarbimine on seni kaubandust hoidnud – kiired palgatõusud on ostujõudu kasvatanud. Muude teguritega kokku on aga ettevõtete kasumid langenud. Põhisüüdlaseks tööjõukulud.
    Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina lisas, et lähitulevikus elanike palgakasv siiski aeglustub, sest madalate naftahindade tõttu hakkab kasvama inflatsioon. Kui seni oli inflatsiooni tõus 1%, siis järgmisel aastal on see juba ligi 3%.
    Hoolimata sellest, et põhipalga kasv aeglustub, püsib ostujõud mõnda aega veel hea. „Eesti elanike säästud on korralikud, Euroopa keskmised,“ selgitas Mertsina. Majandusbuumi ajal näiteks elanikel sääste polnud, kuid tarbimine oli ikka suur, mis tähendas, et kriisi tulekuks langes tarbimine suuresti ära. „Tänu korralikele säästudele peaks tarbija praegu kriisi üle elama,“ ütles Mertsina.
    Põlvkonnad pole erinevad
    Eesti Koostöö Kogu programmijuht Liisi Uder ütles, et 2040. aastaks on Eestis ligi 10% vähem inimesi kui praegu, kusjuures vanemaealiste osakaal rahvastikust kasvab samuti 10%. Praegu on 65aastaste ja vanemate osakaal rahvastikust 18%. Ka tema sõnul on hea see, et pensionisüsteemi tõttu, kus pensioni suurus sõltub igaühe sissetulekust, on tulevikus Eestis rohkem rikkaid pensionäre, kelle ostuvõime ei lange.
    AC Nielsen Eesti juht Margi Kurisoo lisas, et ka nooremate põlvkondade pärast ei pea väga muretsema, kuna nad ei erine eelkäijatest tegelikult nii palju, kui kiputakse arvama. „Tihti räägitakse nooremast põlvkonnast, nagu oleks tegu täiesti teistsuguste inimestega. Aga nii ei ole,“ selgitas Kurisoo. „Tõsi – millenniumilapsed hindavad väga vabadust, sõltumatust, uusi kogemusi ja tihtipeale peetakse neid seetõttu tööandjatele ebalojaalseteks. Kuid selle ainuke põhjus on see, et nad on lihtsalt noored,“ rääkis Kurisoo kaubanduse aastakongressil.
    Samuti pole tema sõnul enam vaja mõelda, et ainult noored on kolinud nutitelefonidesse. „Võib-olla tõesti õppisid noored kiiremini ära nutiseadmete kasutuse, kuid nüüdseks kasutavad neid juba kõik,“ ütles Kurisoo.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Leida Kikka vähem tuntud jalatsiäri hüppas Samelinist mööda
Sergei Anikin lahkus pangandusidust Tuum "Oskasin õigel ajal astuda kõrvale"
Hinnatõus karistab: Ragn-Sells ehitab uue tehase plaanitust väiksemana
Raadiosaated
Äripäev eetris: silmakirjalikkus Linnamäe vähitiikidega on silmipimestav
Linnamäe äritaktika, mis seisneb piiride pidevas tõukamises, on hästi teada, aga lollitamine väidetava vähikasvandusega, kust seni vaid kruusa ja liiva on müüdud, ei kõlba üldse kuhugi.
Linnamäe äritaktika, mis seisneb piiride pidevas tõukamises, on hästi teada, aga lollitamine väidetava vähikasvandusega, kust seni vaid kruusa ja liiva on müüdud, ei kõlba üldse kuhugi.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Ökonomist: ehitusturg ootab riigi taristuprojekte
Ebakindla majanduskeskkonna ja kasvavate intressimäärade olukorras on nii ettevõtted kui ka majapidamised oma investeerimisotsuste tegemisel äraootaval seisukohal, kirjutab Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Ebakindla majanduskeskkonna ja kasvavate intressimäärade olukorras on nii ettevõtted kui ka majapidamised oma investeerimisotsuste tegemisel äraootaval seisukohal, kirjutab Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Soomlase ostujõud prantsatas 2009. aastasse
Soomlaste reaalne sissetulek on kahanenud 2009. aasta alguse tasemele, taandudes erakordse kiirusega, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soomlaste reaalne sissetulek on kahanenud 2009. aasta alguse tasemele, taandudes erakordse kiirusega, kirjutab Helsingin Sanomat.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Ukraina pani musta nimekirja ettevõtte, mille tooted levivad ka Eesti poelettidel
Ukraina lisas keelatud ettevõtete nimekirja USA toidutööstuse hiiu Mondelezi, mille tuntumad tooted on näiteks Daim, Marabou ja Oreo, vahendab Dagens Industri.
Ukraina lisas keelatud ettevõtete nimekirja USA toidutööstuse hiiu Mondelezi, mille tuntumad tooted on näiteks Daim, Marabou ja Oreo, vahendab Dagens Industri.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Raadiohitid: kui palju kinnisvaraturg veel kukub?
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Eesti parim juht hankis USAs oma idufirma jaoks teedeehitusäri salainfot
Värskelt Eesti parima juhi tiitli võitnud taristuettevõtte Verston asutaja ja juhatuse esimees Veiko Veskimäe rääkis Pärnu juhtimiskonverentsi laval, et käis 2018. aastal San Franciscos uurimas USA taristuehituse turgu ning võimalusi oma idufirma Infrafly esimese tootega sinna laieneda.
Värskelt Eesti parima juhi tiitli võitnud taristuettevõtte Verston asutaja ja juhatuse esimees Veiko Veskimäe rääkis Pärnu juhtimiskonverentsi laval, et käis 2018. aastal San Franciscos uurimas USA taristuehituse turgu ning võimalusi oma idufirma Infrafly esimese tootega sinna laieneda.
Kõik Rohepöörde artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Omavoliline sillaehitus tõi ettevõtjatele jama kaela: "Mine või hulluks!"
Naabriks ärimagnaadi loata karjäär: Margus Linnamäe firma kukkus vähikasvatuse nime all kruusa kaevandama
Tallinn kaevab, nagu homset poleks
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Saksamaa viib Venemaalt ära üle 100 töötaja
Moskva seatud piirangu tõttu viib Saksamaa Venemaalt ära üle saja töötaja, kirjutab Reuters.
Moskva seatud piirangu tõttu viib Saksamaa Venemaalt ära üle saja töötaja, kirjutab Reuters.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Tuntud lavastaja oma suurimast kriisist: mul oli sääste vaid kuu jagu
"Sõime otseses mõttes ära kõik oma säästud ja alles nüüd vaikselt toibume sellest," kirjeldas näitleja ja lavastaja Mari-Liis Lill oma üleelamisi Äripäeva raadio saates "Edukad naised".
"Sõime otseses mõttes ära kõik oma säästud ja alles nüüd vaikselt toibume sellest," kirjeldas näitleja ja lavastaja Mari-Liis Lill oma üleelamisi Äripäeva raadio saates "Edukad naised".
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Ehitusmaht kukkus enam kui kümnendiku
Eesti ehitusettevõtted ehitasid esimeses kvartalis siin ja välisriikides püsivhindades kokku 11% vähem kui aasta varem samal perioodil, teatas statistikaamet.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid esimeses kvartalis siin ja välisriikides püsivhindades kokku 11% vähem kui aasta varem samal perioodil, teatas statistikaamet.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.