Küll aga on investeeringute osakaalu vähenedes kiire majanduskasvu saavutamine üha keerulisem. Majanduse mootoriks olevatele ettevõtetele avaldavad mõju ka kiire palgakasv ning olulistel eksporditurgudel toimuv.

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori hinnangul eeldab kiirem majanduskasv rohkem julgust ja ambitsioonikust. „Varasematel aastatel on ettevõtted teinud suuri investeeringuid efektiivsuse tõstmisesse. Investeeringute kõrval vajab tähelepanu aga ka pakutav toode. Kui müüme välismaale väga lihtsat ja odavat kaupa, siis võime seda toota kui tahes efektiivselt, kuid Skandinaavia tasemega võrreldavaid palkasid ei ole selle eest maksta võimalik.“

Nestor lisas, et kuigi kiire palgakasv seab ettevõtted raskesse olukorda, avaldab see ka positiivset survet väärtusahelas tõusta. 

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul tuleks majanduse väljavaadete puhul arvestada sellega, et üha suurem osa maailmamajanduse nõudlusest asub väljaspool Euroopat. “Oleks mõistlik uusi ja hea väljavaatega turge otsida ka mujalt kui meie lähinaabrusest,” rääkis Mertsina.

Lisaks nõudlusele on analüütikute sõnul ekspordikäibele toeks tasapisi kasvama hakanud müügihinnad, mis peaksid leevendama suurenenud tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtete kasumlikkusele. “Hinnakasvu taga on toorainete hinnatõus, kõrgemad aktsiisimäärad ja tugev sisenõudlus. Järgmisel aastal lisandub nendele veel majutusteenuste käibemaksumäära tõstmine,” lisas Mertsina.

Nordea panga ökonomist Tõnu Palmi arvates peituvad ettevõtete tootlikkuse tõstmise võimalused ennekõike tööstuse ja tehnoloogiate ühendamises ja digitaliseerimises. “Kõrgtehnoloogia ning intellektuaalne vara on sõltumata aeglustunud tootlikkuse kasvust maailma majanduses üha kõrgemas hinnas. Kes selles teadus- ning tehnoloogiakeskses võidujooksus suudab kiirem püsida, võidab ka maailmaturul,” sõnas Palm.

Kiiret kasvu, millega veel mõni aeg tagasi olime Eestis harjunud, me DNB Panga vanemanalüütiku Priit Roosimägi hinnangul enam ei näe ja see ongi normaalne. “Jätkuvalt kiire palgakasvu tingimustes on ettevõtete konkurentsivõime tõstmine hädavajalik. Võidavad need, kes teevad tarku investeeringuid. Sektorites, kus efektiivususnäitajad palgakasvule järele ei tule, võivad ees oodata ka koondamised,” hoiatas Roosimägi.

LHV majandusekspert Heido Vitsur rõhutas, et jutud majanduse stagnatsioonist on siiski ülepingutatud. “Meie majandus areneb, aga aeglaselt,” rääkis Vitsur. Tema sõnul mõjutavad siinset majanduskasvu suurel määral ka valimistsüklid ning Euroopa struktuurifondid. “Ülikiire kasvu perioodid juhtuvad Eestis reeglina 60 aastase tsükliga. Normaalne majanduskasv ongi paari protsendi juures,” lisas Vitsur. 

Majandust ohustavate riskidena tõid analüütikud välja veel Venemaa poliitilise ebakindluse. Venemaa nõrgenenud nõudlus on kukutanud ta Eesti kümne olulisema kaubanduspartneri hulgast välja ning tasapisi on vähenenud selle mõju Eesti majandusele. Tõusva riskikohana tajuvad analüütikud majanduskeskkonnale ka populistlike liikumiste esilekerkimist.

Eesti Pangaliidu peamisteks eesmärkideks on Eesti panganduse arendamine ja pankade ühiste probleemide lahendamiseks vajaliku tegevuse koordineerimine. 1992. aastal asutatud pangaliitu kuulub 13 Eesti tegevuslitsentsi omavat krediidiasutust.