• Jaga lugu:

    Gazpromile Brüsselist soodne kokkulepe

    Gazpromile Brüsselist soodne kokkulepeFoto: Scanpix/Reuters

    Euroopa Komisjon sõlmis eile Gazpromiga kokkuleppe, mis võimaldab Vene gaasihiiul kasutada suuremat mahtu torujuhtmes Opal, mis on peamisi ühendusi Läänemere alt kulgeva gaasijuhtme Nord Stream ning Saksamaa ja Kesk-ja Ida-Euroopa turu vahel, kirjutas Wall Street Journal kahele informeeritud allikale viidates.

    See on märk, et EL ja Venemaa parandavad oma ärisuhteid, samal ajal kui Süüria pommitamine on lääneriikide ja Venemaa vahel pingeid lisanud. Alles läinud nädalal Ülemkogul kaalusid Euroopa Liidu liikmesriigid Venemaale täiendavate sanktsioonide kehtestamist, mis eelkõige Itaalia vastuseisu tõttu ära jäid.
    Veel sel nädalal võib sündida lahendus ka laiemas ELi ja Gazpromi vastuseisus, kus Brüssel süüdistas Vene gaasihiidu monopoolse positsiooni kuritarvitamises. Täna kohtub ELi konkurentsivolinik Margrethe Vestager Gazpromi nõukogu aseesimehe Aleksandr Medvedeviga, et võimalikku lahendust arutada.
    Alates Opali torujuhtme valmimisest 2011. aastal on Gazprom saanud sellest kasutada vaid 50%, kuna ELi reeglite järgi tuleb torujuhtme omanikul ruumi jätta ka konkureerivatele tarnijatele. Nii on pool Opali läbilaskevõimest jõude seisnud.
    Teisipäeval sündinud kokkuleppe järgi jääb Gazpromile endiselt õigus kasutada 50% Opali läbilaskevõimsusest (koguvõimsus on aastas 36 miljardit kuupmeetrit gaasi), 10-20% võimsusest peaks jääma alternatiivsetele tarnijatele ning 40-30% võimsusest tuleks panna oksjonile, millel võiks siis osaleda ka Gazprom ise, kirjutas WSJ.
    Agentuuri Bloomberg palutud kommentaari peale WSJ artiklile vastas Euroopa Komisjon, et Opali torujuhtme kohta pole veel otsust tehtud.
    Opali torujuhtme kaudu on Gazpromil võimalus veelgi suurem osa oma gaasitransiidist Euroopasse Ukrainast mööda juhtida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: jaekaubandus buumib
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Spaade ja hotellide avanemine aitas Tallinna Veel rohkem müügitulu teenida Kasum kerkis kordades
Teises kvartalis kasvas Tallinna Vee müügitulu aastavõrdluses üle 7%, mille põhjustas leebematest koroonapiirangutest tingitud äriklientide suurem veetarbimine ning ehitusteenuste tulu suurenemine.
Teises kvartalis kasvas Tallinna Vee müügitulu aastavõrdluses üle 7%, mille põhjustas leebematest koroonapiirangutest tingitud äriklientide suurem veetarbimine ning ehitusteenuste tulu suurenemine.
Idufirma lõi kaupluse, mida esmapilgul näha ei ole. Ka Cleveron valmistub tulevikutrendiks
Tallinna on lühikese ajaga tekkinud toidupood, mida esmapilgul näha ei ole. Eesti esimese dark store'i kontseptsiooni maaletooja on idufirma FoodBit. Oma pimelaoga on turule tulemas ka Bolt, samuti lõpetas pilootprojekti hiljuti Cleveron.
Tallinna on lühikese ajaga tekkinud toidupood, mida esmapilgul näha ei ole. Eesti esimese dark store'i kontseptsiooni maaletooja on idufirma FoodBit. Oma pimelaoga on turule tulemas ka Bolt, samuti lõpetas pilootprojekti hiljuti Cleveron.
Kooliõed imestavad jokutamise üle laste kaitsesüstimisel
Kuigi haridusministeerium annab soovituse lapsi alates 12. eluaastast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, paneb teadmatus ja aeglane tegutsemine koolirahva küsima, kas laste ja noorte vaktsineerimine on ikka riigi jaoks prioriteet.
Kuigi haridusministeerium annab soovituse lapsi alates 12. eluaastast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, paneb teadmatus ja aeglane tegutsemine koolirahva küsima, kas laste ja noorte vaktsineerimine on ikka riigi jaoks prioriteet.