Nutikas palgaskeem

Ambient Sound Investmentsi meeskond: (vasakult) Tauno Tats, Toivo Annus ja Margus Uudam.   Foto: Erik Prozes
Alyona Stadnik • 4. november 2016 • 5 min
Jaga lugu:

Skype'i eestlastest loojate investeerimisfirma Ambient Sound Investments (ASI) kasutab töötajate motiveerimiseks ja tööjõukulude optimeerimiseks nutikat skeemi.

Ettevõttes neli aastat kasutusel olev skeem on lihtne – põhipalk on aasta-aastalt langenud ning selle kompenseerib ettevõttes osaluse jagamine ehk optsioonid. Näiteks sel kolmapäeval ilmunud värskes Äripäeva Palga TOPis oli firma 2015. aasta andmete põhjal 3954eurose kuutasuga 29. kohal, aasta varem aga 255. kohal. Järsu tõusu põhjus peitubki töötajatele antud optsioonides, mis on arvestatud tööjõukulude hulka. Kokku on optsioonidega töötajatele antud 4% ettevõttest.

Paneb töötaja omanikuna mõtlema

ASI tegevjuht Tauno Tats jättis vastamata küsimusele, miks on ettevõte sellise lahenduse kasuks otsustanud. "Eesmärk on töötajaskonna huvide võimalikult maksimaalne ühitamine omanike huvidega," soovitas ta seda ka teistele ettevõtetele kasutamiseks.

Võimalus tööandjatel preemia asemel optsioone anda tekkis 2011. aastal. Erinevalt töötasust ei kuulu optsioonilepingu alusel antud osalus maksustamisele, kui optsiooni andmise ja realiseerimise vahe on vähemalt kolm aastat. "Seega sobib see pikaajalise motiveerimise eesmärgil lisaks palgale," selgitas audiitorbüroo Ernst & Young Balticu partner Ranno Tingas. "Siiski ei saa optsiooni kasutada mitte iga tööandja, sest kui tegemist on äriühinguga, kus omanik ei soovi osalust jagada, pole ka võimalik optsiooniprogrammi kasutada."

Samuti on see Tingase sõnul mõeldav eelkõige juhtivtöötajate ja tipp-spetsialistide puhul, sest see eeldab usku oma tööandja edusse ning veidi keerukama motivatsiooniprogrammi mõistmist.

Vormistamine on keeruline

Lisaks on optsiooni vormistamine Tingase sõnul õiguslikult keerulisem kui preemia. "Kui paneme kõrvuti kolme aasta pärast makstava preemia näiteks 1000 eurot neto ja kolme aasta pärast optsioonilepingu alusel tasuta antavad 1000eurose väärtusega aktsiad, siis esimesel juhul on tööandja maksukoormus üle 700 euro, kuid optsioonilepingu alusel antavatelt aktsiatelt tööandjal maksukohustust polegi," selgitas Tingas.

Tasuta saadud aktsiate puhul läheb tulumaksukohustus töötajale, kui ta müüb aktsiad ja saab sellest tulu. Töötajal on võimalik maksukohustuste planeerimiseks kasutada investeerimiskontot või äriühingut.

Kui töötajale antakse väärtpaberid tasuta või soodushinnaga enne kolme aasta möödumist optsiooni andmisest, on see erisoodustus, millelt tuleb Tingase sõnul maksta tulumaks ja sotsiaalmaks – näiteks 1000euroselt hüvelt kokku 662,5 eurot. "Kui optsioonilepingu kolmeaastase perioodi jooksul muudetakse selle tingimusi, siis maksuameti praktika järgi on alustatud muutmise hetkest uuesti kolmeaastase perioodi arvestamist," selgitas ta.

Muutus soosib eriti idufirmasid

Valitsus plaanib tulumaksuseadusesse muudatusi, mille kohaselt äriühingu täisosaluse müügi korral kehtib maksuvabastus ka kolmest aastast lühema perioodi korral, kuid vaid proportsionaalselt selles ulatuses, mis on kolmeaastasest perioodist välja teenitud.

29. kohal oli Ambient Sound Investments (ASI) värskes Äripäeva Palga TOPis.

ASI omanikud on Toivo Annus, Ahti Heinla, Priit Kasesalu ning Jaan Tallinn.

Jaan Tallinn oli värskes Rikaste TOPis tänavu 63. kohal, Ahti Heinla 76., Priit Kasesalu 80. ja Toivo Annus 115. kohal.

Äripäeva hinnangul on ASI väärtus 105 miljonit eurot ehk töötajatele jagatud osaluse väärtus on 4,2 miljonit eurot.

Tingase sõnul on selline muudatus väga oluline idufirmadele, kus tehingud võivad palju kiiremini ja ootamatult toimuda. "Samas plaanitakse kuritarvituste vältimiseks nõuet, et optsiooniandjad peaksid edaspidi esitama maksu- ja tolliametile nende sõlmimise hetkel optsioonilepingud, mida ei ole notariaalselt kinnitatud või sõlmimisel digiallkirjastatud," selgitas ta.

Tuleb planeerida, muidu tuleb maksuamet

"Nimelt peaks olema ka päriselt soov anda osalus töötajale, sest kui seda ei planeerita, siis võib maksuamet lugeda fiktiivse optsiooni töötasuks ja maksustada palgamaksudega," rõhutas Tingas. Samuti peab arvestama, et välisriigis asuvatele töötajatele osaluse jagamine on keerulisem ja nõuab maksu- ja õigusküsimuste analüüsi.

Näiteks tööstusfirmas ABB on kogu personalil võimalus ettevõtte aktsiaid omada. "Inimene peab ise otsustama, kas ta soovib raha korjata ning aasta lõpus on tal võimalik otsustada, kas ta võtab oma kogutud raha välja või investeerib selle ABB aktsiatesse," selgitas ABB personalijuht Agnes Hansen. "Töötaja ise ei pea midagi tegema, ettevõte ostab talle ettenähtud hinnaga aktsiad."

Aastate jooksul on selline võimalus töötajate seas muutunud populaarsemaks, aga Põhjamaadega võrreldes on seda veel vähe. "Meie kultuur ei ole veel sinna jõudnud, et investeeritakse sissetulekut tulevikule mõeldes," selgitas Hansen.

Ranno Tingas, Ernst & Young Baltic AS partner

On teisigi võimalusi

Lisaks klassikalistele tööandja optsioonidele kasutavad rahvusvahelised kontsernid motivatsiooniprogramme, mis alati ei mahu Eesti tulumaksuseaduse lakoonilise sätte alla. Seetõttu tuleb nende programmide puhul väga kriitiliselt hinnata maksukohustusi Eesti tööandjale ja töötajale. Näiteks pakutakse laias maailmas fantoomaktsiaid, soodushinnaga aktsiate müüki, piiratud õigustega aktsiaid, aktsiate ostuplaane, pensioniplaane.

Välismaalt Eesti töötajatele ja juhtidele antud soodustuste puhul on suurim probleem, et erisoodustuselt peab maksud maksma Eesti tööandja, ehkki tema kaudu ei pruugi need väärtpaberid liikuda ja tegemist on kontserni peakontori otsusega kellelegi Eestis anda optsioone või aktsiaid. Nõustame peaaegu iga nädal mõnda kontserni seoses optsiooniteemadega ja nii mõnelgi juhul on olnud vajalik õigusselguse jaoks ka maksuhaldurilt taotleda siduvat eelotsust või esitada järelepärimine.

Liimib võtmetöötajad firma külge

Ka LHV Pank meelitab töötajaid osanikuks. Ettevõtte juhatuse esimehe Erki Kilu sõnul on nende soov kaasata töötajad omanikeringi, et nad tunnetaksid panka enda ettevõttena. "Optsiooniprogramm võimaldab võtmetöötajaid hoida ja motiveerida," rääkis Kilu. "Teine optsiooniprogrammi eesmärk on ettevõtte väärtuse kasvatamine tulemusjuhtimisega."

Aktsiaoptsioonide suurus LHV Groupis sõltub individuaalsete eesmärkide edukast täitmisest. "Programm on meil veel võrdlemisi uus ning selle käivitumist ja efektiivsust on mõistlik hinnata pikemas ajahorisondis kui üks või kolm aastat," lausus Kilu.

Töötajad on programmist teadlikud, huvi selle sisu ja tingimuste vastu on kasvanud nii töötajate kui ka tööotsijate hulgas. „Kindlasti võiksid Eesti ettevõtted sarnaseid tulemusjuhtimise programme rakendada. Võtmeisik võiks tunda, et ta pingutab nii ettevõtte kui ka iseenda edukuse ja heaolu nimel,“ tõdes Kilu.

Optsiooni nõuded

töötajale antakse võimalus, mitte kohustus saada tulevikus täiendavalt tasuta emaettevõtte aktsiaid (osalus tööandjas)seda kindlaksmääratud aja jooksul ja kindlatel tingimusteltööandja soovib töötajat premeerida optsioonide näol pikaajalise lisatasugatööandja soovib töötajat kaasata äriühingu tegevusse, suurendades sellega ettevõtte produktiivsust ja efektiivsust ning vähendada kaadri voolavusttäiendav osalus omandatakse tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingusosalusoptsiooni andmise ja täitmise vahel on täidetud kolme aastane nõue (TuMS § 48 lg 53).

Maksuvabastus rakendub tööandja osalusoptsioonile, kui osalusoptsiooni andmise ja täitmise vahele jääb vähemalt 3 aastat.

Lisainfo: https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/erisoodustused/osalusoptsioonide-maksustamisest

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt