Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sotsiaalmeedia mull tegi Trumpist presidendi

    Facebooki kasutab iga kuu 1,8 mld inimest.Foto: EPA

    Oma rolli mängisid Donald Trumpi Ameerika presidendivalimiste võitmise juures ka idu- ja tehnoloogiafirmad, leiavad ettevõtjad.

    Donald Trumpi võit Ameerika presidendivalimistel tabas Euroopa suurimal, maailma 50 000 tipptegijat kokku toonud tehnoloogiakonverentsil Web Summit inimesi nagu puuga pähe. Laval väljendas mitukümmend tipptegijat emotsioone hämmeldusest kurbuse ja vihani. Ehkki tulemuse taga nähti valijate viha establishment'i vastu, mida esindas märklauana Hillary Clinton, siis oma osa nähakse asjade säärases lõppemises ka tehnoloogiaettevõtteil, täpsemalt sotsiaalmeedial.
    Inimeste ühendamiseks loodud lahendused võivad nimelt töötada ka ühiskonna ühiste huvide vastu, tõdes mitu esinejat. „Tehnoloogiafirmad lõid platvormid, mida persevest Trump oma propagandaks ära kasutas. Keskmine kasutaja ei teagi, et valede ja manipuleerimisega mängiti tema kõige madalamatel instinktidel ja teda kasutati ära,“ lajatas kõige jõulisemalt idufirmade kiirendi 500 Startups asutaja Dave McClure. „Ma lepiks tänase tulemusega, kui Trump oleks ausat mängu mänginud, aga ta ei teinud seda, vaid valetas ja vassis ning kasutas uusi võimalusi ära.“
    Sõbra loodud mull väänab maailma
    McClure pidas silmas seda, et sotsiaalmeediakanalite tähtsus tarbija päevas kasvab ning suurele osale inimestest on see ainus infoallikas. Tasakaalustatud meediaväljaannete ehk ajakirjanduse asemel, kus sõna saavad mõlemad pooled, kehtib faktide kontroll ning taotletakse objektiivsust, tarbitakse vaid seda, mis näiteks Facebooki uudisvoost nendeni jõuab.
    See tähendab, et kogu pakutu koosneb sõprade-tuttavate ja ka maailmavaatelt sobivate inimeste soovitustest ja infost, mille abiga saab kasutajaid manipuleerida. Inimesed elavad oma mullis, näevad maailma vaid omale sobivates toonis. Ameerika elab justkui kahes täiesti erinevas reaalsuses – Trumpi pooldajate uudisvoo ujutab üle tema retoorika, Clintoni valijail ühisosa või tasakaalustatus puudub ning kasutajate omavahel suhtlema panemise asemel saab sotsiaalmeediaga neid üksteisest lahti rebida.
    „Elame sellises reaalsuses, kus inimesed teevad samades tingimustes otsuseid täiesti erineva info põhjal,“ selgitas maailma mõjukaima idufirmade kiirendi Y Combinator asutaja Justin Kan.
    Suhtluskanal või tsensor?
    See kehtib tegelikult mõlemas suunas, täiendas investor, Skype´i kolmas töötaja Eileen Burbidge. „Elasin midagi sarnast läbi juunis, kui kodumaal Inglismaal hääletati Brexiti poolt. See valik tuli toona samasuguse üllatusena nagu täna Trumpi võit, sest sotsiaalmeedia põhjal tundus, et välja astumise soov pole võimalik.“ Ehk kaaskodanikud, aga ka ettevõtjad või poliitikud ei tea, mis toimub tegelikult nende kaasmaalaste peas.
    Justin Kan näeb lahendust selles, et sotsiaalmeediakanal võtab rohkem vastutust ja vaatab näiteks ümber, mis valemite järgi vahendab kanal tarbijatele kuvatavat sisu, või siis tagab kõigini ühesuguse info jõudmise. Burbidge hindas selle aga küsitavaks ideeks. „Ma ei usu, et see on õige vastus. Kui inimesi suruda sama infot vaatama, siis kes valib kanali ja info?“ esitas ta retoorilise küsimuse.

    Facebooki kolm tähtsamat arengusuunda lähiaastail

    Võrgu külvamine – 7,3 miljardist maailma elanikust ligi poolel pole ligipääsu internetile. Facebook otsib võimalusi, kuidas väheasustatud maapiirkondadesse võrk viia ning katsetab V-tähe kujulist pikamaalennukit Acquila, mis kaalub umbes pool tonni ning mis lendab tavalennuliiklusest kõrgemal. See päikesepaneelidega varustatud liikuv nii-öelda mast peaks suutma varustada internetiga ka planeedi kaugemaid paiku.

    Tehisintellekt – seda kavatseb ettevõte kasutada, kus vähegi võimalik – alates sellest, mida näeb kasutaja oma uudisvoos, fotode ja inimeste märkimises ning turvalisuseni välja.

    Virtuaalne reaalsus (VR) – kaks aastat tagasi ostis sotsiaalvõrk VR-seadmete tootja Oculus, millega koos arendatakse uue põlvkonna nii-öelda virtuaalse reaalsuse prille. Uus lahendus peaks olema juhtmevaba, kaua kestva akuga ning kerge ja kompaktne.

    Allikas: Facebooki tehnoloogiajuht Mike Schroepfer

    Maailma mõjukamaid võrke Facebook aga kohati nii tegutseb ja tahab kasutajalt vastutust enda kätte haarata. Näiteks rääkis ettevõtte turvajuht Alex Stamos konverentsil, et kasutajad ja nende paroolid on internetis enim levinud ohuallikad.
    „Kasutajanimi ja turvasõna on lahendus nelja aastakümne tagant ega sobi tänasesse. Paroolide aeg on möödas, sest see ei ole turvaline lahendus,“ selgitas Stamos. Ebakindlaks muudavad selle lahenduse kasutajad, kes muukimatu salasõna asemel midagi levinut – 123456, parool jne – valivad, ja nii ongi mustal turul müügis 10 miljoni inimese paroolid, mistõttu on võrk ka oma kasutajaile teada andnud, et tolle turvavõti on saadaval. 
    Autoga võib avarii teha, Facebookiga mitte
    Ent kindla salasõna tähtsusest on räägitud aastakümneid, kuid kasutajale pole see päriselt kohale jõudnud. Nii võtabki jämedama otsa keskkonna turvalisuse loomisest Facebook ja mõtleb välja lahendusi. Näiteks analüüsib tehisintellekt kasutaja sisselogimisel senise ja hetkekäitumise erinevaid parameetreid, et hinnata, kas tegemist on tõesti kasutaja või kurikaelaga. 
    Stamose sõnul ei saa nad tehnoloogiafirmana öelda, et turvalisus on kasutaja probleem. „Kui autotootja valmistab auto ja müüb selle maha ning kasutaja teeb avarii ja saab viga, siis on see viimase mure,“ võrdles Stamos. „Meie peame aga ehitama avariikindlaid, ise end kaitsvaid rakendusi. Näiteks on igas Facebooki rakenduses krüptokood pahalase – nuhkiv valitsus, telekomifirma või mõni tagauks – tuvastamiseks.“
    Web Summit on Euroopa suurim tehnoloogiakonverents, mis toob tänavu Lissaboni kokku üle 50 000 tippfirma või nende esindaja ning tipp-poliitikuid ministritest riigijuhtideni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
DelfinGroupi poolaasta mahud kasvasid järsult
AS DelfinGroupi esimene poolaasta oli ettevõtte ajaloos edukaim periood laenu väljastamisel ja kasutatud kaupade müügis.
AS DelfinGroupi esimene poolaasta oli ettevõtte ajaloos edukaim periood laenu väljastamisel ja kasutatud kaupade müügis.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Riigikogu ratifitseeris Soome ja Rootsi ühinemise NATOga
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Europol vahistas üle 130 lastega kaubitseja
Europoli koordineeritud ulatuslikul operatsioonil vahistasid 22 Euroopa riigi ja Interpoli korrakaitsjad 130 lastega kaubitsejat ja tuvastasid 60 uut kahtlusalust.
Europoli koordineeritud ulatuslikul operatsioonil vahistasid 22 Euroopa riigi ja Interpoli korrakaitsjad 130 lastega kaubitsejat ja tuvastasid 60 uut kahtlusalust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.