Sotsiaalmeedia mull tegi Trumpist presidendi

Donald Trumpi võit Ameerika presidendivalimistel tabas Euroopa suurimal, maailma 50 000 tipptegijat kokku toonud tehnoloogiakonverentsil Web Summit inimesi nagu puuga pähe. Laval väljendas mitukümmend tipptegijat emotsioone hämmeldusest kurbuse ja vihani. Ehkki tulemuse taga nähti valijate viha establishment'i vastu, mida esindas märklauana Hillary Clinton, siis oma osa nähakse asjade säärases lõppemises ka tehnoloogiaettevõtteil, täpsemalt sotsiaalmeedial.

Inimeste ühendamiseks loodud lahendused võivad nimelt töötada ka ühiskonna ühiste huvide vastu, tõdes mitu esinejat. „Tehnoloogiafirmad lõid platvormid, mida persevest Trump oma propagandaks ära kasutas. Keskmine kasutaja ei teagi, et valede ja manipuleerimisega mängiti tema kõige madalamatel instinktidel ja teda kasutati ära,“ lajatas kõige jõulisemalt idufirmade kiirendi 500 Startups asutaja Dave McClure. „Ma lepiks tänase tulemusega, kui Trump oleks ausat mängu mänginud, aga ta ei teinud seda, vaid valetas ja vassis ning kasutas uusi võimalusi ära.“

Sõbra loodud mull väänab maailma

McClure pidas silmas seda, et sotsiaalmeediakanalite tähtsus tarbija päevas kasvab ning suurele osale inimestest on see ainus infoallikas. Tasakaalustatud meediaväljaannete ehk ajakirjanduse asemel, kus sõna saavad mõlemad pooled, kehtib faktide kontroll ning taotletakse objektiivsust, tarbitakse vaid seda, mis näiteks Facebooki uudisvoost nendeni jõuab.

See tähendab, et kogu pakutu koosneb sõprade-tuttavate ja ka maailmavaatelt sobivate inimeste soovitustest ja infost, mille abiga saab kasutajaid manipuleerida. Inimesed elavad oma mullis, näevad maailma vaid omale sobivates toonis. Ameerika elab justkui kahes täiesti erinevas reaalsuses – Trumpi pooldajate uudisvoo ujutab üle tema retoorika, Clintoni valijail ühisosa või tasakaalustatus puudub ning kasutajate omavahel suhtlema panemise asemel saab sotsiaalmeediaga neid üksteisest lahti rebida.

„Elame sellises reaalsuses, kus inimesed teevad samades tingimustes otsuseid täiesti erineva info põhjal,“ selgitas maailma mõjukaima idufirmade kiirendi Y Combinator asutaja Justin Kan.

Suhtluskanal või tsensor?

See kehtib tegelikult mõlemas suunas, täiendas investor, Skype´i kolmas töötaja Eileen Burbidge. „Elasin midagi sarnast läbi juunis, kui kodumaal Inglismaal hääletati Brexiti poolt. See valik tuli toona samasuguse üllatusena nagu täna Trumpi võit, sest sotsiaalmeedia põhjal tundus, et välja astumise soov pole võimalik.“ Ehk kaaskodanikud, aga ka ettevõtjad või poliitikud ei tea, mis toimub tegelikult nende kaasmaalaste peas.

Justin Kan näeb lahendust selles, et sotsiaalmeediakanal võtab rohkem vastutust ja vaatab näiteks ümber, mis valemite järgi vahendab kanal tarbijatele kuvatavat sisu, või siis tagab kõigini ühesuguse info jõudmise. Burbidge hindas selle aga küsitavaks ideeks. „Ma ei usu, et see on õige vastus. Kui inimesi suruda sama infot vaatama, siis kes valib kanali ja info?“ esitas ta retoorilise küsimuse.

Maailma mõjukamaid võrke Facebook aga kohati nii tegutseb ja tahab kasutajalt vastutust enda kätte haarata. Näiteks rääkis ettevõtte turvajuht Alex Stamos konverentsil, et kasutajad ja nende paroolid on internetis enim levinud ohuallikad.

„Kasutajanimi ja turvasõna on lahendus nelja aastakümne tagant ega sobi tänasesse. Paroolide aeg on möödas, sest see ei ole turvaline lahendus,“ selgitas Stamos. Ebakindlaks muudavad selle lahenduse kasutajad, kes muukimatu salasõna asemel midagi levinut – 123456, parool jne – valivad, ja nii ongi mustal turul müügis 10 miljoni inimese paroolid, mistõttu on võrk ka oma kasutajaile teada andnud, et tolle turvavõti on saadaval. 

Autoga võib avarii teha, Facebookiga mitte

Ent kindla salasõna tähtsusest on räägitud aastakümneid, kuid kasutajale pole see päriselt kohale jõudnud. Nii võtabki jämedama otsa keskkonna turvalisuse loomisest Facebook ja mõtleb välja lahendusi. Näiteks analüüsib tehisintellekt kasutaja sisselogimisel senise ja hetkekäitumise erinevaid parameetreid, et hinnata, kas tegemist on tõesti kasutaja või kurikaelaga. 

Stamose sõnul ei saa nad tehnoloogiafirmana öelda, et turvalisus on kasutaja probleem. „Kui autotootja valmistab auto ja müüb selle maha ning kasutaja teeb avarii ja saab viga, siis on see viimase mure,“ võrdles Stamos. „Meie peame aga ehitama avariikindlaid, ise end kaitsvaid rakendusi. Näiteks on igas Facebooki rakenduses krüptokood pahalase – nuhkiv valitsus, telekomifirma või mõni tagauks – tuvastamiseks.“

Web Summit on Euroopa suurim tehnoloogiakonverents, mis toob tänavu Lissaboni kokku üle 50 000 tippfirma või nende esindaja ning tipp-poliitikuid ministritest riigijuhtideni.