Itaalia võitleb hasartmängurlusega

Itaallased armastavad kasiinosid. Nad armastavad mänguautomaate ja loteriid. Nad panustavad hobuste võiduajamisele ning sporditulemusele. Inimesed on nõnda suures sõltuvuses, et riik kaalub tõsiseid otsuseid, mis rööviksid üpris suure osa tulubaasist.

Neljapäeval teatas Itaalia peaminister Matteo Renzi, et soovib järgmise aasta lõpuks vähendada riigis mänguautomaatide arvu kolmandiku võrra. See aga oleks suur löök hasartmängutööstusele, mille ligikaudseks väärtuseks hinnatakse 88 miljardit eurot.

Hasartmängutööstus sai Itaalias hoo sisse 15 aastat tagasi, mil reegleid lõdvemaks lasti ning see paljudesse kohvikutesse ning poodidesse mänguautomaadid paigaldada võimaldas.

Praeguse sisuga on Itaalias 400 000 mänguautomaati ehk üks automaat iga 125 itaallase kohta. Juhul, kui valitsus tõepoolest karmid sammud teoks teha otsustab, vähendaks see tulusid mitme miljardi dollari võrra. Samas on Itaalia majandusel praegu üsna hapud ajad, toogem näiteks kasvõi panganduskriisi ning võimalikud kuuldused selle kohta, et valitsus peab oma pankasid hädast välja hakkama aitama.

Reeglite leevendamine hasartmängude osas on toonud kaasa olukorra, kus sõltuvus mängimisse on üha kiirem kasvama.

Hasartmängurluse vastu võitlevad mittetulundusühingud teatavad, et itaallased kulutavad mängurlusele keskmiselt 1500 eurot aastas. Seda on teiste suurriikidega võrreldes oluliselt rohkem.

Mänguautomaatide vähendamine pole aga nii lihtne kui arvata võiks. Itaalia eelarvesse hasartmängurlusest tulenev tulu jääb aastas umbes 8 miljardi euro juurde. Viimase 15 aastaga on see suurusjärk neljakordistunud, mistõttu eelarvet silmas pidades on, mille üle pead murda.

Samuti on hasartmänguettevõtted või vastavat teenust pakkuvad poed-kohvikud asunud valitsuse plaani vastu aktiivselt võitlema. Kui praegu tahetakse maksustada vaid neid ettevõtteid, kes pakuvad klientidele mänguautomaadi kasutamise teenust, siis ettevõtted väidavad, et kui juba hasartmängurlusega võitlema asuda, peaks maksustama ka näiteks loteriipiletid, sest ka need võivad inimestes sõltuvust tekitada.

Itaalia kohalikud omavalitsused on viimastel aastatel püüdnud isekeskis probleemiga tegeleda. Mitmed kohvikud ja poed, mis pakuvad automaadi kasutamise teenust, võivad olla lahti vähem aega kui need, mis ei paku. Samuti on viimastele võimaldatud erinevaid maksusoodustusi. Kõike ikka eesmärgiga vähendada mängurlust ning aidata inimestel sõltuvuse küüsi mitte langeda.

Ühe asjaoluna tuuakse välja ka see, et kui legaalne mänguautomaatides madistamine ära keelatakse, loob see hea kasvulava illegaalsetele äridele.

Itaalia hasarmängurluse vastased agentuurid on teinud ettepaneku koolidele ning haridusministeeriumile, et mängurlusega seotud ohtudest räägitaks juba varakult. Siinjuures rõhutatakse aktiivselt seda, et üksnes sellest, et hasartmängud on halvad, ei piisa. Vaja on ka seletada, et tõenäosus võiduks on sisuliselt olematu.